 |
|
EAKO tegi subtiitritele ära
postitas mauri vähetuntud-terroriorganisatsioon osak. 14:23 13th oktoober, 2005
Hashi kirjutab: "Siin on siis lugu:
Lugupeetud kodulehekülje omanik
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon on tuvastanud, et Teie poolt hallataval veebileheküljel aadressiga http://subclub.future.ee levitatakse audiovisuaalteoste e filmide subtiitreid.
Vastavalt autoriõiguse seadusele on teose autoril ainuõigus oma teost igal moel kasutada, sh lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ja saada selle eest tulu (§ 13). Autorile kuulub sh ainuõigus lubada ja keelata teost tõlkida (§ 13 lg 1 p 4) ja levitada (§ 13 lg 1 p 2). Teiste isikute poolt on lubatud teost kasutada ainult autori poolt antud loa alusel (§ 46). Autori varaliste õiguste rikkumine on karistatav karistusseadustiku § 220 järgi. Samuti on kahjukannatanul õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist tsiviilkorras vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043.
Sellega seoses nõuab EAKO Teie poolt hallatavalt veebilehelt http://subclub.future.ee nende osade eemaldamist, kust ebaseaduslikult levitatakse üldsusele autoriõiguse seadusega kaitstud teoseid. Nõude eiramise korral kahe päeva jooksul oleme sunnitud pöörduma internetiteenuse pakkuja poole nimetatud veebilehe sulgemiseks.
Kadri Järv
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
Tel.: 681 9140
kadri@eako.ee
ja minu kommentaar sellele:
Hmmm... ei tea, kas meite meedia võõrkeelse inter-viuu tõlkimise eest maa-keelde inter-viueeritavale ka autori-tasu maksab?
Kas kusagil seaduses on kirjas midagi ka audio-visuaalse muu-keelse jutu tõlkimisest kuulatava/vaadatava maa keelde ehk siis subtiitritest? Mina igas-tahes ei leidnud :o(
Subclub'i poolt EI PAKUTUD EGA TÕLGITUD TEOST, vaid ainult mingis visuaalses meedias esitatavate näitlejate vestluse tõlget maa-keelde. See aga pole TEOS. Ma ei suutnud kusagilt leida ka juriidilidelt korrektset tõlgendust väljendile TEOS.
Kui oma jutu illustreerimiseks kasutada võõrkeelse raamatu eestindatud tsitaati, kas peaksin siis TEOSE tõlkimise eest autori-tasu maksma või või küsima tsiteerimiseks luba? Oi kui paljud jutud ja kõned jääksid poole(või enamgi veel) lühemaks. Peaks neile Paulig'i soovitama ;o)
Kisub kangesti sinna-kanti, et ägedamatele levitajatele ei saada lihtsalt pihta ja siis leiti üks süütu "patu-oinas", kes teiste hirmutamiseks lihtsalt "üles poodi". Nõme, väga nõme... :evil:"
< CheckPoint ostis Snort'i
| Ajakirjandus viis Süüria siseministri enesetapuni >
| |
| | |
|
EAKO tegi subtiitritele ära
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 144 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
(1)
|
2
(minut.ee Overload: Kommentaarilimiit 50)
|
|
"Teose" legaaldefinitsiooni leiad autoriõiguse seaduse §4 lg2- selle leidmine ei tohiks raske olla.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Me elame politseiriigis, kus on liiga palju Kati-Tootse ametnikeks tööle võetud. Ning kes ei oska kogu oma armeega ja vaba offices istutava ajaga mitte midagi tarka teha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
egas midagi ... kuna hakkame vaikselt banaanivabariigist muutma lääneriigiks ja elatustase ning elukvaliteet tõuseb, siis on aeg hakata natuke asjade eest maksta. Ega see mõte mulle ka ei meeldi, aga kahjuks on asi nii.
Kõik need kes ütlevad et subtiitrid pole looming võiksid NATUKENEGI mõelda. Millest tulevad subtiitrid? Käsikirjast, mis on põhimõtteliselt raamat. See sisaldab ümbruskonna kirjeldust, tegelaskujude karaktereid, seal on kirjas kogu dialoog jne jne. Subtiiter on seega ainult tõlge dialoogist. Kuna kõik saavad aru, et raamatud on autoriõigustega kaitstud ja kõik peaksid teadma, et ka tõlge on autoriõigustega kaitstud, siis ka SUBTIITRID ON AUTORIÕIGUSTEGA KAITSTUD.
See siin edasi öeldud: "Samas teose keeles loodud subtiitrid on tuletatud teos, mille autoriõigus kuulub subtiitrite loojale." on 100% bullshit ja sa tead seda ise ka. See kui ma "tuletan" mingi teksti, mis 90% ulatuses kattub mingi raamatuga, siis olen puhas poiss?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Raamatud... Raamatukogust saad laenutada kõiki raamatuid tasuta. Need võivad olla tõlked originaalteosest, nii või naa raamatukogu maksab eksemplari eest ja annab selle inimeste kasutusse. Muidu peaks iga inimene ise oma raamatu ostma ning kirjanik teeniks märkimisväärselt rohkem (kuigi väike protsent raamatu jaehinnast). Suht sama skeem on ka DVDRipidega ju, üks ostab DVD, ripib selle ning jagab teistele tasuta nagu raamatukogugi. Raamat või film, üks ja sama entertainment anyway. Jutu sisu pole mitte p2p legaalseks, vaid RAAMATUKOGUD KINNI!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
SubClub peab jääma kuna seel on väheseid kohti kust saab ültse subtiitreid tõmmata. Kui ma saan väliskeelse filmi siis ma ei saa seda vaadata kuna pole tõlget, nii et mu ost niisama polnud on võimalik saada ka tõlget. Mina arvan et subtiitreid peab saama netist tasuta. SubClub ei müü neid nii et siiani on minu arust küll kõik korras(sellist paaikat on mõttet alles siis teha kui ta müüks neid, mida ta ei tee nii et pole midagi valesti
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
minu jutu järgi on 90% kattuvus pikemal tekstil suhteliselt kindlalt üks ja sama asi, mitte 75% ja neljatäheline kombinatsioon. btw: turu nice'd on kindlasti autoriõiguste rikkumine.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui isegi maksavad, milles ma kahtlen, siis mitte raamatu täit hinda vaid tühise protsendi kuna tegu on siiski tuludeta asutusega. Sama hästi võiks iga mats pira filmi eest krooni visata, kuna nemad ei saa asja originaalplaadil endale vms.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
aga nii ju ongi - IGA cd või dvd toorik, audio- või videokasset, isagi iga PABERILEHT, mille kontoritarvete poest ostad, on maksustatud autoritasuga. seda siis IGAKS JUHUKS. ei koti kedagi, et paned cd'le omaenda pildikogu või kritseldad paberile karikatuure oma bossist. teoreetiliselt võid seepale loomulikult kohe autorikaitsesse sammuda ja nõuda oma osa aga kui see praktikas ka õnnestuks, oleks see ilmselt silmaga vaevunähtav osake kümnesendisest.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
on selge , et film kui audiovisuaalne eneseväljendus on teos mille autoriõigused kuuluvad teose valmistajale.
subtiitrid on osa sellest teosest, teose võid tõlkida ära enda tarbeks, aga ära pane seda netti ülesse teistele lugemiseks, siis oled sa juba levitaja ja teose levitamiseks on vaja autori luba (kui teos ei ole vabaks levitamiseks kuulutatud).
