 |
|
Oracle'i infopäev Tartu Ülikoolis
postitas mauri oracle-ate-my-server-next-please osak. 6:51 21. september, 2005
Elver kirjutab: "Esmaspäeval, 19ndal septembril toimus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateduskonnas Oracle'i Eesti esinduse poolt korraldatud väike infopäev. Kõik järgnev on puhtalt minu arvamus ja muljed selle kohta.
Kogu üritus algas Flashipõhise multikaga kus üritati selgeks teha, et itaallastel ei ole mitte midagi ühist eurooplastega. Ausalt öeldes tekkis mul hämming, et millest sellised rahvustevahelist vaenu õhutavad alatoonid ja mis neil Oracle'iga pistmist on. Õnneks tuli ülikonnas müügimees ning seletas, et temal mõlemad bossid itaallased ning et neil on see multikas mingi "insaid dzõuk" firmasiseselt. Väga professionaalne temast, muidugi.
Samuti saime me teada, et temal pole ürituse jaoks slaide vaid räägib niisama. Enesekindlus väärib kiitust, muidugi. Lisaks saime teada, et ta ei kavatse mitte midagi rääkida Oracle'i toodete kohta. Me pidavat seda ise juba teadma. Tore.
Oracle'i äristrateegia tänapäeva Eestis on mehe sõnul säärane, et kuna suurklientide turg on nende poolt ära võetud, siis nüüd juba pikemat aega müüvad nad oma tooteid väikeklientidele. Näiteks olevat tema tuju rõõmsaks teinud see kui Räpina Gümnaasium neile helistas ja tahtis osta kodulehe arendamiseks Oracle'i litsentsi.
Endine hämming läks üle veidi vihaga segatud masenduseks. Milleks on Räpina Gümnaasiumil vaja Oracle'it? Oeh... Õnneks jätkus kellegil kelle läpakal jooksis vist KDE julgust küsida Oracle'i ja vaba tarkvara suhete kohta. Vastus lihtne: Oracle ei müü vaba tarkvara. Duh.
Kogu jutu vältel korrutas see tegelane, et Eestis on Oracle'i spetsialistidest suur puudus ja vaja oleks neid juurde. Lugu nii halb, et nad on isegi kaalunud välismaalt inimeste toomist ja majutamist. Ja kui meie Oracle'i spetsialistideks hakkame, siis saame head palka.
Palgas ma ei kahtle. Kindlasti on palgad head. Kursavend küsis, et kui palju see koolitus maksab, et spetsialistiks hakata. 50 - 80 tuhat Eesti krooni.
Järjekordne hämmingumoment. Kust võtab tudeng 50 - 80k? Oracle'i müügimehe sõnul peaksime me seda võtma kui "investeeringut" ja mõtlema sellest samamoodi nagu me mõtleksime firma alustamisest. Njah.
Võrdleks näiteks Ciscoga. Võrgutehnoloogia I ja II kursuse läbinu võib väikse raha eest (alla 2k vist?) teha CCNA eksami ning saab sellega päris hea töö omale otsida. Tartu Ülikoolil on koostöös Ciscoga üles seatud Cisco nõuetele vastav arvutiklass kus saab ise kallist tehnikat näppida. Samas, Oracle'i müügimees soovitas meil uurida mingeid Oracle'i raamatuid mis pidavat kusagil teaduskonna majas vedelema.
Ju siis ei ole nõudmine spetsialistide järgi veel piisavalt suur.
Vahepeal rääkis oma kogemustest Oracle'iga Mihkel Nõges Cell Networkist. Rääkis hästi, konkreetselt ja informatiivselt. Slaididega. Meeldis ja sain infot juurde. Tekkis isegi tahtmine Oracle'i JDeveloperile pilk peale visata. Kahjuks ajanappuse tõttu on see siiamaani minu todo failis.
Kõik tuttavad kes on kokku puutunud Oracle'i toodetega kiidavad neid. Näiteks käisin suvel Luksemburgis ja ajasin juttu ühe programmeerijaga, kes pea terve tunni kiitis Oracle'i tarkvara ja tehnilist tuge kust olevat alati võimalik väga kiiresti lahendust leida. See üritus jättis aga väga halva mulje.
Võib vabalt väita, et tegu oli haleda läbikukkumisega. Õnneks sai rahvas igast tasuta nänni ja lõppeks veel pitsat süüa. Hea seegi."
