 |
|
Väidetavalt muutub Ubuntu iga järgneva versiooniga aeglasemaks
postitas doc õun-ja-aknad-ees-kujuks osak. 0:25 28. oktoober, 2008
Phoronixi artikkel toob välja huvitava leiu erinevate Ubuntu versioonide katsetamisel. Kasutades Inteli odavat rüperaali katsuti järgi Ubuntu 7.04, 7.10, 8.04 ja 8.10. Tulemusena tõdeti, et Ubuntu on aeglasemaks muutumas. Artiklist võib saada aimu, et olulised uuendused Linuxi kerneli juures pole eriti asju paremuse poole viinud, katsetati mitmeid kordi, et vältida võimalikku eksitust. Seega võib vaid 7.04 "Feisty Fawn" oma nime väärt olla ning järgnevad numbrid vaid "lubavad" paremat kiirust programmides.
< Teleseriaali "Eureka" linn võib saada reaalsuseks
| Inimese eellased kasutasid tuld juba 790 tuhat aastat tagasi >
| |
| | |
|
Väidetavalt muutub Ubuntu iga järgneva versiooniga aeglasemaks
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 22 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
Linuxite häda on selles, et alati on kerneli suurus natuke suurem, kui protsessoris oleva kiire vahemälu suurus - sellest ka aeglane töö.
Näiteks 486 ajastul suudeti kernel teha ligi 16 KB suuruseks ja ta mahtus kuidagi cache sisse ära - samas töötasid nii videokaart, võrgukaart ja helikaart.
Tänapäeva Pentium-M ja Core Duo ajastul on kernel 1 kuni 4 MB pikk ja ta mahub jällegi vaevaliselt cache sisse ära - samas pole lisandunud nii palju uute asjade tugesid, mis tingiks kerneli sadu kordi suurema pikkuse.
Kui võtta mingi 10 aastat vana linuxi versioon, mis oli mõeldud 486 arvutitele ja lisada sinna normaalne flashi toega webi lehitseja, siis käivitub selline "kõik vajalik sees" linux vaid paari sekundiga kaasaegses kiires arvutis ja kõik "lausa lendab".
Teine häda on sihilikult liiga suureks tehtud draiverid.
386 ajastul olid draiverid 4 - 16 KB pikad ja nad suutsid ohjata videokaarti, võrgukaarti, helikaarti ja muid seadmeid, ning tagada arvuti töö 1 MB operatiivmäluga. Tänapäeval on aga draiverid 1024 KB, ehk 1 MB pikad ning koos graafiliste liidestega isegi 100 MB pikad.
Toimub täiesti mõtetu "igaks juhuks" teekide sisse linkimine, olgugi et neid ei kasutata.
Kui tahta kiiret linuxit, siis tuleks täitsa otsast uuesti alustada, kuid kontseptuaalselt läbi mõeldud ja optimiseeritud lähenemisega.
Näiteks võrgukaarti draiveri tuuma aluseks võta gigabitise draiveri kontseptsioon koos sisse ehitatud bufrite haldamise toe ja muude vajalike lahendustega - sellise peaks paarikümne kilo suuruseks suutma ära optimeerida. Lisanduks vaid kilobaidine seadmest sõltuv konfiguratsiooni fail, mis annab ette mälu, io ja irq väärtused.
Aeglasemate 10 ja 100 megabitiste võrgukaartite draiver oleks seesama gigabitise draiver, milles bufrite haldamist ei toimu, kuid kõik muu on sama.
Sarnaselt saaks ka videokaardi, helikaardi, usb ja muude seadmete toe äärmiselt optimiseeritud kujul valmis kirjutada, kui see seada eesmärgiks omaette.
Kui draiverid ja kernel on hästi väikseks optimiseeritud, siis mahuvad nad cache sisse ära ja arvuti lausa "lendab".