Mis muud oskakski soovitada :) kõik subtiitrid teha torrentitena saadavaks ja veebilehel viidata ainult torrentitele kuna siis ei ole subclub enam ise levitaja vaid konkreetne "seediv" persoon kelle arvuti faili rahvale jagab.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Seadus näeb siiski pigem vastupidine välja: tõlge on sinu looming ja levita seda kuidas tahad. Aga tõlke valmistamine, ükskõik kas oma perele või müügiks, vaat see on keelatud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma arvan, et see alguses olnud põhjendus on hale, tegelikult on ilmselt taas sekkunud V&K hoding, nad on algaastaist saadik ainult tänu altkäemaksudele politseile püsinud, hetkel on aga nähtavasti pankrott käes, inimesed ärge laenutage nende firmast ühtki "teost" ühe kuu jooksul ja need politse ära ostjad on kadunud!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Subclubi sulgumine on igati loogiline - kui omal juristi (kusjuures ülbemat/enesekindlamat/targemat kui EAKO omad) võtta ei ole, siis lase kõrvad lonti ja otsi kindlam pinnas jalge alla.
P.S igasugune juriidiline ja PR abi on subclubile hetkel igati teretulnud.
P.P.S ma ei ole subclubiga seotud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
tuleks server viia välja siitmaalt. subtiitrid on ikka head asjad. kusjuures, neid väiksemaid lehti on päris palju. kas kõik on kinni nüüd?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ootan huviga, millal ilmub torrent, millest leiab kõik subclubis olevad subtiitrid :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kinni pandi sellepärast, et seekord jõudis kiri peaaegu otse teenusepakkujani kes siis vastavalt tegutses. Elmine kord (2 aastat tagasi) jõudis kiri otse subclub-i inimesteni ning siis jätsid nad asja peale mõnigast kirjavahetust poolei. Eks siis nüüd ärkasid nad talveunest ülesse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| |
|
Teos 1 = film
Teos 2 = tiiter (tekstifail) iseseisvalt (mitte integreeritult filmi ühe osana)
Kahel teosel VÕIB olla üks ja seesama autor aga EI PRUUGI. Subclubi näite puhul ilmselt ka pole.
Autorikaitse seaduses ei leidnud mina ühtegi punkti, mis keelaks mul kahte teost samaaegselt esitada mistahes viisil. Sisuliselt tähendaks selline keelamine ju ka Versace`i särgi ja Calvin Kleini teksade korraga kandmist (eksponeerimist/esitamist) ilma härrade Donatello ja Calvini loata? Absurd?
VÕi olen ma midagi väga olulist ja asjassepuutuvat kahe silma vahele jätnud?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tsiteerin ühes foorumis [torufoorum.hot.ee] ära märgitud lõiku:
riigiteataja link [riigiteataja.ee]
§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arraneering) ja teose muu töötlus;
------------------------------------------------
§ 35. Autoriõigus tuletatud teosele
(1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele
Ülejäänu mõtleb rahvas ise eks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tõsijutt, et kui teed oma tuletise mingist teosest, siis sinul on autoriõigus selle tuletise peale.
SAMAS, ja see on vist isegi mingi rahvusvahelise lepinguga paika pandud, on originaalteose autoril õigus piirata tuletise levitamist.
Seega on õige jutt, et omaks tarbeks võib tõlkida. Aga kui sul Warner Brosilt või kurat teab kellelt pole luba seda tõlget levitada, siis sa seda ka teha ei või.
NB: Paroodia jmt "fair use" ei ole tuletis.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Seega kui tõlge on juba tehtud, siis võib küll tõlkija vangi panna ebaseadusliku tõlkimise eest, aga tõlke levitamise õigus jääb tõlkijale alles.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
see pole küll minu avastus, kuid ühes foorumis jäi postitajale siuke asi silma:
" https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918060
§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus
(arraneering) ja teose muu töötlus;
------------------------------------------------
§ 35. Autoriõigus tuletatud teosele
(1) Teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele "
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"Vastavalt autoriõiguse seadusele on teose autoril ainuõigus oma teost /../ Autorile kuulub
sh ainuõigus"
Jätame meelde, et vastavad õigused kuuluvad teose autorile. Sealhulgas on autoril AINUÕIGUS.
"Sellega seoses nõuab EAKO"
Ok, palun vabandust, aga MIS ÕIGUS NEIL EESTI AUTORIÕIGUSTE KAITSE ORGANISATSIOONIL SEDA NÕUDA??? Ma mõtlesin, et see ainuõigus kuulub autorile...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
EAKO on autorite esindaja. Seega saab ta nõuda küll.
Ning jah, teose tõlkimine ilma autori loata on keelatud (ja teose keelest erinevas keeles subtiitrite loomine teose põhjal, on tõlkimine). Samas teose keeles loodud subtiitrid on tuletatud teos, mille autoriõigus kuulub subtiitrite loojale. Ning loa neid subtiitreid tõlkida, saab anda või ära võtta vaid subtiitrite looja. Ma arvan, et siit pole raske leida lubatud tegevuskava eestikeelsete subtiitrite loomiseks (ja edaspidiseks levitamiseks).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vot-vot... hakkab juba looma :oD
Kui ma kõigepealt tuletan TEOSe-keelsed subtiitrid ja siis tsiteerin enda loodud "tuletatud" subtiitritest maa-keelse tõlke, siis peaksin ju ainu-üksi endalt küsima, kas ma luban seda või mitte. Ja minu "tuletatud" subtiitrid EI PEA olema must-valgelt fikseeritud, vaid nad võivad eksisteerida ka nö mentaalsetena(ainult minu peas või mõtteis) ning sel juhul pole EAKO-l küll mingit asja minu ajude või tegudega.