< Veekütusega auto - vesinik tsentrifuugist
| Sahara roheliseks? >
| |
| | |
|
Oracle'i infopäev Tartu Ülikoolis
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 52 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
Mjah, Mauril sel teemal õigus, et hiiglaslikud kompaniid oskavad hinda küsida.
http://www.oracle.com/global/ee/education/ee/kalen der.html
Peale mida leidsin, et lihtsam võtta oracle dokumentatsioon ette ja see läbi lugeda.
JDeveloper jäi igatahes minu 2.2GHZ 512MB mäluga üliaeglaseks...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tundub, et päramine aeg on "Postitas XXX" asendada "Postitas YYY , üles riputas XXX"
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Soovitan soojalt osa võtta paar-kolm korda aastas Oracle'i poolt nii Tartus kui Tallinnas korraldatavast üritusest Oracle Hackers Night. Üritus on tasuta ja koosneb 3-4 tunnist käed-küljes tegutsemisest, mille käigus selgitatakse, mida vahvat kõike JDeveloperi ja muude vahenditega teha annab ja ka proovitakse seda omal käel. Süüa ja juua antakse ka.
Lisaks tasub kiigata muidugi lehte http://www.oracle.com/technology/products/jdev/ind ex.html
ja klõpsida seal linkidel Tutorials ja How-Tos. Ja ise järgi proovida. Lihtsalt, et ei tekiks harjumust hinnata rakendusi ainult mälukasutuse järgi 512MB mäluga masinal või selle järgi, kas kasutatakse Javat või mitte. Hackers Nightil on sellevõrra lihtsam, et elus inimene seletab, kui midagi segaseks jääb.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Oracle onul oli äkki eelmine päev natuke raske õhtu olnud ;)
Mihkel Nõges on mu klassivend, temalt ei ootakski muud kui väga professionaalset suhtumist..
Good news, everyone!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Olles lugenud(mitte küll läbi) paari 1000+ lk raamatut oracle kohta, peab tõdema, et raamatus on kõik roosiline, tegelikkuses aga asi tsipake teine.
Installisin siis endale Oracle 10g ära (g nagu grid), esiteks on see installikas neil java baasil ja minu masina peal sellega install õnnestus 50% juhtudest, sõltuvalt sellest millise versiooni valisin (enterprise, standard ja personal), küll ei saanud O õiguste grantimisega hakkama, küll ei õnnestunud miskipärast andmebaasi tekitamine. Kopeerides installi kõvakettale, keeldus installikas üldse käivitumast. Peale installi siis toksisin mõnusalt käima nende vahva SQL-i kliendi iSQL+ ja üritasin siis SCOTT-iga sisse logida, mis muidugi ei õnnestunud, kuna by default on scotti kasutaja lukustatud (mille teadasaamiseks muidugi pidin 3x veel installima serveri, lõpuks custom variandiga leidsin user adminnimise üles). iSQL+ on muidugi eriline käkerdis, copy-paste jaoks peab määrama eraldi editori, kas siis editplusi või notepadi vms, mille puhvrit kasutatakse kopeerimisel, harjumuspärane nool üles klahv, mis peaks tooma esile eelmise päringu, ei tööta loomulikult, päringu sees ei saa nooleklahviga liikuda, et päringu alguses ntx puuduolev märk lisada jne. Saast, kasutasin toad-i, see muidugi oli trial. Peale installi siis mõtlesin, et miks mu kompuuter nii krdi aeglaseks on läinud, vaadates task listi, selgus, et mälus istub üks oracle servu koos oma logwriterite jms vidinatega, käib üks java ja veel paar jullat, mis kokku võtavad ~300MB mälu, milles pole tegelikult probleemi kuna masinas on 1G mälu, mis aga närvi ajab on see, et mul on üks tühi andmebaas, milles pole üldse trafficut ja mille sisse tekitasin store_schema.sql faili abil selle õppe tabelistruktuuri, ja seetõtu on mul kompuuter lihtsalt 50% koomas koguaeg, windowsi startup on mingi 8 minutit, eelmise 2 asemel, kohu aeg ragistatakse midagi jne.
