 |
|
Tuuleenergia üks suuremaid probleeme võib olla lahendatud
postitas doc eesti-alune-on-s osak. 23:52 11. märts, 2010
Kui tuul puhub, on sellest saadav elekter üks odavaim saadaolevatest. Samas tuleb ju tunnistada, et tuule tugevus pole alati sama ning selles peitub ka peamine probleem. Tegelikult on nüüd tuldud välja ka selle lahendusega - õhk tuleb pumbata maaalustesse koobastesse, kasutades edukalt ära mahajäetud kaevandusi ja tühjalt seisvaid liivakoopaid. Reguleerides õhu "salvestamist" tekibki süsteem, kus tuulevaesel ajal kasutatakse õhuvarusid ning tormisemal perioodil kantakse ülejääv elekter kompressorite abil "varudesse". Eesti pinnal annaks sellist salvestussüsteemi kasutusele võtta, on meil ju hetkel gaasivarudki paekivi all hoiul.
< Rootsi võttis vastu resolutsiooni armeenlaste kallal toimunud genotsiidi kohta
| Obama keelas oma nõunikel ja abidel omavahel tülitseda >
| |
| | |
|
Tuuleenergia üks suuremaid probleeme võib olla lahendatud
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 20 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
Gaaside kokku surumisega kaasneb ka nende temperatuuri kasv. Maa alla salvestades (eeldusel, et me suudame neid tehiskoopaid piisavalt tihendada) toomub soojusülekanne pinnasele. Mis tähendab omakorda üüratuid soojuskadusid. Muidugi saab kasutusele võetava suruõhu jälle välisõhuga üles soojendada, kuid ikkagi on tegemis tühe kõige kallima salvestusviisiga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas gaasi aeglaselt kokku surudes tekib samuti soojuskadu? Või toimub see üksnes järsul kokkusurumisel?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Keskkooli tunnis õpitud füüsika põhjal ei sõltu asi kiirusest. Lihtne: A=F*l. Ehk: töö võrdub jõud korda teepikkus, eeldusel, et jõud on konstantne. Kui jõud "teelõigul" muutub, siis võtta y-teljele F ja x-teljele l ning A=Määratud_integraal(mingi vahekmik seal x-telge pidi).
Temperatuur iseloomustab osakeste kineetilist energiat. Kui näiteks kokku surutud kolviga silindri sees oleva gaasi temperatuur ja välisõhu temperatuur on võrdsed, siis on võrdsed ka silindri sees olevate gaasi molekulide kineetiline energia ja väljas pool silindrit olevate gaasi molekulide kineetiline energia.
Kolv lüüakse lahti laskmisel silindrist välja sellepärast, et silindri sees põrkab vastu kolvi seina rohkem osakesi kui silindri väliskülje poole jääva kolvi seina vastu neid põrkab, sõltumata sellest, et alghetkel on nii väljaspool silindrit kui silindri sees olevatel osakestel igaühel keskmiselt võrdne temepratuur ehk keskmiselt võrdne kineetiline energia ehk keskmiselt võrdne "lennukiirus".
Aga mis juhtub valge piljardi kuuliga, kui ta veeretatakse vastu mõnda seisvat värvilist kuuli või aeglasemalt "samas suunas" liikuvat värvilist kuuli? Valge piljardi kuul kaotab osa oma kineetilisest energiast ja hakkab aeglasemalt liikuma, samas pihta saav kuul saab kiirust juurde. Nüüd asendame valge kuuli silindri sees oleva molekuliga ja pihta saava kuuli kolviga.
Kuid kui temperatuur kajastab kineetilist energiat, siis pannes kolvi liikuma, annavad silindri sees olevad gaasi molekulid ära osa oma kineetilisest energiast ja seetõttu jahtuvad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Väike korrektsioon faktoloogias: looduslik maa-alune gaasireservuaar asub siiski Lätis, mitte Eestis. Kui mu mälu mind ei peta, siis suudab see mahutada umbes aastase tarbimise jagu maagaasi. Huvitav, kui kaua võtaks aega selle reservuaari õhku täis pumpamine? Ja siis jääb veel küsimus kogu selle värgi kasutegurist.