Oma mõttekäigule toetust saanult, väidan ikka ja jälle, et EAKO on tegutsenud oma volitusi ületavalt ja nende tegevus on taunitav ning kõik suletud veebi-lehtede omanikud saaksid EAKO-le advokaadi abil "keskmise sõrme pista ilma vaseliinita sinna", mida poleks siinkohal sünnis nimetada ;o)
Kutsun siinkohal veelkord kõiki Inimesi(suure algustähega) toetama subtiitrite autorite õigusi võitluses EAKO omavoli vastu.
Tänan Siimu toetuse eest :o)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei-ei! Subtiitrid ja tsiteeringud on ikka erinevad asjad! Sa ei saa tsiteerida kogu teost - siis on see juba esitus (mis on veel hullem kui tõlkimine). Samuti nõuab tsiteering alati ka autori välja toomist autori soovitud viisil.
Samuti ei pruugi EAKO oma volitusi ületada. Täiesti usutav on, et nende poolt esindatud autorite hulka kuulub ka selliseid, kelle teoste tõlge on seal olemas. Ja ega nad kõigi subtiitrite eemaldamist ka ei nõudnud.
Samas on filmi subtiitrid analoog laulusõnadele (digitaalse meedia puhul neil vahet pole - mõlemad on ajastatud tekstifailid). Ning laulusõnade kohta pole veel vaidlust kuulnnud. Kuidas on selline olukord laulusõnade puhul lahendatud? Paistab, et võõrkeelse laulu eestikeelse tõlke levitamine on ka justkui autori loata keelatud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ok. Nimetame seda protsessi siis teise sõnaga - mitte ei tsiteeri, vaid produtseerin oma "mentaalsest tuletisest" tõlke-versiooni ja jagan seda möödujatele. See peaks ju minu enese, mitte enam EAKO asi olema :o)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kulla Hashi, filmiteksti tõlkimine ei erine tegelikult õiguslikult nt raamatu tõlkimisest.
Nt:
Hashi kirjutab eesti keeles raamatu, Hashimoto tõlgib selle jaapani keelde ja riputab kuhugi netisaiti üles või annab isegi Jaapanis välja. Kas see on Hashimoto raamat, Hashimoto tõlgendus Hashi raamatust? Ega ei ole küll. Kas Hashi tahaks osa nutsu, kui Hashimoto oma Hashitõlget jaapanis miljonite eest müüks? Vist tahaks küll.
Tõlkimine on tasustatav töö, aga selle läbi ei omandata autori õigusi.
Ja ka niisama levitamine on õiguslikult müümine, lihtsalt null krooni eest, aga ikka müümine.
Nii et õiguslikult oleks minu mõeldes ainumõeldav variant subtiitrite levitamisel panna juurde silt: lubatud kasutada vaid legaalselt soetatud filmide korral.
Aga ka see kukub ehk varsti ära, sest vastaspool pole ka loll ja saab juba enamasti viidata sellele, et müügis oleval on eesti keel all...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kuid ka eestlased võivad kodus legaalselt Soomest ostetud filmi vaadata kus eesti k. tõlget pole. Sellele keegi kätt ette panna ei saa.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ja ka niisama levitamine on õiguslikult müümine, lihtsalt null krooni eest, aga ikka müümine.
eee... "müümine" on kommertstegevus tasuta "levitamine" pole seda teps mitte - enne kui sel treemal sõna võtta, võiks end ikka asjadega kurssi viia.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
0 krooniga levitamine on ikka üsna kommertstegevus, ää lälla.
Kui see kommertstegevus poleks, poleks seda threadirida ega uudistki.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ühlasi võiks igaüks võtta ühendust oma valitud esindajatega, et sellin funamentalistlik autoriõiguse seadus saaks mõistlikumaks muudetud.
Kuidas me selise jamani oleme jõudnud on loetav näiteks: Free Culture [free-culture.cc]. Tõsi see raamat on üsna ameerika keskne. Kui kellegil on teada midagi sarnast lugemist Euroopa kohta siis võiks sellele viidata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
EAKO väitel on tegu audiovisuaalsete teostega, mida kaitstakse. Autoriõiguse seadus [riigiteataja.ee] ütleb:
§ 33. Autoriõigus audiovisuaalsele teosele
(1) Audiovisuaalseks teoseks loetakse mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne).
Kas subtiitrid koosnevad "korrapäraselt seotud kujutistest"? Ei koosne ju! Subtiitrid ei ole audiovisuaalsed teosed! Pigem võiks öelda, et subtiitrid on arvutiprogramm, seega ei saa tõmmata paralleeli audiovisuaalse teose ja subtiitri vahele.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kas ainult mulle tundub, et ma olen eako [www.eako.ee] kodulehel (koostamisel) ilutsevaid siniseid stiliseeritud ikoone.. või midagi äärmiselt sarnast.. juba kusagil näinud?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Eee... olen absull veendund, et mõni juristist paragrahvi-väänaja suudab EAKO nimetatud paragrahvid, mille alusel nad saidi(d) sulgesid, hoopis teis-pidi kõveraks väänata.
Ku nüid pisut ess-pekuleerida ja oletada, et iga Subclub'i külastaja toetaks teda ntx 1 krooniga, saaks kokku piisava summa, mis motiveeriks mõnd paragrahvi-väänajat asja teisi-pidi väänama.
Mina isiklikult toetaks kasvõi 100 krooniga. Kutsun üles kodaniku-algatusele ja paluksin arve-nummrit või kontakti, kuhu/kellele annetus teha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
IANAL (ehk ma ei ole advokaat)
Samas on olnud vaja seda va autoriõiguse seadust uurida küll. Aga kahjuks rohkem rahvusvahelist ja USA oma.
Sealkandis on inimestel luba teost muuta "kättesaadavamaks" kõigile. Accessibility. Ehk siis näiteks pimedatele võib mingi programm raamatu ette lugeda. Ja DMCA peale võib põhimõtteliselt sülitada, kui DRM keelab näiteks Braille'ina teksti kuvada.
Igatahes siit üks väike mõte: kas oleks võimalik subtiitrid defineerida just millegina, mis muudab audiovisuaalse teose inimestele kättesaadavamaks? Ehk siis annab lisaväärtust.
Kui mitte, siis koligu server mujale, aga korjandus on suht mõttetu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Subtiitrid võimaldavad kurtidel filmi vaadata, seega lisaväärtus on täiesti olemas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
IANAL (ehk ma ei ole advokaat)
Puhtama eesti keele nimel soovitan IANAL-i asemel kasutusele võtta lyhendi MOA -- "majole advokaat". ---
Inimene on ori, sest vabadus on raske, orjus aga kerge.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
sa "IANAL"-i originaalautori käest ikka loa said, enne kui seda lühendit tõlkima hakkasid?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
IANAL on tegelikult päris tore tähekombinatsioon. Ma küll ei tea mida see tähendab, aga kindlasti tasub selle kirjapildiga jätkata
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
njah. siin võib-olla oleks aidanud konkreetse filmide nimekirja küsimine, et millised konkreetselt nende jurisdiktsiooni alla lähevad. või EAKO kaitseb tõesti lambist kõiki?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
on see, et selle kirja saatis EAKO sekretär.