Lasin raisa maha, võib ju kõva värk olla, mulle tundub toores. MySQL-i kirjutasin sajandeid tagasi P166 peal ja jooksis nagu loom, interbase jaoks oli vaja 300Mhz aga jooksis nagu loom, lisaks on interbase jaoks väga kõva tool (ibexpert) mySQL-i jaoks MySQLfront (tasuta), aga oracle kliendipoolne soft an pask, rääkigu need müügimehed mida tahavad (käisin eelmisel aastal samasugusel pläustipromomisel radissonis, seal mingi vend pool tundi rääkis 85 erinevat varianti lausest, et oracle jookseb kalinuxi all, mida ma muidugi praegu enam ei usu, sest ta ei jookse ka windowsi all).
Masina konf:
2Ghz Barton
1GB DDR PC3200
160G Seagate 7200.7
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
njah. vat sellega on nagu autudega.
ferraari võtab kah tühikäigul ja aeglaselt kulgedes rämedalt bena.
smart võtab samades tingimustes küll oluliselt vähem, aga kui andmiseks läheb, siis.. tead küll mis saab.
oraakel on kirjutatud (optimeeritud) SUURTE lahenduste jaoks ja käima korralikul serveril KIIRESTI.
see pole kirjutatud su kodumasinas telefoniraamatu või haige kassa piraatbaasi hoiustamiseks. selleks kasuta ätsessi või maieskjuelli.
IMHO on eestis võimalik ühe käe sõrmedel üles lugeda rakendused (asutused), mis tõesti just oraakli võimeid vajavad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kohe näha et Sina Oraaklis töötad või muidu kaudselt selle arvelt pappi teenid..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Paraku selliste riigiasutuste andmebaasirakenduste ülesloetlemiseks, mis jooksevad Oraakli peal (http://www.riso.ee/et/failid/artikkel_kogu.htm), kahe käe sõrmedest ei piisa. Ok, ma saan aru, et ARK ja KMA vajavad Oraaklit, kui aga Oraakel ostakse sellise rakenduse jooksutamiseks, milles andmeid uuendatakse 1 x päevas või vastavalt vajadusele (a'la PRIA ning Raudteeameti rakendused), tundub see küll maksumaksja raha raiskamisena
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kaalume just oma asutuses kumba juurutada - oraaklit või postgres-i.
Aga kuna mu käel on näppe vaid viis, Eestis on seevastu panku juba vähemalt kuus [eestipank.info], siis mõistan vihjet... :=)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
dooh, ma pidasin oma jutuga rohkem silmas seda, et odavam paistab Oracle-le palgata terve armee müügimehi ja lobitöö tegijaid kui see, et teha oma soft tavakasutajale natukenegi lihtsamalt omandatavaks, ei saa ju õppida asja tundma kui see asi korralikult ei funktsioneeri, ei saa ju asja eest raha kui inimene kes potentsiaalselt on sellest huvitunud, loobub, kuna leiab lihtsama lahenduse
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma saan aru, et Oraclet kasutavad TÜ, Hansapank, Microlink jne jne. aga Räpina Gümnaasium? See on IMO selline raiskamine nagu näiteks gümnaasiumi
P2-266MHz/32MB RAM/3GB HDD arvutitele MX1000 hiirte lisamine vms
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ARK? ARK nüüd küll pole selline asutus, mis spetsiifikast lähtuvalt oraclet VAJAKS. Kurioosne, aga nad teevad veel nii mõndagi käsitööna ja üks asi on neil veel dosialuse foxpro peal
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kahjuks ei osalenud üritusel ja ei tea, kas Mihkel Nõges muuhulgas mainis ära ka selle, et nii Tartu Ülikooli õppeinfosüsteem (mille arendamisega ta kokku on puutunud) kui muud ülikooli paarkümmend infosüsteemi töötavad samuti Oracle'i andmebaasil ning rakendusserveril.
