Natüürmort turbani ja kaladega

postitas mauri ottomanide-vaim-internetis osak. 12:10 9. august, 2002

Vahemere ääres, Türgi maal on praegu sooja mõnusasti 35 ja vees 25 kraadi. Vesi on väga selge ja kalad värvilised, eriti meeldib mulle üks, mis on silmipimestavalt sinine. Ööd on siin pimedad ja selged, tähti saab vahtida iga öö.
...

Rahaühik on Liir, mida saab ühe meie krooni eest 100 000. Türgi on odav maa, keskmine palk on ca $200 kuid kahvanägusid see ei puuduta: turismirajoonides on lääne hinnad, mis meile kohati ülejõu käivad.

Türklased on kokkuhoidlik rahvas, midagi osta ei taha, kõik teevad ise. Tööstus on esindatud kõigis valdkondades nii, et impordiks mingit vajadust ei tunta. Ma ei tea, et Türgi oleks ühinenud ühegi patendileppega, mis keelaks neil igasugu vidinaid järele teha. Mäletan, et kunagi üks türklane kiitis oma maa teadlasi, kes olla Coca-Cola leiutanud. Tõsi, naabermaadega võrreldes (Iraan, Iraak, Süüria) on Türgi tohutult läänelik riik: hea teede- ja elektrivõrk, ehitusel kasutatakse tihti betooni.

Lennukiga tulles oli näha selle (põllu)maa eripära. Maa on kirju nagu kaltsuvaip: põllud on väikesed ja iga mees teeb oma vilja maha. Erinevatel aegadel külvatud eri kultuurid paistavad ülevalt erinevat värvi. Põllulapid on väikesed sellepärast, et maa on päritav ja tingimata jagatakse maa võrdselt kõigi järeltulijate vahel. Enamus türklasi on põllumehed ja vabal ajal tegelevad nad ainult moshees käimisega. Türklased on väga patriootiline rahvas, kes kreeklasi ei salli. Veel paarsada aastat tagasi oli Türgi impeerium, mis hõlmas suure osa Euroopast ja Aasiast, umbes nii nagu CCCP viimasel sajandil, nüüd on aga teisejärguline agraarriik. Selline on kord juba impeeriumide saatus."

<  Looming joomingu valguses | Pagulasvestlus  >