 |
|
USA sõjaline eelarve on suurem kui külma sõja ajal
postitas mauri the-real-business osak. 10:15 5. veebruar, 2010
Tundmatu Sõdur kirjutab: "The Orange County Register annab ülevaate USA sõjalisest eelarvest 2011 aastal. Kokku on USA kavandatav eelarve 3,8 triljonit dollarit, sellest sõjaline osa kokku 708 miljardit dollarit, mis sisaldab ka 159 miljardit dollarit välisoperatsioonideks nagu Iraak ja Afganistan. Asutus nimega "The Center for a New American Security" on välja arvutanud, et inflatsiooni mõju arvestades on see eelarve 13% kõrgem kui Korea sõja tipus, 33% kõrgem kui Vietnami sõja tippajal, 12% kõrgem kui külma sõja tippajal ja 64% kõrgem kui oli keskmine aastane sõjaline eelarve külma sõja perioodil. Ajaleht kommenteerib et sõjaline eelarve on rekordiline ajal kui külm sõda on kakskümmend aastat tagasi möödas, riike kes USA-d ohustaks ei ole silmapiiril ja võideldakse vaid terroristlike gruppidega. Nendega võitlemisel on aga täpne luureinfo ja eemalt juhitavad pommitabamused palju efektiivsemad vahendid kui suure armeega rünnak. Pentagonist on ajalehe hinnangul saanud üks suur bürokraatlik asutus, mis kiidab heaks liiga palju sõjalisi tellimusi relvatootjatelt. Oma osa on selles ka relvatootjate osaval lobitööl, kus aktiivne lobitöö käib ka valimisjaoskondades üle riigi. Editorial: Military spending worthy of the Soviets"
< Google semmib USA luurega
| Bletchley Park ootab vabatahtlikke Turingi arvutit taaslooma >
| |
| | |
|
USA sõjaline eelarve on suurem kui külma sõja ajal
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 3 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
Eks ta ole, "kahe väikese sõja [telegraph.co.uk]" doktriin tegelikkuses. Raskused selle elluviimisel on muidugi juba ammu teada [telegraph.co.uk]. Huvitav, kas selle sõnastamine aitas omal ajal kaasa ka selle realiseerumisele aastate pärast - st. kui Bushile oli koguaeg räägitud, et USA sõjavägi on võimeline pidama korraga kaht sõda, siis ta eriti ei muretsenud selle üle ja ütles lõpuks, et las siis käia...?
Kusjuures tegelikkuses ongi USA selleks võimeline - nii Iraagis kui Afganistaanis lõpuks ilmselt siiski võidetakse - aga jah, see on väga kulukas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
a. ole nii kena ja defineeri palun "võit"
b. kogu see asi tõestab IMHO, et selle Golemi, mida nimetatakse sõjalis-tööstuslikuks kompleksiks, suurim vaenlane on rahu :)
__
Aga meil viis al-Kaida kapsaraua ära!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Sellistes permanentsetes probleemides ei saagi võitu defineerida. Lääne kultuuriruumis on nii, et armee kaotab lahingu, kindral vaatab, et kauem ei saa ja annab kuupäeval x alla.
Sellistes asjades saab olukord ainult normaliseeruda, nagu Eestis kuritegevusega. 1991-1992 oli hullumaja ja praegu on enam-vähem. Aga millal EV kuritegevuse seljatas? Tagantjärgi võib muidugi mõne kuupäeva pastakast välja imeda ja seda tähistama hakata.
Ma pakun välja, et murdepunkt on ületatud. Usuhullud on ennast avalikkuse silmis totaalselt diskrediteerinud ning igasuguse toetuspinna kaotanud. Ning lõplikku rahunemist takistab seesama Golem. Mis imeb kõik olemasolevad ja riigi ülesehituseks vajalikud ressursid endasse ning üritab jätta muljet, justkui hirmus sõda käiks. Pommiplahvatused võivad küll sellise mulje jätta, aga neid pomme paneb seal naeruväärne käputäis.
Siionilahing on muidugi kaotatud. Iraagi nafta on sõja korraldajatel käest libisenud ning Afganistani maavarade saamine on ka äärmiselt ebatõenäoline. Lisaks veel hoobid muudel rinnetel, seagripi äri ja kliimasoojenemine, pühamast pühama ajaloosündmuse autoriteedi järsk langus jne....
Mu isikliku arvamuse kohaselt läksid asjad nii hästi, kui nad minna said. Islamiäärmuslusel löödi terves maailmas tool alt ära ning selle käigus said sionistid niimoodi rappida, et nende vaieldamatu ülemvõim kõigub isegi USA,s.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