Tänapäeval, kui vaba tarkvara ja selle hind on popid teemad, kiputakse liiga sageli ära unustama, et soetuskulud pole ainukesed kulud. Küsimus pole niivõrd Oracle vs Postgres vs MySQL vaid kõik sõltub suuresti püstitatud ülesannetest, nende nõudmistest koormuse, töökindluse, hallatavuse osas ning selle kõige saavutamisele kuluvas hinnas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mainis küll, et tema ÕISi arendusel oli käpp. (Seda ta mitmes loengus maininud :P)
Ning tarkvara valik sõltub tõesti ülesandepüstitusest. Samas, ma hästi ei usu, et Räpina Gümnaasiumil on vajadus püstitada ülesanne millega postgre väga hästi hakkama ei saaks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See ÕIS on tavakasutajatele üks ilgem peavalu. Näiteks näitab ta vähemalt eelmisel ja sellel nädalal ülõpilase INDIVIDUAALSES tunniplaanis, mis ju vähegi loogiliselt peaks tähendama seda, et seal on märgitud ainult üliõpilase enda tunnid, kõikiloengurühmi selles aines, mille ühe rühma õpilane on valinud. Ehk siis kui mina valisin endale Eesti keele rühma romanistikutele, siis istub minu isiklikus tunniplaanis veel 12!!! muud rühma mis väga segavad ülevaate saamist muudest loengutest. Sama lugu on ka näiteks filosoofiaga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
..ÕIS on alati enne sessi käpuli sest ei talu seda koormust, mida eksamitele registreerumine tekitab.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See on teada probleem, aga süüdi pole selles mitte õppeinfosüsteem vaid dekanaadid, kes aineid sisestavad. Rühmadega ainetel ON võimalik rühmi määrata ja siis on ka tunniplaanid korras, dekanaadid pole seda mingil põhjusel teha viitsinud. Mine suure kisaga dekanaati õiendama või võta ühendust õppeosakonnaga, mis on just taolistest andmete ebakõladest huvitatud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mina tema asemel küll sellise asjaga nagu TÜ ÕISi tegemine ei kiitleks. Mõni frustreeritud üliõpilane või isegi õppejõud võib hetkelises emotsionaalselt ebastabiilses olekus mõndagi korda saata.... ise olen rahu ise, aga tra fakki ma triewiei ei suuda enam fakk raisk nofaking rühma ei saa muuta trasddfkdk ei saa regada õöödssädsdäädä fakk raisk tramaeivõõõi ja veel aineid ei leia ja blank peeeidzze viskab ja üldse viskab näkku kogu aeg ja dfsmfm.fdf. Jah kohe parem hakkas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tühi loba. ÕIS kannatas viimati ülekoormuse käes aasta tagasi esimesel septembril, pärast seda toimus rakendusserveri tarkvara uuendamine iAS 9 pealt iAS 10g peale ja hiljem, ka selle aasta alguses enam mitte, pole märgatavaid ülekoormusi esinenud.
Tervitades, arendusmeeskond:)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Eks ta ole. Ma viisin kunagi töö juurest Cisco 7200 koju, et natuke uurida ja köögi ning magamistoa ruutinguid kiiremaks teha. Mul ei olnud ühtegi Serial liidest?!? Lollakad! Ja pistikud olid hoopis teistsugused kui arvuti seriaalpordid.. Ja mul on täiesti korralik arvuti. Ning sinna tuli telnetti teha, aga minul on kogu koduliiklus ammu ssh peal!
Aga Cisco on hea, kahjuks ei ole Eestis neid rohkem kui kahe käe sõrmedel vaja.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vastaks ühtlasi ka kõigile teistele Oracle mahategijatele:
Oracle on nagu selline naisterahvas, kellega koos elada tahaks. Temaga tuleb küll vaeva näha, ta on veidi tujukas ning kindlasti leiab temast ilusamaid ja seksikamaid. Kuid temaga saab olla kindel, et koos õnnestub leida pea igale probleemile lahendused ning ta esimese tõsise probleemi korral sinu juurest jalga ei lase.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Inimesena, kes peab regulaarselt töö juures Oracle SQLi väänama, tahaks ma ühe suure pommi Oraclele alla panna.
Nii haiget nõmedat piiratud SQLi ikka annab välja mõelda. Ja ta on IKKA veel nii nõme.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kas tohiks paluda ühe konkreetse näite kus ORCL sql sünktaks Sind segab või puudulikuks osutub? Ning võimaluse korral näite kus Su vajadused mõni muu vendor mängeldes lahendab (IBM, Sybase, Microsoft, suvaline vabavara, ...)
Hetkel kahtlustan kompetentsipuudust.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mul on ka kompetentsipuudus, 10g-d ei ole näinud. Aga vähemasti veel 9ndamas jooksid samasisulised päringud 10 korda aeglasemalt, kui need olid välja kirjutatud teemal
SELECT bla.blaah,daa.daah FROM kala bla INNER JOIN sala daa ON daa.hala = bla.tala
vs. vanem, ilma "ON" süntaksit kasutamata viis asja üles kirjutada.