Ma laseks subclubi koristajal vastata
irw :-)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kirjade saatmine ometigi ongi sekretäride töö, direktoril polegi mõtet aega raisata selliste tühiste saitide peale, kõik paberi- ja pisitöö las teeb sekretär, selleks ta seal ju on.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mida enam mina mõtlen, seda enam minule tundub, et oluline on just seesama sekretäri allkiri. Üldiselt on nii, et igasuguseid allkirju jagada võivad kas juhatuse liikmed või -- ja need kantakse ka äriregistrisse -- prokuristid. Seda ka MTÜ puhul. Vaevalt küll, et seku juhatusse kuulub, ja prokuristid said olla vist ainult äriühingul. Muud tegelinskid peaks iga kord ette näitama volituse justnimelt selle toimingu tegemiseks.
Seega on seku allkirjaga ähvarduskiri pahn algusest peale ja tegemist provokatsiooniga, õnneõngitsemisega, millest saab kenasti taanduda, kui kirjasaajal ajudega jurist juhtub olema (mispuhul too nõuab enne igasuguse sisulise vastuseni jõudmist kirjalikku selgitust selle kohta, kas kirjasaatjal üldse õigust on seda saata ja miks härga täis härg oma majas korda tagada ei suuda) või tulema...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Hea meelega ostaks isegi neid subtiitreid otse autoritelt. Keegi äkki teab, kus neid legaalselt müüakse?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kõik see jutt on ju ilus, aga..
Autorile kuulub sh ainuõigus lubada ja keelata teost tõlkida (§ 13 lg 1 p 4) ja levitada (§ 13 lg 1 p 2).
Kui selline punkt tõesti eksisteerib, siis rohkem juttu ju pole.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Krt sa ike mötle ka enne ku kribad - EI TÕLGITUD JU AUTORI TEOST(ehk audio-visuaalset filmi, vaid ainult tehti võimalikuks filmi-tegelaste võõrkeelse verbaalse argumentatsiooni mõistmine. See pole TEOS!!!!!!!!!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
teose tõlge käib koos teosega kaasas. samas kui teos puudub ei saa ka mingit närust .sub või .txt faili pidada teose tõlkeks. see mida nendega peale hakatakse on juba ju iga inimese enda teha - kas ta kasutab seda sikutatud filmide vaatamiseks või loeb kodus peegli ees neid endale ette. Minu arust on autorikaitsest asi väga kaugel. see et ma teen faili James Bond.sub ja sisuks kirjutan miskise suvalise teksti, ei tähenda see veel et see on miskise tseims pondi filmi tõlge.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Milline see audio-visuaalse filmi tõlkimine on siis? Vändatakse uuesti eestlastest näitlejatega?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Seda ma ju üritangi selgeks teha, et subtiitrite puhul ei tõlgita ju FILMI, kui TEOST, vaid ainult TSITEERITAKSE(hoopis muude vahendite abil, kui TEOSES) tegelaste vestlust lokaalsele vaatajale arusaadavas keeles.
Kui keegi üritaks kogu seda filmi uuesti vändata, kas siis samade või teiste näitlejatega, originaal- või maa-keeles, oleks tegu autoriõiguste rikkumisega. That's point...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei vaidle vastu. Kuid kuna kaubandusest pole legaalselt võimalik maa-keelset tõlget saada, ostetud meediaga seda kaasas polnud ja originaal-keelest ma mõhkugi aru ei saa, siis mida ma peaksin tegema?
Õige vastus - pöördu tarbija-kaitse poole. On-ju :o)
Ma väidan ikkagi, et filmi-tegelaste dialoogi suvaline tsiteerimine POLE autori-õigus(t)e rikkumine ega kahjusta kuidagi originaal-TEOST. Ma ei fikseeri neid jäädavalt selle TEOSE juurde, vaid kasutan "sünkroon-tõlget reaal-ajas" TEOSE-väliste vahendite abil. Selle kasutamine/levitamine on juba tõlkija autoriõigus(t)ega kaitstud ja kui tal on selles suhtes mulle mingeid nõudeid esitada(kasvõi EAKO kaudu) olen lahkesti nõus need hüvitama.
Kas EAKO on küsinud nendelt tõlkijatelt, kas nende õigusi on rikutud ja kas on keegi neist mingi kahjutasu taotluse esitanud? Minu teada mitte.
Selles ongi "uba", et EAKO on võtnud endale (kaheldava)õiguse see veebi-sait(õigemini saidid - ka teised pakkujad on suletud) maha võtta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Oli see nüüd mulle ja retoorilisena mõeldud vä? ;o)
Olen üle elanud nii dubleerimise, kui ka peale-lugemise. Rahune :o) Tean ka, mida need tähendavad ja kumbki neist ei ole võrreldav eraldi kasutatava subtiitri-failiga, mida ei fikseerita TEOS-ega, vaid seda on võimalik ka eraldi TEOS-ena kasutada ja/või tõlgendada.
Üldiselt võttes on tegu sisuliselt sama asjaga, kuid juriidiliselt, nagu EAKO püüab seda teha, pole eraldi-eksisteeriva subtiitri-faili puhul see korrektne - faili on võimalik ka TEOSest eraldi kasutada ja selle olemasolu või puudumine ei kahjusta mingilgi moel autori originaal-TEOST. Pigem võimaldab sellega üha rohkematel huvilistel tutvuda, mis ju tegelikult on autori üks taotlusi - võimalikult paljudele oma TEOSega rõõmu valmistada.
Et seda aga Eesti vaatajale/kuulajale/lugejale legaalselt kätte-saadavaks pole tehtud on juba "teine ooper" ning selle eest ei tohiks karistada neid, kes oma vabast ajast kõigile ja tasuta TEOSest arusaadavat ja subjektiivset(mitte originaalset) tsiteeringut(võid lugeda: tõlget) pakuvad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
to Hashi
Ei, öeldu polnud sulle mõeldud, vaid vastus kommentaarile
by Tundmatu Sõdur 12:18 PM oktoober 13th, 2005 (#65404)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma siiski leian, et dubleerimine kui duplikaat ehk modifitseeritud / tõlgitud dialoog on siiski osa orginaalteosest. Saage aru, ma olen 100% subclubi pooldaja, kuid seadusest lähtuvalt loen ma siiski välja, et tegemist on teose tõlkimisega. Teose tõlkimise lubamine on aga ainuõiguslikult autori otsustada.
