 |
|
Kõik itimeesteks!
postitas mauri Stop-IT osak. 22:26 5. juuli, 2006
Neeger kirjutab: "EPL tutvustab uut IT-neegri karjääri propageerivat mitme suure koostöös tehtud veebileht-portaali nimega StartIT.ee. Tööjõupuudus on IT-sektoris siis lõpuks nii suureks probleemiks muutunud, et suurfirmad tulid kokku ja hakkasid ühiselt uut talenti meelitama. Neeger proovis StartIT'i suurepärast IT-guru testi ja hakkas usinalt ka lehel toodud kümmet punkti lammutama :)"
< Ökoehituskirjanduse näitus Tartus viimaseid päevi
| SISMI tähtis nina pandi pogri >
| |
| | |
|
Kõik itimeesteks!
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 29 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
Karm laks ega muud ma ei oskagi öelda :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kes küsimused välja mõtles? Kui selliste küsimuste vastused näitavad it teadmisi siis kas need firmad kes selle üllitise kokku klopsisid ei karda kvaliteedi langust oma toodangus, eriti stiilis küsimused, mis on "hotifon", ime et sellist ei olnud, et mis on "rate"?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
QzBV5v <a href="http://obzomwnnftnc.com/">obzomwnnftnc< ;/a>, [url=http://hobizrwrovnd.com/]hobizrwrovnd[/url], [link=http://ljpgdsbvvtvc.com/]ljpgdsbvvtvc[/link] , http://rmkungbdyswr.com/
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Olen kogu aeg teadnud et IT-guru olen....aga nali naljaks, tean ~30-seid inimesi kes töötavad arvutiga ja saaksid tulemuseks nulli kui just koba peale õieti ei vasta.
Btw, 1 küsimus oli puudu: kas minut.ee-s kommentaari kirjutamises on reavahetuse tegemiseks vajalik klahv ENTER, tuleb kasutada HTML-i või siis on see üldse võimatu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tegin kah naljaviluks kümme kümmnest. Aga arusaamatuks jäi see miljon päevas asi. Kas peaks hakkama iga päev seda testi tegema :D Või saadetakse see antud emailile. Too vist mõeldud suunatud spämmi saatmiseks. Äkki panedki reaalse meili aadressi :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Testi eriti positiivseks küljeks on see, et küsimused vahetuvad :) Parim küsimus on mul siiani olnud see:
Mida tähendab IKT slängis “purk”?
- Olukorda, kus süsteemis on viga ehk “kala” ja see on suudetud lokaliseerida (tema edasilevikut takistada)
- Mingi teenuse toimimiseks vajalikku seadet või seadmete kogumit
- Midagi pohmelli ja hapukurkidega seonduvat
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Siinkohal sooviks taas Eenetti veidi mädatomatitega loopida. Eeneti reeglitest [eenet.ee]:
Igale taotlejale võidakse registreerida üks domeen.
whois startit.ee annab vastuseks
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Record created on 15-Jun-2006
Hmm. EITSA. whois eitsa.ee annab vastuseks
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Record created on 01-Aug-2000
Jälle need topeltstandardid ja võrdsematest võrdsemate taotlejate tekitamine :$
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tõde on see, et kirjas ta on, aga kedagi tegelikult ei koti. Küsi ka omale 2-3 tükki, kui isu tekib :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Neid on veelgi. Võta kasvõi elion: hot.ee, neti.ee, elion.ee, samuti EMT: emt.ee, airport.ee.
EITSAle kuulub vähemalt veel üks: itcollege.ee
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
kulla mees seal edasi ju kirjutatud
Erandeid mitme domeeninime registreerimiseks on õigus teha ainult .ee IANAs registreeritud administraatoril. Erandeid on tehtud juhtudel, kui lisadomeeninime saamise taotlus on põhjendatud - suurte firmade poolt loodavad üldist huvi pakkuvad portaalid jmt, mille ehitamine firma keskkontori põhilehele oleks eksitav.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Praegune registreerimiskord, kus eraisikud .ee domeeni ei saagi ja ettevõtted saavad tavaliselt vaid ühe, on paras kommunism, mis tuleks lõpetada. Pole ainsatki põhjust, miks .ee domeen ei võiks olla sümboolse tasu eest vabalt registreeritav. On ju palju riiklikke domeene, mille teatud tasu eest iga mats omastada võib: .us, .jp, .de, .ca, .ru jt.