Mis siis, et päringud iseenesest on samaväärtuslikud. Meenutab väga ülejala kirjutatud koodi Oracle poolt. Ja kui nad niimoodi asja ühte kohta kirjutada oskasivad, küll suudavad ka mujale...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ROWNUM
ORA-01795: maximum number of expressions in a list is 1000
ampersand+alphanumeric stringides päringute juures loetakse parameetriks
alter table juures lisada uus väli kahe eelmise vahele
Reserved sõnad parameetrites (SELECT * FROM blaah WHERE orderno = :order)
Max. väljanime pikkus 30
Puudub boolean data type
Ja sitemat asja kui sqlplus annab kirjutada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Oracle vaikimisi ei tee foreign keydele indekseid (eeldan et select on ikka üle foregin key constraindi) vaid indekseerib "oma peaga" ainult primary keyd ja unique fieldid. Võrreldav baas (või mis see 10x kiiremini töötab?) tõenäoliselt indekseerib foreign key. Sybase nt. vist indekseeris vaikimisi ka välisvõtmed.
Indeksi eksisteerimisel olen nõus kihla vedama et suvaline muu baas seda päringut vaikimisi konfiguratsioonis kiiremini ei tee (kirjete arv mõlemas tabelis 100 000 +).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mis ROWNUMil viga?
Miks sa storedprocile üle tuhande parameetri soovid ette anda?? Tee mingi oma collection - andmetüüp http://www.orafaq.com/forum/t/41437/0/
Miks sa special charactere (ampersand, etc) ei varjesta? Või ei saa ma probleemi olemusest aru.
Miks on vaja lisada väli kahe eksisteeriva välja vahele? Pigem on see väga kasulik piirang olemasolevate päringute tööle jätmiseks, e.g. insert into TBLNAME values (?, ?) jääb tööle juhul kui uus mittekohustuslik väli tekib viimaseks aga annab vea kui selle saab kusagile vahele tekitada.
Igas keeles on oma reserved keywordid. Kas java on seetõttu halb keel et seal final keywordina on deklareeritud?
Maks väljanime ei oska kommenteerida, ent jube on üritada selecti tulemusi lugeda kui välja header on 100 sümbolit ...
BOOLEAN andmetüüpi jah pole, aga NUMBER(1) constraindiga mis lubab ainult 0 v 1 sisestada just seda teebki ju? Suvaline abstraktsioon (ODBC, JDBC) suudab selle booleaniks mappida.
SQLPlusi ei kasuta ju keegi. Milleks on TOAD, SQLNavigatori, PL/SQL Developer, etc
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tjah, klassikalised vastused muidugi :D "Seda funktsionaalsust polegi vaja, see piiratus ongi hea, ning see käib ju läbi soki ja seinapõrkest, kuidas sa siis ei tea."
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Üritasin konstruktiivseid lahendusi pakkuda sinu probleemidele - sellise destruktiivse lahmimise peale paraku aitamine lõpeb.
Kuna ühtegi tegelikku põhjust oracle RDBMS mittekasutamiseks ma siin ei näe siis jään oma arvamuse juurde - Oracle baasid alates 8i releasest on oma valdkonna parimad.
See et suur osa ORCL muudest toodetest kasutuskõlbmatud on ei vähenda sugugi nende relatsioonilise andmebaasi kvaliteeti.
P.S. ma ei ole kuidagi seotud Oracle toodete müügiga
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mis sa ootasid? Sa pakkusid välja hunniku workarounde asjadele, mis võiksid algusest peale loogiliselt töötada. Selles Oracle'i nõmedus seisnebki - tema tegemisel pole arvestatud erilihtsa loogikaga ja kohe kindlasti mitte mugavusega .. ja pärast otsi üht häkki ja teist häkki et asja tagasi loogiliseks keerata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
insert into TBLNAME values (?, ?)
insert into TBLNAME SET field1 = ? , field2 = ? ..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Jutt ei olnud lahendustest probleemidele. Sa küsisid ühe näite, kus Oracle mind segab või puudulikuks osutub, ja kommenteerisid minu kompetentsi. Ma tõin üsna mitu näidet. Sinu vastused olid konkreetselt stiilis "seda polegi vaja, see ongi hea, ja seda tee nii". Ma tean ise ka, kuidas teha saab, selles pole point. Point on selles, et see on SAAST, et ma pean ümbernurga tegema või ei saa teha.
Nüüd siis nende punktide juurde jälle.
