|
Olukorrast Eesti IT-tööturul
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 38 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
Ühe lahendusena võiks rakendada sellist süsteemi, kus liiga palju palka soovivad töötajad hävitatakse füüsiliselt. Niimoodi töötaks paari põlvkonna pärast kõik itimehed ainult õlle (pilsner) eest. Tööandjad on õnnelikud ja samuti ka töövõtjad, sest neile on garanteeritud stabiilne töökoht (job security).
Seda süsteemi võiks rakendada mujalgi. Eesti IBM boss saaks nii oma lojaalsuse probleemid ka lahendada (muide tundub töötavat, küsige suvaliselt mafioosolt).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Ma arvan, et mitte keegi ei ole nõus pilsneri eest töötama. Vähemalt Tõmmu peaks olema. Eliitprogejatele siis Guinness.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
eliitprogejad saavad Säästu Kanget. muidu on kulud liiga suured.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Neegri visioon on tarkvaraneegrite suhtes karm ja üsna õiglanegi. Mulli lõhkemist (mis vist sisuliselt tähendab kogu IT-arenduse outsource'imist Serbiast või kustiganes) ei ole vaja seevastu karta neil, kes lisaks koodikirjutamisele suudavad ka inimestega suhelda, mõelda kliendiga kaasa ja edukalt meeskonnas tegutseda.
Mõtet illustreerib ühelt konverentsilt kõrva jäänud mõte - kui sa istud üksi oma kabinetis suletud ukse taga ja omaette proged, võid sa tõesti sama hästi töötada ookeani või mitme riigipiiri taga.
Vahetu suhtlus on üks kõige alahinnatumaid praktikaid "paberivabas" kontoris ja käeulatuses olevaid telefoni ja mailiklienti propageerivas maailmas.--- If I knew everything about you, would it make me your best friend?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Samas on just selles vallas hea, kui kõik olulised asjad kirjalikult edasi antakse. Aga eelmise postituse põhisõnumiga ma olen loomulikult nõus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Aitäh toetamast, tahan samas juhtida tähelepanu kirjasõna peamisele hädale - kirjasõna ei muutu ise järele kui kood muutub ja ei karju, kui ta enam reaalsusele ei vasta. Sama kehtib kahjuks ka ärinõuete kohta.--- If I knew everything about you, would it make me your best friend?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kood peaks muutuma ikka kirjasõna alusel, mitte vastupidi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Üldiselt pole kasu palju sellest et firmad kolitakse mujale sest selle asemele tekib lihtsalt uus firma, hetkel on euroopas üldine it inimeste puudus ja uue firma tekkimine vana asemele pole mingi probleem.
Lahendab ikkagi olukorra euroopa arenenud riikide tasemel palkkade maksmine, no olgu võibolla mõnikümmend protsenti madalamal aga igal juhul mitte kordades madalamad palgad.
Praegune püüd tuua sisse tööjõudu mujalt või firmade tootmise viimine mujale on ajutine nähtus kuna euroopas on puudus tööjõuturul samasugune enamvähem igas riigis.
Ühel hetkel jõuab lihtsalt vähem arenenud euroopa ka oma palga ja tööjõu poliitikaga järgi arenenud euroopale ja väljast tööjõu importtimine on teatavasti EU puhul üsna raskeks tehtud juba praegu.
Lühidalt öeldes röövakiptalismi aeg hakkab ka uues euroopas otsa saama ja selle agooniat on igapäevaselt juba praegu näha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
No seda need EU kollid sebivadki, et laienemine oleks kestev!
Kasv on olemise vältimatu tingimus.
Majanduse ja poliitika vallas soovitavalt eksponentsiaalne.
Praegu oleme meie laienemise viimane laine ja me ei tunne veel, mida see andis juba olijatele.
Oota, kui uus laine tuleb Rumeenia ja Moldaaviaga, Serbia ja kes seal kõik sagivad, siis tunned, mis kasu sellest on.
Tavaline püramiidskeem.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Just oli siin virisemisi IT meeste käpardlikkusest. Ehk siis kõik toodavad oma programmijuppi mis teeb oma osa antud projektis rohkemal või vähemal määral ära. On vast aru saadav et 1000 sellist IT meest toodavad 1000 sarnast programmijuppi mille tase piirdubki ühe või teiste projektiga. Kvanditeet missugune, kvaliteet samas annab soovida.