Ilmselt ma ei ole piisavalt bürokraat, et mõista teie vastuvaidlemisi. Minu arust on vääramatult loogiline, et dialoog on osa filmist ja selle tõlkimine ilma autori loata on kuritegu. Seaduse tõlgendamine on siiski ilmselt advokaatide pärusmaa. Minus räägib ainult loogika.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Lugupeetud kooli juhtkond
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon on tuvastanud, et Teie poolt hallatava kooli territooriumil levitatakse visuaal- ning kirjandusteoste tõlkeid ilma autorite loata.
Eelnimetatud kirjandusteoste ning nende tõlke alla kuuluvad ka võõrkeelsed tekstid erinvatest kirjandusväljaannetest (ajalehed, ajakirjad jne), mida levitate ebaseaduslikult oma õpilastele erinevates keeletundides, k.a eelnevalt mainitud teoste tõlgete levitamine.
Vastavalt autoriõiguse seadusele on teose autoril ainuõigus oma teost igal
moel kasutada, sh lubada ja keelata teistel isikutel oma teose
samaviisilist kasutamist ja saada selle eest tulu (§ 13). Autorile kuulub
sh ainuõigus lubada ja keelata teost tõlkida (§ 13 lg 1 p 4) ja levitada
(§ 13 lg 1 p 2). Teiste isikute poolt on lubatud teost kasutada ainult
autori poolt antud loa alusel (§ 46). Autori varaliste õiguste rikkumine
on karistatav karistusseadustiku § 220 järgi. Samuti on kahjukannatanul
õigus nõuda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist tsiviilkorras
vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043.
Sellega seoses nõuab EAKO Teie poolt hallatavast koolist nende osade eemaldamist, kus ebaseaduslikult levitatakse üldsusele (s.h õpilastele) autoriõiguse seadusega kaitstud teoseid. Nõude eiramise korral kahe päeva jooksul oleme sunnitud pöörduma Haridusameti poole nimetatud kooli sulgemiseks.
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
Tel.: 681 9140
3d126f8cfe82e4d87f7b1f5f142b1fd9
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
autoriõiguse seadus teeb erandi teose kasutamiseks hariduslikel eesmärkidel, seega - nii lõbus kui see stsenaarium ka poleks - tõeks ta ei saa.
________
Reality continues to ruin my life.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kuidas siis lahterdada subtiitrid, mida kasutan hariduslikul eesmärgil? Lubatud, või kuidas?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
huvitav on see, et warez ja crack site'd pakuvad samuti oma pahna "for educational purposes only" ja neid pole aastaid maha võetud. on see vettpidav?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
aga on neil nagu mingi MPAA vms litsents siin mail suud paotada bollvoodi teoste osas?
+ seal on palju non-gollvoodi toodete tõlget, mis on ka väärt üleval olemist ...
pliis pliis, minimaalselt võiks jätkata non-hollywoodi toodanguga...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ja kui juba jätkata, siis võiks mingi kvaliteedikontroll ka olla. Olen sealt vahel isegi mõned subtiitrid alla vedanud ning iga kord lootnud, et ehk seekord on paremaks läinud, aga ei. Iga kord olen pidanud vähemalt pool tundi kirja- ja keelevigade minemaviskamisele kulutama, toored tõlkevead võtavad veelgi enam aega.
Kindlasti pole muidugi mitte kõik sealsed subtiitrid täiesti perses eesti keeles, aga minu statistika järgi küll kõva kolmveerand. See ei tee üldse rõõmu. Ma pakun, et kui keegi leiab ikka ilmselgelt väga kehvas eesti keeles tõlke (või tuvastab mõne tõlkevea) ega pea paljuks seda praavitada, siis võiks seda ka teha ning teistele rõõmuks üles riputada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ja kes sul keelab seda teha? Kui leidsid aega, et kirjavead parandada/minema visata, võiksid teiste rõõmuks oma parandatud versiooni neile pakkuda. Või on kahju? Tahaksid selle eest makstud saada? ;o)
Mina isiklikult oleksin sellegi eest tänulik - oluliselt lihtsam on parandada ja kohendada, kui hakata ise tõlkima ja suppariks kohandama :o)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Huvitav kui ma panen nt filmile N alla suvalise subtiitri. Näiteks enda valmistatud ja lasen nad koos tööle. Subtiiter jookseb ju filmi peal. Kas see subtiiter kuulub filmi juurde? Kui võtta seda paragrahvi, et mis puudutab teose tõlget siis peaks see olema kindlalt ühendatud selle filmiga kas siis otse filmi sees olev subtiiter või helitõlge. Sama hea on kui keegi istub McDonaldsi sildi all ja karjub tänaval "Ma armastan seda". Ta ju levitab seda ja see märk on ka teos koos selle tekstiga. Jabur, et nad üldse reageerisid sellele. Pigem oleks võinud kuhugi meediasse pöörduda.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei keelagi keegi, jeua küll. See mõte turgatas mulle kirjutamise ajal pähe ning kuulus lahtrisse konstruktiivne kriitika. Seni pole ma millegipärast tõesti seda tegema vaevunud, aga järgmisel korral kindlasti teen.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kuidas EAKO tõestab, et tegu on nimetatud teose tõlkega? Kas ta esitab kõikide vaieldavate teoste kohta litsenseeritud tõlgi tehtud tõlked, mida saab subclubi omadega võrrelda?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
See on sarnane aga mitte piisavalt
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
... saatkem EAKO' sekretärile kirju, milles te kirjeldate, miks subtiitrid selle paragrahvi alla ei käi või siis miks nad ei tohiks subtiitritelehekülgi kinni panna.
Mina seda juba tegin. Ära jää sinagi niisama kõrvalseisjaks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kuidas on lood piibliga kas see jublakas on kah autorikaitse all ja kui ei ole miks siis...kas ei ole olemas teoseid millel on aegunud see autorikaitse värk....?Samas ei tea ma ju tegelt midagi!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
loe sedasama autorikaitse seadust, seal kõik aegumistähtajad ka sees.
________
Reality continues to ruin my life.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Piibel ei ole enam autorikaitse all. AGA autorikaitse on ka tõlgetel. St. Kõik tänapäevasemad eestikeelsed piiblitõlked on autorikaitse all jätkuvalt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Piibel ei ole jah ... no kammoon ütle mulle üks inimene, kes teab piibli autorit?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui subtiitrifailid krüpteerida ja noid säärasel moel pakkuda, kas siis on endiselt tegu audiovisuaalse teose subtiitritega või lihtsalt failidega?