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ise ma nii low-level progemises ei orienteeru hästi. Kas üldse saab sundida kernelit kogu aeg protsessori caches elama... noh eeldades, et kerneli jooksutamine ei ole ainuke eesmärk masinal. ehk et käigus on ka muud rakendused... minul on küll tunne, et isegi kui see kernel seal caches arvuti käivitamise hetkest alates pesitseb, siis kupatatakse see sealt minema niipea, kui rakendused käima jooksma hakkavad...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mind paneb ikka ja jälle imestama miks just lollid inimesed palju mölisevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Jeestlastel ju proverb sellise asja jaoks. "Kes oskab, see teeb, kes ei oska, see õpetab".
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
AJJnLr <a href="http://buyfeinixiyg.com/">buyfeinixiyg< ;/a>, [url=http://enqwuqyasyse.com/]enqwuqyasyse[/url], [link=http://yrcltlgputxm.com/]yrcltlgputxm[/link] , http://hetiqlvyoaqd.com/
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Isegi mina - kes olen üldiselt üsnagi arvutikauge inimene - saan aru, et sul on siin ainult puder ja kapsad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Jõle sisukas thread.
V.a. siis muidugi esimene kommentaar, mis on tõesti asjalik.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Asjalik? Võib-olla neile, kes vanemaid aegu ei mäleta ja arvutitest midagi ei tea.
Ma isegi ei viitsi tollele mölale vastata - ajaraisk. Valed + hämamine.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
RTDVoy <a href="http://iyytfjfyogrd.com/">iyytfjfyogrd< ;/a>, [url=http://eykaaqpwxymw.com/]eykaaqpwxymw[/url], [link=http://kgpdbpesvxop.com/]kgpdbpesvxop[/link] , http://bnscmeomzpie.com/
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Sisuliselt on hakanud kaduma Linuxi ja Windoosa erinevused. Windoosat kasutavad need kes ei viitsi asjasse süveneda ja Linuxit enamuses IT "wannabeed.
Lüpsta aga saavad mõlemad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kah uudis, olenemata versioonist on Ubuntu vs Xp-ga alati lootusetult aeglane ja kohmakas olnud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
mitte "vale" vaid.
1. On olemas inimesed kes oskavad windowsit konfida
2. On olemas inimesed kes oskavad ubuntut konfida
3. On olemas inimesed kes oskavad mõlemit konfida
4. On olemas inimesed kes kasutavad out-of-the-box lahendusi.
Selle hulga peale saab ikka igasugu erineva arvamuse omajaid kokku ..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
nii, mina 3. :
1) tulemus esimese raksuga mõlema puhul, raske küll tunnistada, aga hea
2) intensiivse kasutamise korral on siiski windows mqne kuuga suht "koomas" samal ajal kui ubuntu/debiani misiganes isekonfitud sarnase vidina puhul elu jätkub ja evolutsioon (eriliselt märgatavalt) ei aeglustu.
just my 2£
.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mida siin konfida on? Nii XP kui Ubuntu kohta kehtib: "topi plaat lugejasse ja ole häpi". Mis kuradi imeraud sul veel olema peaks, et seal midagi konfida? See selleks. Igatahes 600 megahertsi celeroni peal kärab Ubuntu veel viisakalt, kui XP on juba kasutuskõlbmatu. See on järgi proovitud. Mul endal on kasutuses praeguseks juba ürgaegne p4, seal ei näe ma küll mingit erilist vahet - Ubuntu või XP. Või käivad mingid haiged peded ülikiiresti filmiva kaameraga mõõtmas, kui käbedalt avaneb out-of-the-box konff või midagi veel perverssemat?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Nii XP kui Ubuntu kohta kehtib: "topi plaat lugejasse ja ole häpi"
Naera puruks...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Äkki räägib siis, mida konffffame? Keerad pildi resolutsiooni mugavamaks või mida? Ma tahaks ka kuulda.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Endal on siin miskine Ubuntu moodi XFCE/KDE akende otsas käiv hübriid juba 6.10 versioonist läbi upgrademiste 8.04-ni jõudnud ega saa küll eriti väita, et midagi oleks aeglasemaks muutunud..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