Ehk siis lühidalt - ma arvan et liigub kvanditeetne tööjõud, mitte kvaliteetne.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma kohe ei salli seda kui "veebi progemist" kuidagi eriti labaseks või easy-moneyks peetakse. Tundub, et eriti armastavad seda teha suvalisel IT-ga seonduval erialal TTÜ lõpetanud tüübid.
Ja tegelikult võiks hakata IT-kirjutajad juba vahet tegema erinevate "IT-inimeste" vahel - kas näiteks veebifirma projektijuht on IT-inimene? Aga arvutipoe müüja ei ole? Või on ta kuidagi vähem/rohkem "iiteem" kui näiteks LAN-kaabeldaja või PBX-spets või süsteemiarhitekt või ASP-teenusepakkuja tootejuht või lihtsalt visionäär? Ehk, IT != progeja...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| 1 vastus allpool su määratud taset. |
Eestis on nelja sorti Itimehi.
1. Paari õlle vennad (need kes paar korda windowsi näinud)
2. Nelja kilosed IT speistalistid (Need kes on ka korra linuxit näinud).
3. Tasemel alamakstud spetsialistid.
4. Tipspetsialistid.
1. Paari õlle vennad tekitavad kohutavates kogustes halba arvutikasutamise kogemust inimestele. Ehk siis nende töö tuleb tavaliselt ära teha kellegil kõrgema taseme spetsialisti. Enamasti aitavad kellegil kodus vindõusi installeeirdav või siis teevad 500 krooni eest käkklehekülgi. Tööturul konkurentsivõimetud.
(ei ole kunagi ühtegi raamatut lugenud)
2. Nelja kilosed IT spetsialistid. Väga paljuski arenemeisvõimeline kontingent kuid puudulikud teadmised ja oskused tekitavad süsteeme mida peavad kõrgema taseme spetsialistid pead kinni hoides lahendama. Enamasti tegelevad mõne firma arvutivõrgu hooldajana või siis madalama taseme webi programmeerijana. Tööturul üpriski konkurentsivõimelised kuna ei küsi absoluutselt palkka. Kuna IT ettevõtted enamasti ei värba sellist tööjõudu kuna on oma valusad vitsad kätte saanud siis töötatakse mõnes lõpptarbe firmas.
Programmid mida kirjutatakse ei tööta ja on vigased, arvutisüsteemid mis ehitatakse ei püsi koos ning vajavad pidevalt parandamist.
Töötaja juurest varastamine on täiesti tavaline palgalisa teenimise meetod.
(Heal juhul on lugenud läbi 1 või 2 raamatut. või omandatud IT alane kõrgharidus)
3. Spetsialistid kes omavad igasugu sertifikaate, pikaajalist töökogemust ja kõrgharidust. Ehitavad töökindlaid arvutisüsteeme, teevad vigadevabu ja elegantseid programme. Palgatase kõigub 5KEEK kuni 15KEEK ini bruto palk. See grupp on enimotsitud grupp tööandjate seas, kuid tööandjad soovivad selliseid töölisi saada makstes 4 kilost palka. Tööandjad ei oska väärtustada Sertifikaate (Proovige seletada misasi on MCSE, CNA, MCAD või CCNA) tavaline küsimus vastusele mul on MCSE sertifikaat on kas sa wordi ja ekselit ka tunned ?
(Tavaliselt on loetud suuremates kogustes raamatuid)
4. Tippspestialistid, Nende palgatase algab 20KEEK kuus ning küsida võivad nad suvalist numbrit. Vahel töötavad tippspetsialistid ka missioonitundest riigitööl või lihtsalt innertsist. Tööandjatel ei ole võimalusi maksta nendele väärt palka. Pigem eelistatakse maksta palka juhtidele. (Need inimesed kirjutavad raamatuid.)
Niisiis kulla töövõtjad alustage enese arendamist ja kulla tööandjad tehke endale selgeks keda te palgata tahate ning palju sellised inimesed maksavad. Väga laialt levinud on ka olukorrad kus Spetsialist või tippspetsialist pannakse tegema tavalise paberimäärimise vormide täitmise, kaabeldamise, poes käimise või millega iganes ehk siis ei rakendatat nende potensiaali ja kasutatakse kõrkevaliteetset/kõrgehinnalist tööjõudu madala maksumusega töö teostamiseks.