---
She liked me; I was a man of many qualities, even if most of them were bad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma avastasin täna ühe (vähemalt esmapilgul) eraisikule registreeritud .ee domeeni. www.ratas.ee
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Miks mitte firmanimi.com.ee (ja vastavalt võrgustik.net.ee ja organisatsioon.org.ee)?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
9. Mis on SurfPort?
* Lainelauduritele mõeldud portaal Internetis
* Maailma suurim Interneti otsingumootor
* EMT mobiilse interneti portaal
no okitoki, Emt on kindlasti kõvasti sposoreerinud seda üritust, aga noh kurat, see peaks olema ikka nagu taktitunde ja üleüldse hea maitse küsimus, et selliseid küsimusi ei oleks. see on kuidagi nii hale. häbenege mehed, häbenege!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ning selles punktis:
Btw, 1 küsimus oli puudu: kas minut.ee-s kommentaari kirjutamises on reavahetuse tegemiseks vajalik klahv ENTER, tuleb kasutada HTML-i või siis on see üldse võimatu.
kukun ma nagu igakord sajaga läbi
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
7. Kuidas seletada olukorda, kus kuu aega tagasi ostetud uuel arvutil on kõvakettal fail salvestusajaga 01.04.97 17:12?
o Faili kopeerimisel salvestusaeg ei muutu
o Sellist olukorda ei saagi juhtuda
o Seda polegi võimalik seletada muidu, kui et täna on 1997. aasta aprillikuu
1. ketaste vahel kopeerides muutub creation time.
2. touch'ga ja paljude muude vahenditega saab meelevaldselt muuta failide ja kataloogide kõiki kolme aega.
Kes kurat on need küsimused koostanud? Pohmas Martens?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hämmastav! Küsimuse "Mis on ADSL?" õigeks vastuseks peetakse "Asümmeetriline digitaalne abonentliin, tehnoloogia, mille puhul allalaadimiskiirus on suurem üleslaadimiskiirusest" asemel hoopis vastust "Elioni poolt pakutav internetiteenus"
Sedasi siis eestis neid eksperte otsitaksegi...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas ADSL puhul on allalaadimiskiirus tõesti alati suurem, kui üleslaadimiskiirus?
See, et meil selliseid pakette laialdaselt ei pakuta, ei tähenda ometi, et sellist asja olemas poleks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
See ei ole hämmastav, see on "naljatlev sponsorküsimus".
See oli jah ainuke küsimus, millega ma "mööda" panin.. kes oleks võinud arvata, et elionil selline ego on. Ega mobla võib nüüd ära unustada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Adsl definitisioon Googlist: Short for Asymmetric Digital Subscriber Line, a technology that allows more data to be sent over existing copper telephone lines. ADSL supports data rates of from 1.5 to 9 Mbps when receiving data (known as the downstream rate) and from 16 to 640 Kbps when sending data (known as the upstream rate).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
sellele viitab ka ühe küsimuse vastus : Midagi pohmelli ja hapukurkidega seonduvat :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
kusjuures testis loetakse õigeks just vastust Faili kopeerimisel salvestusaeg ei muutu :(
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
... aga kui nad isegi oma promolehelte ei suuda korrektselt luua [w3.org], siis tekib küsimus, milliseid IT inimesi nad ikka tahavad? Vist ikka on lood sellised, et head ja oskajad IT inimesed ei ole see töötajaskond, keda nad ülal suudavad pidada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Eks nad ikka tahavad odavat tööjõudu, kes midagi enam-vähem töötavad väikse raha eest ära teeks. Tahavad neegreid :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Too StartIT.ee portaali testi oli ainult WINDOWSISPETSIIFILINE, ja see on kah huvitav, et inimese IT-alaste teadmiste hulka loetakse EMT mobiiliportaali(SurfPort) olemasolu teadmist.
Kes selle testi kokku pani? M8ni arvutioskamatu sekret2r? Igastahes, IT j2rgi asi kyll ei l8hna.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei ütleks, et Windowsispetsiifiline. Pigem promomaiguga ("skaipima"??? SurfPort???) ning vastustes eeldatakse teatavat IT-võõrasuse astet (jah, 3-4 aastat tagasi vastaks see ehk isegi humanitaarkallakuga gümnaasiumi lõpetaja tasemele). Praegusel ajal oskavad kolmandikust küsimustest/vastustest vigu leida mitmed põhikooli õpilased. Samas on enamik "slängi" väga võõras ka neile (viimati kuulsin sõna "purk" IT-ga seotud inimese öelduna IT-ga seotud tähenduses umbes viis aastat tagasi, "skaipima" vähe levinud sõna (põhjus lihtne - paljudel on skype olemas, kuid suhtlemiseks kasutavad ikka MSN/Windows/Live Messengeri nii video, teksti kui heli jaoks, sest tulemus kipub selgem olema)).
Samas pööran ka tähelepanu sellele, et kui IT tegeleb rohkem hooldamise, kasutajatoe ning olemasolevate süsteemide kasutamisega, siis informaatika tegeleb rohkem algoritmide, informatsiooni kogumisega ja töötlemisega ning uute (üldiste) tarkvaralahenduste loomisega. Seega on IT alal kindlasti olulisem teada lahendustest nagu SurfPort (ning nende kasutamisest ja võimalusest) kui näiteks sellest, kuidas AES krüptoalgoritmi turvaliselt ja korrektselt realiseerida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Hahah, see on kah huvitav. Neil on seal kirjas huvitav
tekst [startit.ee],
millega yritatakse veenda, miks IT-d tasub 8ppida:
"1. Hea palk
2005. aastal Praxise läbi viidud uuringu järgi on ülikoolis õpetatavatest erialadest ülekaalukalt kõige tasuvam just arvutiteadused (keskmine sissetulek kuus üle 26000 krooni). Lõpetanute tulumaksu võrdluses osutus väga kõrgel kohal olevaks ka elektroonika ja automaatika (kuupalk üle 18000 krooni"
Nii palju kui mina kui IT-diplomi8ppe diplomit omav tegelane oma IT-inimestest koosnevast tutvusringkonnast tean, makstakse umbes 20000kr ainult t8esti oskustega tipptegijale. M8ni doktorikraadiga tipptegija v8ib ka ehk 40kkr v8i tsipa rohkem k2tte saada, kuid yldiselt j22vad pakkumised umbes 10kkr ja 15kkr neto vahele.