Ma pole seadusehunt ja kui kedagi mu, võimalik, et loll küsimus, endast välja viib, siis palun ette vabandust :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Subtiitrid on subtiitrid, olenemata, mis formaadingus sa neid hoiad (cry,txt,sub,srt,zip,tgz,...). Faili krüpteerimine on sisuliselt faili (sisemise) formaadi muutmine. Seega on ka krüptitud, zipitud ja splititud subiitrifailide puhul tegemist ikkagi audiovisuaalse teose subtiitritega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
küsime siis teistpidi:
kuidas saab EAKO tõestada, et mõni krüpteeritud ([reeglipäraselt] loetamatuseni moonutatud) fail on subtiiter?
minuarust teeb see sama välja:
kui ma kirjutan kuhugi veebilehele:
45 41 4b 4f 20 61 68 6a 75 21
siis ootab mind kohtusse minek pahateole õhutamise eest?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hmm... Vaatame kas KAPO tuleb või mitte...
6a 75 75 64 69 64 20 61 68 6a 75 21
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Noh, arvatavasti ei ole see just avalik üleskutse, aga piiratud seltskonna jaoks äkki on?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tegelik vastuolu on seotud massikultuuri olemusega ning Eesti rahva vähesusega. Massikultuuri tirazheerimismeetodid peavad olema kasumlikud. Mingi mikrorahva, nagu eestlased, keelt ja kultuuri arvestada on tootjale majanduslikult täiesti kahjumlik.
Eestlased püüdsid subriitrisaidi abil kõrvale hiilida põletavast probleemist, et filme toodetakse moel (eesti subtiitriteta), mis ei võimalda keeleoskuseta inimestel neid nautida või isegi sisust aru saada. Tootja viga püüti kõrvaldada rahvaalgatuslikus korras.
Antud juhul on autoriõigusega lehvitamine sügavalt demagoogiline, selle teo läbiviijale saab siinkohal ehk vaid soovida kohtumist mütoloogilise jobusid kõrvaldava "ülla snaiperiga" (meetod on ühe Delfi kommija idee ning on suunatud Eestis valitsevast absurdsusest lahtisaamisele intelligentse terrori teel).
Minu arvates peaks rahvusliku keele ja kultuuri kaitsele suunduma hoopis Eesti valitsus, lisades "autoriõigusele" (tegelikult levitajaõigusele) ammuoodatud klausli, mis välistaks "autoriõiguse" kasutamise malakana olukorras, kus on olemas üldine põhjendatud huvi (keele ja kultuuri säilitamine, mõistmise võimaldamine olulisele osale elanikkonnast, tootja diktaadi vältimine).
Veel võib lahendusena tunduda eestistus-sund filme levitavate firmade kallal, kuid igaüks saab selgesti aru, et nurkaaetult lõpetaksid need filmide seadusliku toomise Eestisse üldse. Sisuliselt on neil kui "autori esindajail" võimalus autoriõiguse varjus dikteerida. (Tegelikult muidugi on hoopis autor see, kes on tootja/levitaja väljapressimislõa otsas, aga see on juba pikema artikli teema.)
Siinkommenteerijad, palun ärge tehke endile illusioone, autoriõigus ei ole ega saagi olla õiglane, ammugi ei arvesta ta väikeriigi või -kultuuri iseärasusi ega hakka neid kunagi arvestama. Tema ainukeseks otstarbeks on maksimeerida kellegi tootja/levitaja kasumlikkust valdkonna seadusandliku reguleerimise teel. Ülejäänu on tüüpiline kattemula.
Üks väheseid võimalusi lolluste levikut Eestis piirata on rahvaliku initsiatiivi korras muuta iga üksik lollus igale individuaalsele tegijale äärmiselt ebameeldivaks, keha ning vaimu kurnavaks kogemuseks, kui mitte just snaipri abil, siis kindlasti EAKOsse helistades, neile lollust järjekindlalt selgitades, nende faksile petitsioone saates ning neid igal muul seadusega lubatud viisil tagasi ahistades ja kottides. Usun, et sama ideed toetas alateadlikult ka artikli autor, kes lisas artiklile sooritajate kontaktandmed.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Minu arust peaks seda asja hoopis selles võtmes käsitsema, et autoriõigus läheb keeleseaduse põhimõtetega vastuollu ja vajab muutmist. Tegelikult need autorikaitse sead keelavad meil eesti keelt kasutada. Juttu pole ju filmide vaatamise keelamisest praegu vaid filmide eesti keeles vaatamise keelamisest. Näiteks võiks olla loosung: "Autorikaitsjad piiravad eesti keele kasutamist!"
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
tubli Jean Hardouin ja Tundmatu Sõdur 2:00 1st jaanuar, 1970!
Esimesed ASJALIKUD kommentaarid. Ma juba 5nda kommentaariga proovin kitsa silmaringiga inimesi mõistma panna, et hetkel on EAKO-l õigus, missest, et see pole õiglus.
Aga õiglus ja õigus ei olegi elus sageli samad asjad
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Aga miks peavad olema subtiitrid, nimetagem näiteks asja filmide alltekstiks või filmide all olevaks tekstiks või mingiks muuks eestikeelseks terminiks a la "kommarid", ja täiendagem filmi nime mingi tähe või sümboliga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Eesti riigi eesmärk peaks vist olema keele ja kultuuri säilimine. Samas, poliitikuid kuulates, jääb mulje, et Eesti riigi eesmärgiks on 3% inflatsioonikriteeriumi täitmine Läänemere idakalda põhjaosas. Seetõttu ühinen täiesti eelkõnelejatega, et kuna turujõud nii väikesel maal nagu Eesti subtiitri värki ei reguleeri, on vajalik riigi sekkumine.
Võibolla annaks asja reguleerida nii. Riigi toetusega MTÜ või SA pöörduks vastavalt fännide/aktivistide soovidele erinevate tootjate poole ja paluks õigust tõlkida subtiitrid eesti keelde. Seejärel need tõlgitaks ja pandaks imetlemiseks välja.
Samas, ega levitajad keel subtiitrite tegemist mitte nende iseväärtuse pärast, vaid kuna nendega kaasnev film on 90% tõenäosusega tõmmatud piralt. Seega on eesmärk ilmselt pigem Eestis filmide tõmbamist vähendada. Samas jällegi, kui ma siiski olen tõlkinud ja kodukale pannud, siis peaks nt EAKO mind kohtusse kaebama ja nõudma hüvitist. See aga saab Eesti õiguses olla ainult mõistlik ja EAKO peab tõedama saamata jäänud tulu. See saab olema päris raske. Seepärast nad püüavadki kriminaliseerida autoriõiguse asju. Eesti seadusandja võiks olla iseteadvam.