Pigem on tegemist mitte IT inimeste puuduse või madalate palkadega vaid personalitöötajate ja juhtide ebakompetentsusega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Punkti kolm teeks paranduse, nimelt
Ei pea ilmtingimata omama kõrgharidust ning sertifikaate ei pruugi ka olla põhjusel et senine tööandja ei ole selleks vajadust näinud ja ise hankkida pole võimalik kuna tööandja maksab vähe, küll aga on kogu vajalik selgeks tehtud läbi tööja ise õppides.
Klassifitseeruvad niiöelda häkkerite alla.
Enamasti värvatakse neid tutvuse kaudu sest tööandjal pole oskust sellist it inimest ära tunda.
Ahjah tööandjad võiks ka selgeks teha mis vahe on häkkeril ja kräkkeril.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma olen ka ses osas nõus, et paber ei tee veel inimest... Ehk siis teistpidi öeldes, ega haridus matsi riku. Kes ikka on jobu (nii oma töössesuhtumise kui süvenemisvõime kui muude näitajate poolest), see jääb jobuks ka pärast ülikooli läbimist ja kõikvõimalike sertifikaatide omandamist.
Ja ärge tulge mulle väitma, et Eestis jobud ülikooli ei lõpeta või sertifikaate ei kollektsioneeri.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
sertifikaat pole nyyd kyll asi mille alusel peaks palka maksma. sertifikaate ei hinnata sellep2rast, et meil on "t88j6u puudus".
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Iseenesest on vinge seee, et paki suitsu ja kahe õlle eest enam keegi ei taha tööd teha, vinguge kui tahate moronitest projektijuhid ja "suure virma omanikud" arenduse eest tänapäeval enam ei maksta, tuleb teha asi korraga ja kiirelt valmis mis eeldab minimaalselt OOP-tehnoloogia rakendamist ja lojaalset tööjõudu, ning seal väga rohelised TTÜ wannabed ei kvalifitseeru (oma kogemus omal ajal 230st sisseastujast ei suutnud 75% isegi kõige labasemat info I kontrat sooritada, lõpetanutest informatika alal hakkas progejaks 5 inimest). Tekib küsimus, et haridusreform vä? Või siis mida teha? Või et nagu polegi IT-riik vä?
Omal oli tarvis mingit veebiseppa PHP/MySQL olid võtmesõnad, kasuks tuli XML, XSL, OOP, PHPDoc, Coding Standard, etc ehk siis kõik mida oleks tarvis natukenegi püssima rakenduse jaoks, tulemuseks 3 kuud otsimist ja mitte ühtegi normalset kandidaati. Kõik vennad olid eks-kompuutriõpetajad, tipilõpetanud javaprogejad (kes ei tabanud maad ega ilma, nõudsid lihtsalt pappi 20k+ saamata aru mis meil vaja on), või siis veebisepad, kes olid esimeses loengus joomise kõrvalt kuulnud mingist OOP-asjast ja intervjuul lihtsalt soigusid.
Tegelt endal ka hirm, peaks nagu kedagi varsti tööle sebima juurde, tundub et palgas nagu polegi probleem, lihtsalt kvalifikatsioonist on puudu, keegi ei saa hakkama lihtsalt.
Ei oskagi nagu midagi ette võtta, norm firma ehk õpetaks inimesi välja, aga küsimus selles kes õpetab, selleks ka tarvis spetsialisti ju. Selles mõttes saan väga hästi aru teemaalgataja näitest, et normaalsed progejad tõmbavad neegritöölt ja eesstist nahuj, einoh sitt lugu, keda siis selles süüdistada?
Ütleks mõned numbrid ka äkki välja, asjalik vend PHP/SQL, HTML, CSS, JS, nats XML-i, vbolla WML, pisut standardset shelliotsas linuxit, nats kreatiivsust ja suhtlemisoskust
15K Teie jaoks on miinimum ja tõuseb see hind.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
PHP/SQL, HTML, CSS, JS, nats XML-i...