* Mis ROWNUMil viga? Lihtne väike näide:
SELECT * FROM blaah WHERE foo=bar ORDER BY foo LIMIT 0, 10;
SELECT * FROM (SELECT * FROM blaah WHERE foo=bar ORDER BY foo) WHERE ROWNUM <= 10;
On vahe? Nüüd palun proovi sama näidet, aga valime vastusevahemiku 50-100. Pole viga midagi, eks ole?
* Kust tulid sisse stored protseduurid? Mina nendest ei rääkinud.. Mina rääkisin listi piiratusest 1000 elemendini. Mida teed siis, kui sa pead tegema 8656 elemendiga päringu? Jagad käsitsi listi juppideks. Saab? Saab. Normaalne ja tore? Ei.
* Miks peaksid midagi elementaarset nagu ampersandid olema erilised märgid?
* Miks on vaja lisada väli kahe eksisteeriva välja vahele? On vaja. Tahan, et väljad oleksid sellises järjekorras, nagu ma tahan. Näiteks lisan uue välja tabelisse ja tahan selle panna ettepoole, et TOADis iga kord listi paremasse serva skrollima ei pea.
Mees, kas sa saad nagu kergelt aru, kui haige see on, et sa leiad, et see, et sa ei saa tabeli struktuuri muuta nii nagu tahad või vajadused on, on kasulik piirang? Nagu WTF??
* Miks ei peaks saama parameetrite nimedes saama kasutada neid sõnu, mida vaja on? Mingit tehnilist põhjust siin ei ole. Selle asemel pead sa pidevalt meeles hoidma kõiki Oracles reserveeritud sõnu, et sa neid parameetrites kogemata ei kasutaks.
* Maks väljanime ei oska kommenteerida, ent jube on üritada selecti tulemusi lugeda kui välja header on 100 sümbolit
Jällegi sügav ja tabav põhjendus mõttetule piirangule.
* BOOLEAN andmetüüpi jah pole, aga NUMBER(1) constraindiga mis lubab ainult 0 v 1 sisestada just seda teebki ju?
Tõepoolest, seda see teebki. Saab ka keerulisemalt! MIKS PAGANA PÄRAST AINULT PEAKS??
* SQLPlusi ei kasuta ju keegi
sqlplus on ainuke käsurea klient, mis Oraclega kaasa tuleb. On situatsioone, kus ei ole võimalik muud kasutada. Ja miks põrgu pärast pole siis Oracle midagi niivõrd elementaarset nagu normaalne käsurea klient suutnud IKKA VEEL valmis progeda?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
oracle on meelega keeruliseks aetud
nii saab kalli raha eest oracle eksperte koolitada ja supporti eest saab ka kõva pappi :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
võib-olla ma ei saa selle lihtsa väikse näite poindile pihta, aga miks on vaja tulemust foo järgi sorteerida, kui päringu
SELECT * FROM blaah WHERE foo=bar;
tulemuses on kõikides ridades sarnane foo väärtus.
ja mida peaks tegema LIMIT 0, 10;? (kas LIMIT 10 OFFSET 0 ei sobi?)
... aga valime vastusevahemiku 50-100 ... LIMIT 50 OFFSET 50?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
aga miks on vaja tulemust foo järgi sorteerida, kui päringu
SELECT * FROM blaah WHERE foo=bar;
tulemuses on kõikides ridades sarnane foo väärtus.
Täiesti lambist kirjutatud päring, oluline on sort ja limit osa.
LIMIT 50 OFFSET 50?
Jutt käis Oraclest, kuidas see Oracles oleks?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Oracle ei ole meelega keeruliseks aetud.
Oracle on lihtsalt loodud üle pika-pika aja täitma keeruliste vajadustega klientide nõudmisi.
KÕIGE tähtsamad neist loomulikult skaleeritavus ja stabiilsus. Kaks asja, mille osas ( kui mõned harvad bugid välja arvata ) pole väga midagi neile ette heita.
Ei maksa unustada , et Oracle on äri.
Kohati tundub, et Oracle kasutab oma positsiooni ära sama moodi nagu Microsoft.
Pea kõik uued versioonid, mis turule tulevad on täis bugisid, millele patche tuleb oodata tükk aega. Kui andmebaas kõrvale jätta, siis enamus nende produktivalikust on ikka selline okse, et lausa nutma ajab, kui sellega peab tegelema.