Mina võrdleksin megakorporatsioonide autoriõigust Lihula sambaga. Eesti õigus- ja õiglusteadvus arvab midagi hoopis muud, aga sõbralike liitlasriikide ja Kentmanni tänava survel kotib valitsus oma rahvast.
Samuti tuleks kaaluda majanduslikku õiglust. Kui kümned tuhanded ida-euroopa koolipoisid hoiavad natuke taskuraha kokku, siis võibolla jääb Madonnal järgmine loss ostmata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kuidas oleks tõlke asemel sünkroon-arvustus? Dialoogide täpse tõlke asemel kirjutaks dialoogi alguses ekraanile näiteks ainult jutuajamise teema või eesmärgi. Rääkija suhtumisest teemasse saab ju aru ka tema hääletooni ja näoilme põhjal, selleks pole alati täpset sõnastust vaja.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
autoriõiguse temaatikast huvituva juuratudengina kirjutasin asja kohta pikema analüüsi [blogspot.com]. EAKO seisab oma ähvarduste ja nõuetega üsna õhukesel jääl; julgen arvata, et piisavalt nutikas ja kogenud advokaat võiks suuta nad nurka suruda ja subclub'i (või midagi veel paremat) eesti internetimaastikule tagasi tuua.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Wolli tõi oma teksti lõpus tõid paralleeli videomakkidega, kus peale seda kui Sony tõi turule videomakid, hakkasid autoriõiguste kaitsjad mässama. Tulemuseks oli see, et nad kaotasid ja tekkis legaalne video müügi- ja rendiäri. Hetkel ei kaota EAKO 99%, sest neil on ikkagi õigus. Aga EAKO poolt oleks kõige õigem hakata "tehasekvaliteediga" subtiitreid oma lehel pakkuma. Sellega kahjuks kaoks ära tasuta subclub, aga subtiitrid mitte ja autoriõigustega seoses on ka kõik OK või ...?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
aga ikkagi, kellele kuuluvad siniste ikoonide autoriõigused?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| |
|
Ja kas keegi üldse filmifirmadelt nende arvamust on küsinud? öelge et see aitab dvd-sid müüa ja paluge luba tasuta tõlgete loomiseks? mainige eesti väikest rahvaarvu ja mida iganes.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
huvitav kui ma tõlgin ära kuulsa maali pealkirja, eeti keeles on see - must ruut ja panen selle võrku, kas iis saan ka vasta näppe, kunstiteose tõlgitava osa varastasin ära, loogika on sama
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
küll sa oled vaimukas:P
Väike background search võiks ikka enne tehtud olla:
Maali(de) "Must ruut" autor on Malevitsh (1878-1935)
ja
§ 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
(1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.
seega sel aastal ei ole enam probleemi:P lisaks võib kasutada ka "Black Circle" [ibiblio.org] teemat
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Elame me politseiriigis? ei tea!
Oleme me tegelikult piiratud? ei tea!
...aga üks, mis on kindel, on veider suhtumine.
On siis tegu TÕLKE, TIITRI või hoopis TEOSEga? Kui seadust heasti tunda (ja ära kasutada), võiks ka viipe-keelse transleerimise AK uudiste juures ära keelata, või võtta vastutusele inimesed, kes riigi asutustes sünkroontõlget teostavad (isikult isikule, otse ja kohe). Usun, et tegu on tavalise võimu mänguga, kus teatud valdkond peab oma eelarve vajalikust tõestama mingisuguste käikudega ühiskonna heaks või vastu. Kui see läbi püüda takistada filmide vaatamist, on tegu pigem õli tulle valamisega, kuna mitte ametlikelt kodulehtedelt hakkab neid tiitreid nii kui nii varsti välja imbuma. SubClubi heategu oli nende tiitrite (ja just nimelt AINULT tiitrite) kokku kogumine ja vajaduse korral editeerimine. Samas, kui veidi irooniliselt asja võtta, jääb mulje, nagu tegu oleks mõne tundmatu ja hilinenud valimislubadusega, seada korda riik või selle mini-struktuur.
Arutleme parem võidu üle! Tõsi, teksti failide levik piirati, hoiti kokku suures koguses, niigi hädavajaliku veerbiruumi ja takistati terroristide tööd (vabandust rumala huumori pärast), Igaühe eest, kiiremini ja nii nagu Eestile kombeks! "Kas me sellist virutaalset Eestit tahtsimegi?" - ei tea. Mis on aga kindel, et antud juhul oleks pidanud vastasseisjad omavahel täpsemad reglemendid paika panema ning see järel siis kasutajaid, tõlke või keda iganes muud, teavitama. Loodame vaid, et kannatajad ka asjale ikkagi obejktiivselt vaataks.
Ootaks väga kommentaare Filmi maaletoojate, EAKO ja SubClubi poolt, kõige olnu kohta!
Parimat!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Muud midagi, vana asi, et eesti veebiruumis asjade hoidmine tundub olevat mõttetu tegevus. Asi kugugi .to või kasvõi angelfire domeeni alla kolida + hulgaliselt mirroreid ja ongi kogu kemplemise jama olemata. Tegelikult on isegi veidi jama subclubi omadest, et nad selle peale varem ei tulnud ja nüüd mingi mõttetu EAKO võidutseb, isegi Päevalehes oli selle kohta uudis ja kõik arvavadki, et EAKO pani ära. Krt, sajad inimesed vehivad tööd teha ja tõlgivad, tuhanded kasutavad ja siis ongi jokk?
Over? Did you say "over"? Nothing is over until we decide it is! Was it over when the Germans bombed Pearl Harbor? Hell no!
Animal House (1978) John 'Bluto' Blutarsky
aka National Lampoon's Animal House
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
minu värdjalike kõrvade vahel tekkis hoopis nilbe küsimus, et kas EAKO tegi subtiitritele ära käe, suu või millegi muuga?
lihtsalt selline.. küsimus..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Olen mitmel pool näinud teemat käsitlevaid arut-elusid, kuid kusagil pole silma hakanud subclubi tegelaste kommentaarid, vastukaja, appikarjed või serverile uue koha otsimise püüded.
Täiesti kindlasti on julgeid Eestlasi, kes EE..AKO lollusele julgelt vastu astuda sooviksid (kas siis serveripinda või õigusabi pakkudes) kuid ei oska tüüpidega ühenduda.
Seega:
AE!! subclub.future.ee haldajad ja sisu valdajad, KUS TE OLETE?!?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| |
|
Ei ole küll juuratudeng, kuid arvamus mul asjast on.
