 |
|
Piraatfilmide vaatamine on epideemia
postitas Pampa jaburalt-kalli-pileti osak. 7:22 14. juuli, 2004
Tiny_Z kirjutab: "Neljandik Interneti-kasutajatest on illegaalselt filme allalaadinud, selgub eelmisel nädalal avaldatud uuringust.
Kaheksat riiki ja 3600 kasutajat hõlmanud uuring näitas, et 17% nendest, kes laevad arvutisse illegaalseid filme, ostavad vähem kinopileteid; 26% filmipiraatidest ostab või rendib filme varasemast vähem.
"Filmipiraatlus on kasvamas globaalseks epideemiaks," ütles uuringu korraldaja USA Motion Picture Associationi asepresident John Malcolm....
Küsitletutest 56% lubas illegaalsete filmide Internetist allalaadimist jätkata; 17% nendest, kes pole veel kordagi mitte ühtegi illegaalset filmi allalaadinud, kavatses seda aasta jooksul teha.
38% arvates on normaalne tõmmata filmi illegaalne koopia enne, kui see jõuab kinodesse; 48% meelest on normaalne teha seda enne, kui filmid ilmuvad DVD -l.
Siiani ei ole USA filmitööstus ühtegi piraati kohtusse kaevanud, kuid MPAA president Jack Valenti ütles, et organisatsioon kaalub seda võimalust.
Uuringus küsitleti lisaks USA-le ka Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa , Itaalia, Korea, Jaapani ja Suurbritannia Interneti-kasutajaid.
Allikas: www.am.ee
< Lastele RFID kiibid Legolandis ja Osakas
| PHP 5 Final Release >
| |
| | |
|
Piraatfilmide vaatamine on epideemia
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 19 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
Huvitav. Mul on järjest raskem aru saada, miks filmitegijad ei taha, et nende filme vaadatakse, musategijad ei taha, et musa kuulatakse ja esitatakse... Mis siis saama hakkab, kui telekanalid ei taha, et neid vaadatakse, raadiokanalid ei taha, et neid kuulatakse, kirjanikud ei taha, et neid loetakse? Mul on nagunii raskusi aja ja koha leidmisega, et neid toimguid sooritada, aga kui nad veel omalt poolt takistusi seavad... Oeh...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
jah nad võiksid teha siis sellised servud, kus on need filmid üleval hea kvaliteediga ja müügu neid mingi normaalse hinna eest. näitex 25.- või 35.- eest. see peaks normaalne hind küll neile siin olema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Pakuks pimesi, et see äkki ongi eestis kino jaoks filmi omahind ja et kokakoola plaasa teeb 110 kroonise pileti juures 85-95 EEK vahelt? :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ja see maja tuli tasuta kätte ja kõik kes seal töötavad ei taha palka ega midagi. EE annab elektrit tasuta ja Tallina Vesigi ei jää rongist maha. Ning Plaasa paneb iga matsi pealt 85-95 krooni taskusse, et sommid saaksid selle rahaga SAS Radissoni katuseterassilt Eesti Rahva üle irvitada ja 27.000 kroonist Hennessy'd otse pudelist juua ning shampanjavannis kümmelda. Vereimejad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Vastus on lihtne, lillelaps. Filmitegijad, musategijad, telekanalid, raadiokanalid, kirjanikud tahavad RAHA, mitte, et neid vaadatakse, kuulatakse ja loetakse :-). Filantroobid ei taha raha, aga nemad harva toodavad filme, musa ja raamatuid.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma tean küll filmitegijaid, kes teevad filme ainult raha saamiseks. Selliste tegijate filme kutsutakse seebiks ja mina isiklikult neid ei vaata. Tasuta ka mitte.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma olen aru saanud, et autorid tahavad just seda, et nende loomingut tarbitaks mida rohkem seda uhkem. Pidevat raha küsib hoopis keegi muu. Ja filantroobid toodavad tegelikult päris palju filme, musa ja raamatuid - näiteks vaata Bushivastaste ja Jeesusejüngrite toodangu mahtu - puha tasuta. Ma arvan, et need kes raha tahavad, võiksid äriga tegeleda, mitte kunstiga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See polegi ju kunst, vaid puhas äri. Lihtsalt kunsti on väga vähe alles jäänud, kõike püütakse nüüd suure raha eest pähe määrida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
julgen vastu vaielda, see et sa reklaami vaatamise eest otse kellelegi ei maksa ei tähenda seda et sa selle eest ei maksa.
reklaamitav võtab selle kuida kaudselt kuidagi hiljem ära ja ilmselt palju rohkemgi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Muusikatööstuse jaoks on tehnoloogia juba piisavalt kõrgel tasemel, et pärast suuri sünnitusvalusid on hakatud ka otse netist "seaduslikke" lugusid müüma. Omad probleemid muidugi on (kvaliteet kehv, valik väike jne).