Suhe vaba tarkvaraga on ka kummaline - mitte just otseselt vaenulik, nagu Microsoftil, aga selline ekspluateerivat laadi.
Apachet, millele on mõned moodulid juurde kirjutatud, müüakse rahumeeli Oracle veebiserverina. Orionist, mis kunagi ära osteti tehti esimene käkerdis appserver ja pandi sellele nimeks iAS.
Tundub, et Oraclet ei juhi mitte tehnoloogiagurud, vaid hälbinud marketingitegelased, kes kõik suure rahaga kinni taovad ja tagauksest vaikselt normaalsed tooted sisse toovad, et oma sildi all edasi müüa...
Poleks neil andmebaasi baas-osa normaalne ja mõned vidinad veel, siis poleks mitte ainustki põhjust ÜLDSE selle firmaga tegemist teha.
Märkus SQL*Plus-i kohta on samuti väga õige. See on juba väga pikalt olnud samasugune.
Selle asemel, et teha asi korda on aga asutud leiutama mingisuguseid veebiplätserdisi, mida on paha vaadata ja ausalt öelda ka nõme kasutada..
Installerist parem ei räägigi. See õudukas on neil juba n-indat versiooni ühesugune tont ja miskipärast ei ole nad ikka vaevunud veel tekstire žiimi asjale kokku keevitama. Tehku javas, kui muidu ei saa, aga tehku juba ükskord!
Kuna Oracle mistahes presentatsioonide juures ( ja alati tehakse neid TEHNILISTELE inimestele, kes hinda ei uuri ) oma hinnapoliitikast vaikib , siis järgnevas väike kokkuvõte.
1-2. protsessoriga masina jaoks on miinimumhind 5000 USD/prose ( 62500EEK /prose) ,
3 ja enama protsessoriga masina jaoks Standard-edition maksab 15000 USD/protsessor. ( ehk siis ca 187500 EEK x prosed )
3 ja enama protsessoriga masina jaoks Enterprise-edition maksab 40000 USD/protsessor. (ehk siis ca 500000 EEK x prosed )
Sellele LISANDUB "Software Update License & Support" 22% ! St, kui oled ostnud nõmeda versiooni ja tahad patche ka, siis selle eest pead peale maksma.
(allikas: http://www.oracle.com/corporate/pricing/eplext.pdf )
Õnneks on Oracle saadaval väga paljudele platvormidele ja seetõttu ( ilmselt ka kogu selle gemyse haldamise kolossaalse komplitseerituse ) tõttu võib neile nii mõnedki asjad andeks anda.
Aga sellest hoolimata , vaimustusse sattuda ei ole põhjust. Oracle on Oracle.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
võib-olla ma ei saa selle lihtsa väikse näite poindile pihta, aga miks on vaja tulemust foo järgi sorteerida, kui päringu
SELECT * FROM blaah WHERE foo=bar;
tulemuses on kõikides ridades sarnane foo väärtus.
Miks ta sarnane peaks olema?
Create table "blaah" ( "foo" Integer, "bar" Integer )
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Excel - mugav graafiline kasutajaliides ja ei kasuta Javat. Funktsionaalsus ja töökindlus mind ei koti, Java mittesisaldumine ja hiirega klõpsimine on tähtis.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
lase oma excelis üle paarimegase tabeli vlookup käima (pmst sama mis LEFT OUTER JOIN siis Oracles vms andmebaasis), siis näed kuidas su hiireklikkimine ja graafiline liides paariks tunniks kummuli on
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tyhi string on jah syntaktiliselt '', aga tegelt on ta oracle'i jaoks NULL. Pane:
select 1 from dual where '' IS NULL;
ja vaata mis saad (teoorias ei peaks midagi saama - sama arvan ka ANSI/SQL92 standard).
Oraakel aga arvab teisiti. Ja sellest tekib sittakanti probleeme.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Limit ja offset käib oracles nii:
select * from
( select a.*, rownum rnum
from
( QUERY_GOES_HERE -- k.a order by ) a
where rownum <= MAX_ROWS
)
where rnum >= MIN_ROWS
Eks ta nati ümber nurga ole, aga töötab.
Oracle teised miinused, mis mind häirivad:
1) NULLi ebastandardne käitumine
2) Unique constraint on bugine kui teha üle mitme columni ja proovida pärast insertida väärtuse ja NULLi paari mitu korda (peaks saama kuna NULL!=NULL, aga oracle annab vea).
