 |
|
Sarnane Sikorsky S-76 õnnetus pole esimene
postitas mauri two-piece-leading-edge-titanium-sheath osak. 18:47 10th august, 2005
Sarnaselt täna toimunud kopteriõnnetusega, kus pealtnägija tunnistas, et kuulis pauke ning nägi seejärel merre kukkuvat kopterit, toimus õnnetus ka 2002 16. juulil Inglismaal. 1980 aastal toodetud S-76A väljus Norwichi lennuväljalt ja võttis suuna gaasipuurimisplatvormidele Põhjameres. Lennanud läbi neli platvormi suundus lennumasin viimase poole, mille lähedusse jõudmisel töölised kuulsid valju pauku. Kuigi sel hetkel keegi kopteri poole ei vaadanud nägid mitmed hetk hiljem kopterit järsult merre kukkumas. Üks tunnistaja nägi peapropellerit koos selle küljes olevate labadega eraldi vette langemas peale kopterit. Peale rusude merest korjamist ning uurimist selgus, et üks pearootori labadest oli murdunud. Murdumise tagajärjel tekkinud tasakaalu kadumine põhjustas omakorda kogu rootori ülekandesüsteemi lahtimurdumise kopteri kere küljes olevatest kinnitustest. Arvatakse, et 1988 toodetud laba oli juba toodetud sisemise defektiga ning seda suurendas välgutabamus aastal 1999. Kokkuvõttes ei välistata, et sarnaste vigadega tiivikulabasid võib olla käigus veelgi ning soovitatakse seda tüüpi ja/või välgutabamuse saanud labade suhtes "võtta tarvitusele kohased meetmed". Kogu õnnetuse kirjeldus Briti Lennuõnnetuste Uurimise Ameti lehelt (PDF).
< Ehita oma äri üles avatud lähtekoodil
| Andrus Värnik tuli maailmameistriks >
| |
| | |
|
Sarnane Sikorsky S-76 õnnetus pole esimene
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 20 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
kõik justkui klapib. sarnane kopter, vertikaalne lend, järsk kukkumine merre kahes osas (kopter ja tiivik eraldi).
tea kas copterlinel kah mustad kastid on, inglismaa juhtumi must kast näitas, et lisandunud vibratsiooni uurimiseks olid piloodid mingit testi tegemas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ainuke asi mis ei klapi on fakt et see kopteri mudel mis hetkel 6hus oli on 96/97 aasta modifikatsioon ning toodetud aastal 2000 ... nii et aasta 88 labad vaevalt et sinna kylge poogitud on
It always seems a bit better with my comment :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Samas pole tiivikulabasid sellest ajast oluliselt muudetud. http://www.airliners.net/info/stats.main?id=362 all on kirjas: "Forthcoming improvements include composite blades, a quiet tail rotor with curved blades, an active noise and vibration control system, and an advanced health and usage monitoring system." Ehk nüüd vahetatakse kähku "komposiit" (tõlkeprobleem) tiivikute vastu?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
no selle asja nimi ongi ju "fake-mail" või mis?
mul on support@microsoft.com ja kärab küll
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
pane n'd linnuke kuskile kirja
offtopic kyll aga see meri@president.ee on juba nii vana kooli nali et ei maksaks selle kallal nokkida :D
It always seems a bit better with my comment :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
- 1 vastus allpool su määratud taset.
|
Yle 1'st täna hommikul oli kommentaar kellegi Soome härrasmehe poolt, kes teadis rääkida kahest sarnasest õnnetusest. Ühel puhul oli üks turvapatjadest siiski lahti läinud ning kopter oli 10 minutit vee peal püsinud. Teisel puhul polnud aga kumbki padi lahti läinud (tegelt ma ei tea, palju neid seal on). Esimesel puhul aga 10 minutit eriti midagi ei andnud, kuna kõik olid suurest põrutusest oimetud.