15k min? Sel juhul olen ma täiesti alamakstud!! Eriti arvestades seda, et lisaks ülalmainitutele on ka reaalseid kogemusi enterprais veebiappide treimisel (J2EE, .NET).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vaheta töökohta, tõsiselt.
Üritasin hiljuti ennast kurssi viia eestis pakutavate palkadega selliste oskustega progejatele, firmad kes julgesid palganumbri välja öelda tööpakkumises, olid selges vähemuses. Tundub, et kardetakse kas konkurentsi või loodetakse saada inimene alla mõistliku palga tööle. Arvan, et kui IT sektoris julgetaks palganumber välja tuua, siis oleks pooled IT-firmad pankrotis või oleksid sunnitud palku tõstma.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vaat' hea konkreetne näide, kus tööandja kirjeldab, keda talle vaja on.
Need teadmised võib suvalisele keskmiselt nutikale kodanikule lõdva graafikuga anda ca poole aastaga ja aega jääb veel ülegi (been there, done that). Aga mida ei saa poole aastaga õpetada, on oskus oma tööd niimoodi korraldada, et jätkusuutlikult normaalne asi võiks välja tulla. Samuti teeb peaaegu iga progeja alguses oma töös teatud tüüpvigu, mille ärategemiseks ning arusaamiseks, mis valesti läks ja järelduste tegemiseks kulub ka veidi rohkem aega.
Tarkvaraarendajaks ei vajata väga laialdaste teadmistega isikut. Pigem inimest, kes on õppimisvõimeline, visa ja süstemaatiline. Just kahest viimasest kipub noortel inimestel tavaliselt kõvasti puudu jääma. Eriti kui arvestada, et mida nutikam inimene on, seda rohkem on ta tihtipeale ka "kiiksuga".
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kulla mees. Arvestades, et samasuguste soovidega firmasid on kümneid ja kümneid tasub juba enne palganumbrit välja tuua Sinu juures töötamise mõjuvad eelised. Usutavad sealjuures.
Ja 15K on hetkel kahjuks või õnneks selline number, mille peale saabki laekuda ainult kirjeldet tingimustele kvalifitseerimatu tööjõud. Kui see on miinimum, siis mis oleks maksimum, mida Sinu ettevõte tõesti ideaalsele kandidaadi efektiivselt tööl hoidmiseks on valmis tegema?
Tegelikult on lihtsalt nõme ehitajatest vähem palka saada, that's IT.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mis sa uurisid kõik need lõpetajad läbi? Ei usu, et absoluutselt kõik tipi lõpetajad sellised on nagu sa kirjeldasid.
Ise õpin ka seal antud eriala ning päris ikka mitmed kursusekaaslased on juba tööl mõnda aega ja täitsa mõistlikud tegijad. Muidugi leidub ka neid, kes lihtsalt kõlava nimega erialale sisse astusid ja isegi kuidagi lõpetada suudavad.. aga neid on ei ole liiga palju.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei, uurisime läbi kandidaadid lootustandvama CV baasil, ära võta seda TTÜ asja isiklikult, tõin lihtsalt näite et midagi oleks nagu vussis, miks ei suudeta siis riiklikult akrediteeritud õppekavade järgi tagada piisav arv IT-spetsialiste, selle 5 progeja näite tõin...umm vist oli LDP-sse 98ndal astunute näitel (tolle ajaga nats rohkem kursis). Loomulikult on nii, et nendest vendadest saab asja kes ise kodus ka nikerdavad mitte ei oota et tarkus lihtsalt nimekirjas püsimisega pähe tuleb.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tooks siia illustratiivseks näiteks ära juhtumi, kus ühispank priit randla isikus hiljuti otsis linuxi uudisgrupi vahendusel töötajat:
töökuulutus [google.com]
Töökuulutuses palganumbrit ei avaldatud ja kui
keegi julges uurida palganumbrit, vastati:
Inimestege, kes sedagi ei tea, palju nad palka tahaksid saada, ei ole mõtet
tegeleda. Samuti ka inimestega, kes on liiga ahned kandideerimaks - "Äkki küsin
vähem, kui need vereimejad valmis oleksid maksma?".
Kommentaarid on liigsed...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Täiesti loll jutt, et töökoha või eriala vahetus on prostitutsioon. Miks peaks töötaja osutama tööandjale TEENE MADALA PALGA EEST TÖÖTAMISE NÄOL? Mille eest???
