Moraalsest küljest on ta igati õigustatud. Selle tulemusena saavad miljonid inimesed Saddami võimu alt vabaks. Arvan, et vähesed eitavad, et Saddami rezhiim on üks julmemaid maailmas. Tehnilisest/juriidilisest küljest, vaata mu vastust neljandale küsimusele.

Oled otsustanud korraldada sõda pooldava meeleavalduse. Sõjavastased organiseerivad miitinguid, sest tunnevad, et nende hääl pole maailmas esindatud. Mis motiveerib selleks Sind?

Täpselt see sama. Mõte tuli sõpradega koos olles Iraagi teemal rääkides. Me ei saanud aru, miks nii palju on sõjavastaseid proteste ja nii vähe toetavaid. Ühesõnaga selleks, et teada anda, et on inimesi, kes ka sedamoodi mõtlevad.

Kuidas ja kui ruttu sujus kooskõlastuste hankimine meeleavalduseks ja milline tundus ametivõimude suhtumine? Eile hommikupoolikul teatas Kuku raadio veel vastava ametniku sõnu vahendades, et luba ei jõuta enam välja anda.

Politseis ei olnud sel päeval mingit vajalikku meest kohal, jätsin paberi sinna, järgmine päev käisin seal jutuajamisel ning sain kooskõlastatud. Siin käisin ära päästeteenistuses ning viisin tagasi linnavalitsusse. Seal öeldi, et tuleksin siis mõne päeva pärast loale järgi.

President Bush on korduvalt nimetanud Iraagi ründamist ristisõjaks. Olgugi, et Vatikan seda ei toeta, võib sõda sellises esituses käsitleda kui kristliku maailma rünnakut islamimaailma vastu. Kas leiad, et "crusade" on käimasolevate sündmuste kohta õige sõna?

Ise tuleb küll meelde ainult üks kord, kui ta seda sõna kasutanud on. Sõnaraamat ütleb:

crusade:
1 capitalized : any of the military expeditions undertaken by Christian powers in the 11th, 12th, and 13th centuries to win the Holy Land from the Muslims
2 : a remedial enterprise undertaken with zeal and enthusiasm

Remedial tähendab siis midagi, mis on mõeldud millegi parandamiseks/ravimiseks. Ehk siis see USA "crusade" tähendab, et nad väga innukalt/agaralt ja entusiastlikult võitlevad terrorismi vastu (see on ju millegi parandamine). Siiski olen nõus, et see sõna oli valesti valitud. Mitte selle pärast, et ta valet asja tähendas, vaid selle pärast, et paljud inimesed võivad seda valesti mõista.

Palju on räägitud rahvusvaheliste konventsioonide vastasest käitumisest Iraagi poolt. Samas, nagu ütleb oma tänases EPL kolumnis Tartu Ülikooli rahvusvahelise sõjaõiguse lektor Tõnu Põder, ei käsitle Iraak Briti ja USA sõjaväelasi kui võitlejaid, kelle kohta konventsioonid käivad, vaid palgasõdureid. Eelnev johtuvat ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidu puudumisest. Juhul, kui Iraagist massihävitusrelvi peale sõda leitakse, saab ka heakskiit tekkida tagantjärele. Kas nõustud, et selles valguses ei ole Iraagi sõjavägi kohustatud hetkel rahvusvahelisi kokkuleppeid järgima?

Iraak on ise öelnud, et peab liitlaste vägesid võitlejatest. Seda tegi Iraagi kaitseminister, kui ütles, et Iraak järgib konventsiooni sõjavangide kohtlemisel.

ÜRO heakskiit on olemas. USA ei alustanud seda sõda, see sõda algas, kui Iraak Kuveiti ründas. See sõda pole lõppenud, vaid tehti vaherahu, mille tingimuseks oli et Iraak desarmeerub (UNSC 686 & 687) - see tähendab ka täielikku koostööd ÜRO-ga. Iraak on vaherahu tingimusi rikkunud mitmel korral (UNSC 707, 949, 1115, 1134, 1137, 1194). Kindlasti olen mõne kahe silma vahele jätnud. Lisaks resolutsioon 1441, mis ütles selgelt, et kui Iraak "koheset, aktiivset ja täielikku" koostööd ei osuta, ootavad teda "tõsised tagajärjed". Iga terve mõistusega inimene saab aru, et tõsiste tagajägede all ei mõelda inspektorite kolmekordistamist. Selle all mõeldakse jõu kasutamist.