Filmitööstuse jaoks on aga isegi suure tahtmise korral veel pisut liiga vara. Kui me kvaliteedis olulist hinnaalandust ei tee (no 700MB suurune Divx film ei ole vaadatav minu arvates), siis võib DVD kvaliteediga filmi suuruseks hinnata no ca 4-5 GB (jätame välja igasugu lisavõimalused erikeelsete menüüde, klippide jms näol, millest sellise mudeli puhul peaks olema lihtne loobuda).
Kui nüüd arvestada filmihuvilise netiühenduse kiiruseks 1Mb/s (selline ühendus peaks olema piisavalt laialt levinud võimalus), siis sellise filmi saab ta heal juhul kätte ca 12-15 tunniga!? (parandage minu arvutust, kui olen kuskil eksinud) Seega soovi korral on vaja oma filmisoov teele panna juba eelmisel õhtul.
Hetkel kasutusel olev ADSL võimaldab vist suhteliselt valutult kiirusi kuni 8Mb/s, sellisel juhul saaks filmi kätte 1,5-2 tunniga. See tundub juba suhteliselt vasuvõetav, samas on sellise ühenduse hind veel liiga kõrge.
Aga lootma peab, et ehk on filmitööstus vihmausside purki tagasi surumise osas natuke mõistlikum.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
to 2korda2: see kvaliteet on ju tavaliselt väga OK.
Paned aga TV'le juhtme külge ja vaatad.
Aga jah, kui tegemist on mingi Telecline või cam, või TeleSync jne... siis ei ole file suurusel mingit pistmist kvaliteediga.
(vaata siit: http://www.allformp3.com/glossary/ mida miski asi endast kujutab ja miks need "imevad")
Aga olgem ausad, väga väheste filmide eest raatsiks 220 välja köhida. (2 inimest kinno) + veel see, et ma pean kuulama mingite kretiinide häälitsusi jne.
EI tänan! 110 EEK eest per nägu ma seda küll ei tee! (kui just pole tegemist mingi tõeliselt hea filmiga)
shukruvee-platsi aka kägarkino piletid on muide Baltikumis kõige kallimad ja samas on filmide valik pehmelt öeldes pask.
ma käiks 3 korda rohkem kinos, kui pilet oleks 2 korda odavam ja valik oleks mõistlik.
Hetkel teen aga nii nagu 90 protsenti "piraatidest".
Kui film pole sittagi väärt, siis kinno ma seda vaatama ei lähe. Kui ta on aga OK, siis lähen ka kohale.
kindlasti olete kuulnud ütlust: "money talks, bullshit walks"
filmitöösturitele (ja kino omanikele) võiks öelda nii:
"you show me shit, I'll pay you shit!"
ja muusikatöösturid, tulge mõistusele!
Te ootate, et teie kasum kasvaks jätkuvalt?!
Samas kahaneb aga artistide arv iga aastaga kelle loomingut te avaldate.
ha ha ha ! eriti ahned!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kogu võrgupiraatluse ümber toimuva sebimise puhul on tegemist suures osas vaid marketingiga. Tegelikult ei püüa seda keegi ohjata ja aeg-ajalt toimuvad nõiaprotsessid on vaid reklaam.
Esmalt oli olemas toode, siis loodi kiirete püsiühenduste näol võimalus selle omandamiseks, praeguseks on igasuguste failijagamisprogrammide abil saanud võimalusest harjumus ja peagi on saamas harjumusest tarvidus.
Varsti järgneb loogilise sammuna maksustamine.
Kõik eelnev on olnud vaid turu sissesöötmine.
Mil kujul maksustamine saab aset leidma, ma ei tea, kuid ühildades selle tehnilise osa seadusandliku poolega, oleks asi kordades lihtsam kui praegu toimuv voolutarbimise mõõtmine.
Kindlasti esitan lolli küsimuse, aga kas oskab keegi seletada, millega võib suvaline inimene põhjendada megase võrguühenduse vajalikkust oma kodus vaid legaalsetel eesmärkidel?
(Oma retoorilise küsimusega ei taha ma olla pada, kes sõimab kõiki ümbritsevaid katlaid, kuna ka ise olen võrgu abiga mõned filmid [divxcommunity.com] soetanud. Asi paistab lihtsalt liikuvat mingi keskse maksustamise ja kontrollimise suunas, mida oleks võrgumaailmas toimetada suhteliselt lihtsam kui päriselus.)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
megast ühendust kasutan kodus töötamiseks. Tõmban igapäevaselt 16-100M faile alla ja mida kiiremini tulevad seda kiiremini saan probleemile lahenduse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kiiret pysiyhendust on v6imalik mitmeti p6hjendada. K6ige lihtsam vast t88taval inimesel, kui t88 juures VNC server pysti ning vaja kodus t88d teha yle selle.