Valige ise, kas klõbistada klahve rõvedas kontoritoolis, või värskes õhus möllata, tervis on korras ja palka saab ka rohkem.
Kui tarkvara müümisega ei teeni nii palju, kui progejatele palga maksmiseks tarvis on, siis andke andeks, aga sel juhul on ODAVAM TARKVARA TEGEMATA JÄTTA, tekkimata võlgade arvelt võib kogu selle aja mõnusalt õllet libistada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Just minu mõte. See IBM valmistab kahh juppe allhankena Hiinas ja mitte USA's. Huvitav, miks nii küll ?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Arvestades, et firmad teenivad töötajate tooteid müües kümneid miljoneid, on väga väiklane maksta inimestele vaid 15k.
See on röövkapitalism, kus vähesed jaotavad endale enamuse teenitud raha ning iga sellise asutuse juhatus peaks endale aru andma, mida nad tegelikult rahvale teevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
1) Miks peaks lojaalne olema mingile firmale?
2) Mida inimene võidab siis lõpuks sellest, et ta on mingile firmale lojaalne?
3) Kui pikk on firmade eluiga Eestis?
4) Kas lojaalset töötajat koheldakse väärikalt ka 30 aasta pärast?
Minu enda vastused:
1) Ei peagi, see on lõppudelõpuks kellegi teise kasum, mille nimel töötad. Firmad ei paku tihti midagi peale igakuise sissetuleku, tihti naeruväärse sissetuleku.
2) Enamasti ei võida midagi, mõnikord kaotab 1/3 või suurema sissetulekust, mis kümnete aastate jooksul moodustaks väga suure summa. Kui oled ka ületunde teinud, siis oled lihtsalt oma aega raisanud, selle asemel, et olla oma lähedastega või tegeleda millegi huvitavaga, sest kokkuvõttes on tegemist siiski tööga, olgu see kui huvitav tahes.
3) Pole teada, ajalugu on olnud liiga lühike.
4) Pole nii vana, aga mulle tundub, et meil ei suhtuta just väärikalt vanematesse inimestesse üldse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ITviikko avaldas täna Soome IT-palgauuringu tulemused [itviikko.fi].
Keskmine palk Soome IT-sektoris: € 3718
Keskmine palk aasta tagasi: € 3608
--
Meeste keskmine: ca € 3800
Naiste keskmine: ca € 3400
Keskmine itisoomlane saab siis ümmarguselt 58 000 Eesti krooni kuupalka. Maksud maha/ette/taha arvutused saab juba igaüks ise teha (see pole paraku minu tugevaim külg, ei tea ka peast Soome maksumäärasid).
Kes vähegi suomea tönkkab -- tutvuge artikliga, välja tuuakse veel mõned huvitavad arvud.
P.S. Artiklis mainitakse läbisegi nii kuusissetulekut, palka kui ka kogusissetulekut. Ei ole praegu aega algallikateni kaevama hakata, seega käsitlegem ülaltoodud arve lihtsalt teatud suurusjärkude võrdlemiseks...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Lonewolf got basic figures of the article right.
However, those figures are calculated by averaging highest and lowest salaries. In practice, I don't know too many people whose monthly salary exceeds € 3000. Most people I know earn about € 2500 and that's before taxes. As the old saying goes: "After taxes, everyone has maximum 10,000 markka / month left."
Then the article digs further into age differences. It appears that men over 40 earn more. My experiences are that it's usually accurate. However, the article also mentions that there's very few people over 40 in the Finnish IT. That is also correct. Companies think that it's simpler to hire two low-paid employees who just graduated and who know all the latest thecnologies than to re-train an already costly older employee.
-- Privador was here
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kõigest hoolimata on see palk ju ligi 40.000 EEK ehk siis kui meie palgatase enamuses 10-15 tuhat kõrvale panna siis on see ikka kordades rohkem.
Muide olen soome it inimestega läbi käinud paljudega ja reeglina on nad väga ühekülgsete teadmistega tegelased, mitte kehvad it töötajad aga ütleme siis et neil on kombeks sääl spetsialiseeruda kui aga samas siin tahab keskmine tööandja et it inimene oleks niiöelda spetsialiseerunud kõigele!!!