Nice idea. Nice indeed.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Läti reservuaar pole reservuaar klassikalises mõttes, vaid tohutusuur liivakivipank. Maagaas pressitakse sisuliselt liivakivi sisse, mis seda siis seob. Pole ka ekspert, ei tea kuidas see tehniliselt võimalik on, kuid arvan, et suruõhupaagina sellist reservuaari siiski kasutada ei saa - vaevalt õhk liivakivis näiteks mingi 50 ja rohkema atmosfääri juures püsida viitsib.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Noh, Lätis pumbatakse gaas tihedate savikihtide alla, liivakivisse. Gaas omakorda tõrjub välja vee. Vesi avaldab survet gaasile ja tagab gaasi surve maa all. Kui gaasi lastakse maa alt välja, siis tuleb sinna asemele vesi tagasi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei tea, kas artikli autor on ise käinud põlevkivikaevandustes või .... Vähegi reaalsustaju omav inimene ei julgeks välja pakkuda meie põlevkivikaevandusi kohana, kuhu gaasi surve all pumbata.
Koobaste hermetiseerimisest pole vaja rääkida - see oleks liiga kallis töö.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Doci postituse tavapärane kvaliteet - pole võimalik aru saada, kes räägib, millest räägib ja miks see huvitav peaks olema. Link annab ka 404 viga.
Tegelikult on mõeldav, et kui tuult on, pumbatakse vett mäe otsa (maapinnale) ja kui tuult ei ole, siis lastakse veel alla orgu (maa alla) niriseda ning toodetakse hüdroenergiat. See pole muidugi ka sugugi uus mõte.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Maa sisse võiks kaevata selliseid silindreid, mis omavahel veetoruga ühendatud. Kui tuult on, siis pumbad (mis on otse veritkaaltuuliku võlli küljes) pumpavad seda vett ühest silindrist teise. Kui vaja elektrit, siis võib ühe silindri teise tühjaks joosta lasta üle generaatorite.
Vertikaaltuulikute tugev eelis tavapäraste ees on see, et nende tiivikute (joon)kiirus on sama. St kui tavalistel tuulikutel võll käib küll aeglaselt, siis tiivikute tipud liiguvad väga kiiresti (nurkkiirus sama, joonkiirus erinev). See on ohtlik lindudele. Samuti ei teki vertikaaltuulikutel tiiviku ja posti vahelisest kompressioonist madalsageduslikke vibratsioone, mis ümbritsevat elukeskkonda häiriks.
Vertikaaltuulikuid pole vaja ka pidevalt tuulde keerata, ning elektritootmise vahelt ära jätmine peaks võimaldama energia suure kasuteguriga ülekandmist veesambasse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_cont ent&view=article&id=278:huvitav-lahendus-e esti-arendab-unikaalset-huedroakumulatsioonijaama- &catid=56:maerts-2010&Itemid=27
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Olge mureta - Trumm on piisavalt aktiivne - mõned enda perset imetlevad kohalikud juudi wannabeed pole sellest lihtsalt aru saanud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei ole vaja möliseda dociga, paljud teised siia üldse neid artikleid kirjutavad? Või tahate, et kaptemtrumm aktiviseeruks ja kuuleks ainult igapäev juutidest, rabidest ja hitlerist uudiseid? Mulle igatahes doc ja minut meeldivad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Olgem ausad - ega ikka ei huvita ei "juudi wannabeesid" ega ka kedagi muud, kas ja kui aktiivne KT parajasti on. "Järelehüüded" tulevad ikka irvhammaste suust, kes natuke igatsevad KT idiootsuste kallala hambaid teritada. Vabandust, kui tuju ära rikkusin, aga keegi pidi selle ju välja ütlema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
meie tarbijate jaoks ei ole tuuleenergia odav meie jaoks oleks kõige odavam osta venemaalt odavat energiat ilma vahendajate ja bõrssideta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kõigepealt peaks olema mingi sisuline analüüs, miks see meetod on parem, kui akudega elektri salvestamine.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| |
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| | 1 vastus allpool su määratud taset. |
|
|
|