Härrasmees pakkuski välja idee, et kaks pauku tuleb siis, kui algul lendab ära üks (osa)tiivik(ust) ning teine siis, kui kogu ülejäänud kaadervärk küljest tuleb. Sel puhul on kopter saanud väga palju põrutada ning kaotab 100% juhitavuse. Ränga põrutuse tõttu ei tööta ka turvapadjad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Eile ütles üks onu MTV3-le, et avariipoi ei lähegi aktiivseks, kui kukutakse sellise kiirusega. Vaja olnuks hädamaandumist. Ilmselt pädeb sama jutt ka turvapatju
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
kui sa loed läbi selle minuti postituse liitena olnud pdf-i saadki teada, et inglismaa õnnetuses murduski kõigepealt 1 laba ja siis, tiivik- muutunud ebastabiilseks- murdis lahti "käigukasti" kopteri küljest.
soome mees oli ehk sama dokumenti lugenud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
eesti ajak irajanduses pole sest vist juttu olnud? igatahes teatab startribune.komm, et allveerobooti kaudu nähti, et kopteri esiaknad on puru.
et inimesed sees, on isegi eesti ajakirjandus juba suutnud välja öelda.
http://www.startribune.com/stories/484/5554485.htm l [startribune.com]
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
300m pealt vabalangemisega vette kukkuval kopteril on muudki katki peale esiakna ...
It always seems a bit better with my comment :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Nõmedad usalased oleksid võinud ka Eestist mõne sõna pajatada, tüüpiline ameeriklane nüüd loeb, et näe, Mehhikos oli lennuõnnetus. Miks teistest hukkunutest ei või rääkida, tuleb ikka Minnesotalase elulugu kirja panna.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ei usu. delfi andmetel kuulis miski mees kuskil sadamas 5 km kaugusel pauke ja siis n2gi kuidas kopter alla kukkus...
arvestage sutsu seda, kui kiirelt heli liigub. mina arvan et koperdis oli juba ammu merep6hjas enne kui keegi pauke kuulis.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ära unusta fakte, et paugud võisid toimuda enne merre kukkumist, pauk1->hakkas juhitavust kaotama->pauk2->hakkas vaikselt langema->kuuldi pauke->kopter keerles ümber enda telje->langes vette.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
kopter pani peakat mitte ei tiirlend ymber oma telje. oleks tiirlend, olex piloodid j6udnud oma mayday 2ra karjuda.
ja ikkagi, 5 kilomeetri l2bimiseks kulub helil tykk aega. kopter pidi juba vees olema kui paugud kaldale j6udsid.
ah savi
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
EPL-is [www.epl.ee] kirjeldab pealtnägija, et tuli tiirutades alla.
Palja silmaga nägin, et kukub spiraale tehes alla. Kolm-neli täisringi tegi, enne kui vette kukkus.
Spiraalitamine viitab tehnilisele rikkele. Tõepoolest kõik nagu klapib: paugud, spiraalid, tiiviku hulpimine kerest eraldi. Kuskil eilsetes uudistes käis ka läbi jutt et päästjad leidsid mingi neljameetrise tüki, kuid ei tea, mis see on (murdunud laba?). See tükk võis muidugi ka vette kukkumisel tekkida. Tegelikult peaks murdunud laba lendama ilmselt õnnetuskohast üsna kaugele?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Njah, aga selle murdosa sekundi jooksul, enne kui kopter ymber vertikaaltelje keerlema hakkab, on sul selline hämming, et sul on targematki teha kui mayday karjuda. Võibolla, võibolla sai meeskond asjast aimu vahetult enne vee alla kadumist (okk). Pearootori kaotamine ei ole traditsiooniline hädaolukord, mille puhul on aega sotsiaalseks vestluseks torniga, pontoonide täis pumpamiseks ja autorotatsiooniks. RIP
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui nüüd teaks kummas suunas ta tiirutama hakkas. Ühel juhul juhtus midagi pearootoriga, teisel juhul sabarootoriga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui peatiiviku laba puruneb, kaob juhitatavus hetkega. _jõuga_ tõmmatakse kopter alla ja ta liigub spiraalis allapoole seni, kuni rotatsioon tiivikut mootorist lahti ei rebi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
postimees on sama loo varastanud...
komenteerida nad ka seal ei lase
http://www.postimees.ee/110805/online_uudised/1739 20.php
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