Ahjah ei tasu unustada et soomes on ka palgale lisaks rida muid soodustusi ja eeliseid mida töökoht pakub, meil aga on selleks reeglina ainult palk ja võibolla üks kord aastas väike pidu koos väikese preemiaga kui tööline on ennast neljaks rabelenud ja firmal muidu hästi lhäeb.
Ühesõnaga mõtlemisainest on küllaga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Suurema spetsialiseerumise point Eestiga võrreldes on väga õige, oskan oma kogemusest kinnitada -- Soome IT-firmas on iga suht kitsa töölõigu jaoks kindel tegelane. Ilmselt tagab see firma seisukohalt suurema stabiilsuse projektides, ent julgen arvata, et teeb ka projektid küllalt kulukaks. Puht-emotsionaalne kommentaar oleks selline, et vb nii on tõhus ja õige ja misiganes, aga minu arust teeb see näit. ühe Soome veebifirma äärmiselt...nüriks. Tsehh 42.
Igatahes, tahtsin tegelikult öelda seda, et IT-vallas Soomest tööd otsides ei pea tingimata minema lööma hinnaga -- väga paljud eestlased on laiema IT-silmaringiga ja suudavad pakkuda sama raha eest....(krt, mida siis?)...laiemat nägemust.
Sry, kui see nüüd veidi asjassepuutumatu uitmõttena välja kukkus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Heh noh esiteks jah laiemat silmaringi ja seega paremaid lahendusi ja teiseks on ju soomes üldiselt it inimestest puudus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Töö iseloom: kraav kaevata
Palk 800 krooni.
Ärge kurat üritage mängida midagi palk alates või kurat teab mida lootuses et saate naha üle kõrvade tõmmata vms. Või siis Ittöötajad kes ei saa aru mida neilt oodatakse ning suure palga peale välja minna.
Debiilus.
Kuidas saada tööjõudu ?
1.Seleta tööülessane lahti. (mida ootad töötajalt)
2. Paku konkreetne summa palgaks.
Kui ei anna tulemust siis tõsta punktis kaks antud numbrit või vähenda punktis 1 tõstetud ülesannet.
Väide et inimesi ei ole, ära aja, lihtsalt sa ei ole nõus maksma vastavat summat mida inimesed tahavad. summa alates 15K omab tähendust 15K aga kui tööjõud maksab 35K siis ei hakka keegi sinu kuulutusele isegi mitte reageerima. Saadki endale rõõmsalt karja koristaja kvalifikatsiooniga inimesi.
Kuulutustele kus palaganumbrit ja tööülesannet ei ütelda või puterdatakse sellega ma reageerima ei hakka kuna see kulutab minu aega ja tüütab ettevõtet.
Sertifikaadid näitavad... Näitavad seda et inimesel on olnud püsivust ja suutlikust iseennast antud kontekstis testida ning juurde õppida, ning teevad selgeks selle, et inimene on sidunud enda tuleviku selle konkreetse suunaga. Kõrgharidus näitab seda et inimesel on sihikindlust ja kohusetunnet.
Kordan, tegemist on personalitöötajate ebakvalifikatsiooniga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Parandaks natuke seda kommentari või täiustaks, nimelt
1: Serifikaadid näitavad lisaks veel seda et tegelane on ühekülgne a ei orjenteeru reeglina muus kui ainut selles mille peale on sertifikaat tehtud.
2: Kõrgharidus... jällegi see sama teema et ega haridus matsi riku, ehk siis sihikindlust ilmselt natuke on aga kohusetunnet... nojah olen näinud hulgi neid kõrgharituid tegelasi kellel pole kohusetundest halli aimugi ja samas ei saa keegi kindlasti väita et ilma kõrghariduseta poleks kellelgi kohuseunnet.
See meenutab rohkem demagoogiat.
Tuleb meelde ütlus "loll aga järjepidev"
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
1: Miks see inimene ei või muudes valdkondades orienteeruda? Aga kui on ntx 3 erineva valdkonna serti?
2: vt p 1
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Niipalju kui olen neid sertif. tegelasi näinud on nad kõik ühte usku tegelased olnud, muidugi ma ei väida et poleks võimekat kes suudab koguda rohkem sertte ja seeläbi näeb ka kogu it mitmekesisust aga need on haruldased tegelased.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