Rõhutad oma blogis Prantsusmaa majanduslikke huve Iraagis ja sellest tulenevat sõjavastasust. Ka läks Iraak 2000. a. lõpul üle dollaripõhiselt arvelduselt europõhisele. Sarnastest ideedest on teada andnud naftariigid Iraan ja Venetsueela. Kas euro jääb Iraagi jaoks naftavaluutaks ka peale sõda ja millist mõju võiks maailma majandusele avaldada naftaarvelduste üldine liikumine dollarilt eurole?

Ei ole majandusteadlane ja ei oska eriti selle kohta midagi öelda. Tean niipalju, et kui naftariigid lähevad euro peale üle, dollar langeb. USA-l läheb nafta ostmine kallimaks kuna peab dollarid eurodeks vahetama. See aga pole nii suur katastroof, et selle pärast nii kallist (nii majanduslikult kui ka poliitiliselt) sõda pidada (siia vahele sobiks ka mu vastus üheksandale küsimusele). Mõnes mõttes mõjub see isegi positiivselt USA majandusele, kuna kallimad välismaa kaubad panevad inimesi kodumaist toodangut ostma ning ka mujal maailmas oleksid USA tooted odavamad. Mul pole aimugi, mis valuutas Iraak hakkab tulevikus naftat müüma.

Eelneva küsimuse jätkuks - kuidas kaitseksid seisukohta, et sõja võitmise korral USA loodav administratsioon ei suurenda omakasu huvides Iraagi naftatoodangut ega lase sellega nafta hinda alla, õõnestades nii OPECi vundamenti?

Naftatoodangut suurendataks ju niikuinii, kui sanktsioonid kaoksid? Pealegi, madalam nafta hind on kasulik kõikidele, mitte ainult USA-le, väljaarvatud need naftat eksportivad riigid, kes lõikavad kasu kõrgetest hindadest.

Sõjavastaseid on süüdistatud nii Husseini-sõbralikkuses kui USA-vastasuses. Tundub sulle, et nad on pigem Iraagi poolt, sõja vastu, USA vastu või USA praeguse administratsiooni vastu?

Kindlasti on protesteerijate hulgas ka neid, kes on sõja vastu selle pärast, et ei taha et süütud inimesed surma saaksid. Millest nad aga aru ei saa on see, et Saddami rezhiimi all sureb neid niikuinii. Siis on neid, kes on sõja vastu sest see on popp ja neid, kes näevad paralleele Vietnami sõja vastase liikumisega ja arvavad, et see mida nad teevad on samamoodi "romantiline". Ja minu arvates (nende jutust ja loosungitest järeldades) on suur osa lihtsalt USA ja/või USA praeguse administratsiooni vastased.

Milliseid uudistekanaleid jälgid? Kuidas iseloomustaksid nende usaldusväärsust? Millised probleemid võivad ajakirjanikke takistada adekvaatse pildi andmisel toimuvast?

Tunnistan ausalt üles, et Al Jazeerat ei vaata. Üldiselt vaatan Fox Newsi ja CNN-i, et saada pro-US pilt ja BBC-d et saada anti-US pilt. Eks reaalsus jääb kuskile nende kahe vahele. Lisaks sellele loen palju blogisid, kust on leida enamjaolt isegi rohkem taustauuringut ja faktide ülekontrollimist kui paljude reporterite jutus.

Kindlasti on üks probleem see, et iga reporter näeb ainult killukest sellest, mis tegelikult toimub. Selle on kokku võtnud, paremini kui mina suudaks, Steven Den Beste (http://denbeste.nu/cd_log_entries/2003/03/Pointspread.shtml). Teine probleem on ka see, et reporterid tahavad sensatsiooni ja šokki. Kui keegi iga päev räägiks täpselt seda juttu, mida on ennustatud/oodatud juba pikemat aega, tüdineksid vaatajad sellest. Nõme küll, aga kahjuks ta nii on.

Eelnevad küsimused on olnud suhteliselt ühesuunalised, seepärast palun, et avaldaksid siinkohal vabas vormis oma arvamust lugejaskonnale, kellest suur osa leiab, et käimasoleva sõja ajenditest ei räägita meile täit tõtt.

Osa vastusest läheb kokku mu vastusega neljandale küsimusele. Teisalt, igas sõjas on plusse ja miinuseid. Samas ei pea olema need plussid tingimata sõtta mineku põhjuseks. Nad on lihtsalt kaasnevad plussid. Miinused aga võivad olla sõtta mitte mineku põhjuseks. Ei tea kas said nüüd aru mida proovin öelda.. Ühesõnaga me ei tea kõiki plusse ja miinuseid. Aga me teame kaht kõige tähtsamat plussi: Iraagi rahva vabastamine ja julma diktaatori kukutamine.

Lõpetuseks isiklikul tasandil: ütled oma kodulehel, et eesti keel on mõttetu ja "english ruulib". Kuidas kommenteerid?