Samas eksperdi käes on Oracle ikka võimas püss, lihtsalt tema peensusteni tundmaõppimine võtab mõned-mõnekümned aastad aega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Brr... see näide näeb tõesti jube välja - mulle hakkab koitma, mispärast on Oracle'i kasutamiseks tarvis kalleid koolitusi...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
"Nati ümber nurga" öelda asja kohta, mis teistes andmebaasides on paar sõna päringu lõppu ja Oracles on KOLMEKORDNE NESTED SELECT on ikka väga läbi vati öeldud.
Õige sõna on haige. HAIGE.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ega see palju ei aita, aga 3 pole vaja, piisab ka 2 selectist :
select * from (
select rownum r ,u.* From my_view u order by field
) where r between 11 and 33
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
No need kaks queryt ei ole ikka üldse võrdsed, minu antud näide on palju optimaalsem. Benchmarkime näiteks suure tabeliga, kus on 1099008 rida.
SINU MEETOD:
select *
from (
select p.*, rownum r
from ( select * from big_table ) p
)
where r between 90 and 100
call count cpu elapsed disk query current rows
------- ------ -------- ---------- ---------- ---------- ---------- ----------
Parse 1 0.00 .00 0 0 0
Execute 1 0.00 .00 0 0 0
Fetch 2 7.93 17.03 14573 14986 81 11
------- ------ -------- ---------- ---------- ---------- ---------- ----------
total 4 7.93 17.03 14573 14986 81 11
Misses in library cache during parse: 1
Optimizer goal: CHOOSE
Parsing user id: 216
Rows Row Source Operation
------- -------------------------------------------------- -
11 VIEW
1099008 COUNT
1099008 TABLE ACCESS FULL BIG_TABLE
MINU MEETOD:
select * from (
select p.*, rownum rnum
from (select * from big_table ) p
where rownum < 100
) where rnum >= 90
call count cpu elapsed disk query current rows
------- ------ -------- ---------- ---------- ---------- ---------- ----------
Parse 1 0.00 .00 0 0 0
Execute 1 0.00 .00 0 0 0
Fetch 2 0.00 .01 1 7 12 10
------- ------ -------- ---------- ---------- ---------- ---------- ----------
total 4 0.00 .01 1 7 12 10
Misses in library cache during parse: 0
Optimizer goal: CHOOSE
Parsing user id: 216
Rows Row Source Operation
------- -------------------------------------------------- -
10 VIEW
99 COUNT STOPKEY
99 TABLE ACCESS FULL BIG_TABLE
vahe on ikka väga tõsine ja ma loodan, et sa production süsteemis sellist viga ei tee
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ega see palju ei aita, aga 3 pole vaja, piisab ka 2 selectist :
select * from (
select rownum r ,u.* From my_view u order by field
) where r between 11 and 33
Eip, see ei funka ju. rownum pannakse igale selectitud reale külge enne orderimist, ehk siis selle päringu järgi saad sa äärmiselt suvalised vastused. Kolmekordne nested select peab olema ja rownumi tood sisse teises.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
vastuseks "Tundmatu Sõdur 20:49 23rd september" postile ütleks, et tema 3-kordne select rownumidega on tõesti efektiivsem, aga teistele vastuseks näitan et 2-kordse selectiga on Oracles võimalik see asi ära teha :
select * from (
SELECT t.* ,
ROW_NUMBER() OVER ( ORDER BY my_field ) r FROM my_table t
) where r between 90 and 100
mu baas on 9.0.1, kahjuks ei oska hetkel öelda, kust versioonist alates need analüütilised funktsioonid (8i vist ei olnud aga ei oska pead anda) oracle SQL'i tekkima hakkasid aga ilmselt mitte eile-üleeile
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut on liitunud Oracle'i programmiga OAI (Oracle Academic Initiative), mis lubab oraakli asju samamoodi õpetada (ja ka kasutada) nagu seda on Cisco Academy kursused. Nii on näiteks juba mõned aastad loetud SQL'i ja andmebaasi haldamise esimest osa (neist piisab Oracle OCA serdi tegemiseks), niiet nõutagu neid kursuseid instituudi käest. Kui instituut aga sõrad vastu ajab, siis on see tugev argument kasutamaks mõne teise ülikooli teenuseid, kus neid aineid kenasti loetakse. Näiteks IT kolledž.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