N2iteks, omades Tartu Ylikooli Fyysika-keemiateaduskonnast IT-diplomi8ppe diplomit ning 2-aastast t66kogemust, on minu praegune neto-palk umbes 13kkr ning ma arvan, et
ma pean vee v2ga t8siselt pingutama ja ennast
t2iendama, et juurde kysida v8i t66kohta vahetada.
Spetsialiseerunud olen ma C++ kirjutamisele, ja just nimelt MAKSIMAALSELT KIIRE(nii kiire, kui mu ajud yldse suudavad v2lja m8elda, kodeerimisele kuluv aeg on vaat et teisej2rguline) C++ kirjutamisele(seoses oma igap2evaste t66ylesannetega). Iseenesest arvan, et see peaks ju kyll k8va s8na olema, aga piimaj8ed ei voola ning pudrum2gesid kah ei ole.
Miskip2rast ma arvan, et viletsama kvalifikatsiooniga tegelastele makstakse pigem veel v2hem.
Valetamise v8iks nad kyll 2ra j2tta. See StartIT.ee on kohati minu meelest oma inetuselt natukene juba Hansapanga NTPK(v8i kudas see k2iski) kampaania sarnane.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
IT on kujunenud selliseks õnnemänguks, et keskmiselt kõva tegija hea projekti otsa sattunult võib teenida kaks kolm korda rohkem, kui tõsiselt pingutav hea tegija kohusetundlikult koodi siludes kuskil keskpäraste väjavaadetega väiksema firma juures. Temal on ainult loota sellele, et kui firmal tänu temale kunagi hästi hakkab minema, siis seda ka vastavalt tunnustatakse.
Üldiselt kehtib siingi see, et ei ole nii oluline mida sa teed, vaid et kes seda tehtut hindab. On palju spetsiifilisi töökohti, mille juures paari lihtsa asja teadmine ja õige koha peal noogutamine on palju rohkem "väärt" rahaliigutajatele, kui see väga hea ja kohusetunlik töö.
Lisaks jõuab noorte idealistideni varem või hiljem selgus: Kedagi ei huvita, kui hästi sa süsteemi disaininud oled ja kui väga sulle endale su kood meeldib, palju tähtsam on, et asi töötab ja kiiresti valmis saab.
Mingid tulevikuvõimalustega arvestamised ja pisut rohkem tööd hilisema lihtsama laienduse eesmärgil on puhtalt isiklik lõbu ja ajab "marketingimeelsete" bossudega ainult tülli.
See praegune lihttööliste vajadus on just selliste meeste vajadus, kes asja ÄRA teeks. Need, kes asju välja mõtlevad ja plaanivad on ammu juba pukkis ja plaanid on ka juba tehtud tavaliselt selleks ajaks, kui töötajatest puudu hakkab tulema.
Teiselt poolt meelitab paljusid IT's kreatiivsuse väljendamine: Ühe ja sama asja tegemiseks tundub nii palju huvitavaid võimalusi olema!! Aga tihti tuleb valida kõige kiirem, mitte parem või effektiivsem.
Rahastamise, tarkvara ja tehnika suhe on läinud nii jaburaks, et põhiline papp makstakse disainerile, siis tahetakse paljude tublide näppude vahel väike summa ära jagada, et asi kiiresti valmis saaks.. ja siis kui asi sitasti töötab saab ju alati odavat rauda juurde kuhjata tuppa ja samamoodi mingi odava adminnija tüübi programmi elus hoidma palgata.
Kui üks hetk sita skaleeruvuse ja koormusetalumatuse ja muu pahna tõttu süsteemile lagi ette tuleb, siis hakatakse alles neid mehi palkama, keda algusest peale oleks võinud palgata.
Ühesõnaga siin on nüüd siis kogu aastatepikkune IT-frustratsioon mõne lõiguga kirjas.. otsustage ise, millesse ennast segate ja mis tasandil.
Koodiahvina mingitest unistuste teostamisest ja eneserealiseerimisest küll unistada ei tasu.. liinitöölisena teed oma mehhaanilist liigutust ja lähed oma papinatukesega koju puhkama.. IT-töölisena tuleb sul asjade tegemiseks veel pool aju ka ohverdada, milles koguaeg mingid algoritmid ringi vuravad ja kollitamas käivad.. miks muidu IT-töötajad ühed frustreerunumad [slashdot.org] on..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