Siis v6iks muidugi p6hjendada seda "legaalsete" filmide t6mbamisega -- k6ik klipid-jupid, mis tasuta on. (Porno eriti.)
Ja siis on meil see netitelevisioon veel ju Eestis. Ja saab kuulata raadiot yle v6rgu. Ja isegi telepilti vaadata reaalajas.
Megabitisel yhendusel on mitmeid p6hjendusi.
Igasugune p2p maksustamine oleks ausalt 8eldes v6imatu. K6ige lihtsam, mis suured stuudiod teha v6ivad on Apple'i muusikapoe eeskujul filmide myymine yle v6rgu. 700MBised DivX versioonid oleksid t2iesti vaadatavad. (Kuigi, imo, heli on neil tavaliselt v2ga kehva.)
Suured stuudiod ei vaja p2p'd -- m2rksa kergem on kinodele filmide myymine ja vingumine, et piraate on liiga palju. V2iksed stuudiod, p6lve otsas filme tegevad geeniused -- nemad vajavad ja kasutavad p2p'd oma loomingu levitamiseks.
Ma pole pikka aega kinos k2inud. Viimati sai vist Matrix Revolutions'it vaadatud seal majas. Pilet on 25 eeku. Pilt ja heli on korralikud. Istmed on t2itsa mugavad kah. Aga alati on mingi hunnik rahvast, kes kukuvad filmi ajal h22litsema v6i on mingi pikk tegelane t2pselt sinu ees. V6i kusagil tagareas mingi paarike nahistab. V6i haiseb keegi kusagil l2hedal viina j2rgi... Kino ei ole meeldiv koht.
Ma pole pikka aega telekast filmi vaadanud. Filmi n2idatakse 10 minutit ja sellele j2rgneb 15 minutit reklaami. V2ga tobe, kui keset tulistamist keegi sulle tampoone ja hygieenisidemeid j2rsku myyma hakkab. Ja kui keset filmi p6ieh2da tekib, ei saa pausi panna ning end leevendamas k2ia. Pead reklaamipausi 2ra ootama. Ning reklaamipausi ajal j6uab isegi poes 2ra k2ia...
Videosid ma laenutasin varemalt p2ris innukalt. Meeldiv teenindus, odavad hinnad (10-15 eeku p2ev), saab pausi panna, kus vaja. Reklaamid on ainult alguses ning ka need on t2iesti asjakohased ja tutvustavad teisi filme. Ainukesed probleemid videodega olid jalavaev, lyhike periood millal film 2ra vaadata ning kehva kvaliteet.
Aga netist filmide t6mbamine on ylim lahendus sellele. Paned 6htul midagi t6mmama, hommikuks on kohal. Vaatad millal tahad ja kellega tahad. Tavaliselt siiski yksinda, sest minu s6pradel on tobe komme filmi kommenteerida pidevalt -- tahavad vist n2idata, et nad on filmitegijatest targemad.
Kui oleks v6imalus maksta filmitegijatele mingi symboolne summa -- n2iteks $5 - $10. Ja kui oleks v6imalus seda teha mugavalt ja lihtsalt ja kui film oleks t6esti hea, siis ma teeks seda kyll.
Apple sai sellest aru ja tegi oma muusikapoe valmis ning viimane uudis, mis ma kuulsin r22kis, et nad on juba sada miljonit muusikapala selle kaudu maha myynud. Loodame, et kiirused kasvavad veelgi tulevikus ning midagi sellist ilmub ka filmis6pradele. DVD peale pangu siis ekstrafeatuure piisavalt, et filmi f2nnid, kes DVD ostavad saaksid sealt k6ike head-paremat.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
> Paned 6htul midagi t6mmama, hommikuks on kohal.
Kiiremate ühendustega pole ka seda probleemi. Endal hetkel elioni kodutöö 1.6Mbit downstreamiga. Kuna see on kiirem, kui filmi vaatamine, siis saab seda faili otsast kohe mängima hakata. Veidi parema kvaliteediga 2 (või vahel ka 3) CD suurustel tõmbad poole tunniga esimese otsa ära, ülejäänu saad vaatamise ajal kätte.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Nii nagu praegu on koopiamasimamaks, nii tuleb varsti analoogne maks internetile. CD-toorikutel juba on ;) nii et sama asja eest hakkame rõõmsalt plekkima 2..n korda. Püsitasu on saajale kõige parem tasu. Kui see on piisavalt väike, siis maksavad seda väga paljud ja virisevad sealjuures väga vähe, sest kui kodus on 15000 krooni eest arvuti, siis on natuke piinlik 50 krooni pärast kakelda.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
naabriperest varastatud leivatükk on alati magusam,kui oma rere kringel.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| | 1 vastus allpool su määratud taset. |
|
|
|