Esiteks, ma ei ole mitte eales kuulnud, nagu filmidele antaks tõlkeõigusi. Filme turustatakse näitamisõigusena ning ilma subtiitriteta, kus õiguste ostja vastutab filmi arusaadavaks tegemisel, ehk subtiitritega varustamisel. Siiani minuteada puuduvad väga paljudes riikides subtiitrite reguleerimine seadustega, mida tõlkida tohib ning mida mitte. Film kuulub audiovisuaalse loomingu sekka ning neile kehtivad omaette seadused. Autorikaitse Ühingu ähvardus põhineb siiski seadusel, mis mõeldud eelkõige kirjateoste nagu artiklite ning raamatute tõlkimiseks. Kui Autorkaitse peab selle seaduse alla kuuluvaks ka filmitõlkeid, subtiitreid, siis antud juhul tegutseb kogu Eesti avalik-õiguslik meedia seadusevastaselt, varustades näidatavat arusaadavuse mõttes subtiitritega. Ning kaks erakanalit saavad sellega otseselt majanduslikku kasumit. Reaalselt on tõlkeõiguse saamine filmiautoritelt võrdlemisi võimatu ülesanne, kuna siiani on filmikompaniid tegelenud vaid näiteõiguste müümisega ning subtiitrid on kuulnud nende levitajate pädevusse. Seega subtiitrid ei ole seotud audio-visuaalse materjaliga ning ei kuulu antud "teose kaitse" seaduse alla, kuna seda lihtsalt reaalsuses on võimatu rakendada. Audiovisuaalse teose kirjalik tõlge ehk subtiitrid kuuluvad ise autorikaitse alla ning just sellel puhul saab rakendada eelmainitud "teose kaitse" seadust. Et aga subclub.future.ee puhul on autoriteks selle kasutajad, ei ole mina küll kindel, et oleks rikutud antud seadust.
Antud juhul saaks kokku suurepärase "kohtucase"i, mis annaks ehk Autorkaitse Ühingule nende esimesed triibulised selle lõukoera lõugamise eest. Teisel juhul pannakse seisma kogu Eesti meedia imporditud materjali varustamine eestikeelse tõlkega, mida tõesti pean ebareaalseks. Võin oma mõttekäiguga ka eksida, aga kui on viga sees, tehke märkus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Päris ei saa siiski väita, et subtiitrid on mingi täiesti filmist eraldiseisev üksus. Paljude filmide tõlge kohalikku keelde nõuab Ameerika stuudio heakskiitu. Pärast selle heakskiidu saamist tohib ainult seda tõlget kasutada mingil territooriumil, ükskõik mis kujul seda ka esitatakse (kino, dvd, tele). Ameerika stuudio aga kiidab tõlke nii heaks, et eestikeelne tõlge tõlgitakse sõna-sõnalt tagasi inglise keelde. Kui vaja, siis ameeriklased teevad parandusi, et mis väljendiga nad rahul pole jne.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ok. Aga kas antud seadust ka meie ametlikud tõlgid kasutavad, oskad sa öelda? Millegipärast väike kahtlus, et ka ametlikud kanalid kirjeldatud teed nagu ei kasutaks, tuletades meelde absurdseid tõlkevigu lõpututes filmides ning seriaalides. Teeks see ju tõlketöö võrdlemisi kulukaks...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Hmmm... Tahaks lisada, et tihtipeale antakse filmiga kaasa ka filmide inglisekeelne kirjalik tõlge, mida siis suhtkohariigis vastavasse keelde tõlgitakse. Sel juhul on subtiitrid ka autoriõiguse objekt ning kuuluvad selle seaduse alla. Need stuudiod, kes nõuavad eelkirjeldatud süsteemi, levitavad oma filme just inglisekeelsete subtiitritega. Seda lihtsalt selle pärast, et enamus tõlkeid, mis tehakse, tehakse vaid filmi kuulamisel ning vaatamisel ning nende subtiitrid on omaette autoriõiguse objekt ning sellele puuduvad filmistuudio õigused ning nõuded. Praktiliselt kõik Eesti avalikus meedias levitatavad audio-visuaalsete teoste tõlked, filmide-sarjade puhul subtiitrid on tehtud oma kuulamismeelt kasutades ning on täpselt samasuguse õigusliku baasiga nagu subclub.future.ee's levitatud subtiitrid. Seega on antud aktsioon meelevaldselt ühe huvigrupi vastu suunatud rünnak, millel reaalselt seaduslik põhi ikkagi ju puudub.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Wolli on teinud tänuliku too ja kuus viitadega seletanud asja olemust. Ligi saab sellele siit [blogspot.com].
Pädevalt argumenteeritud ja seletatud. Brilliant!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tegelikult v6iks nende organisatsioonide t88tajad ju lindpriideks kuulutada. Poes ei teenindata, iga nurga peal antakse peksa, lapsi kooli ei v6eta, iga m88dak2ia sylitab n2kku jne. Kauaks neid terroriste siis enam ei j2tkuks...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
http://www.spacefly.enlitence.net/subid.htm
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
enamus subtiitreid, mis levivad netis, on siiski DVD-delt ripitud. need on kvaliteetsed tiitrid, kus paigutus vastab stseenivahetustele, tekst tuleb ekraanile täpselt rääkima hakkamise hetkel ja läheb maha jutu lõppedes jne. see pole üllataval kombel juhus - ajastuse täpne paikapanek tehakse rahvusvahelistes tõlkefirmades, kes on selleks sõlminud lepingu filmistuudioga. korraliku ajastuse tekitamine on põhjalik töö, mis võtab ühe filmi puhul väga palju aega ja selle röövimine on piraatlus ja tõlkefirma vaeva kurjasti kasutamine.
selles mõttes oli subclubis siiski väga vähe tiitreid, mis olid täielikult ise tehtud. ajastuse vargus on sama tõsine kui teksti vargus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Korraliku ajastuse tekitamine nõuab vaid softi , mis seda võimaldab, aega võtab see päevakese küll. Viimane parim soft (GPL muuseas) oli juba täiesti adekvaatne - käitab nii filmi kui editori korraga, võimaldab igasugu kerimisi ja kiirusemuudatusi teha .. ei ole see midagi ainult spetsiaalstuudiote pärusmaa, õpid asja korra selgeks ja teed koduarvutil ..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
oi loomulikult saab seda koduarvutis teha, kus siis veel? loomulikult oskab iga algaja need tiitrid kuidagi peale laduda, küll mitte kvaliteetselt, mis tähendab meeletut ühe kaadri kaupa nikerdamist päris paljudes kohtades. just see võtab aega ja subclubis olid väga vähesed selle vaeva ise ära näinud, kasutati ikka professionaalide tööd. eesti seadustest ei maksa ilmselt tõesti otsida sätet subtiitrifailide ajastuse kohta (pole ju ka subtiitreid seal mainitud), küll aga mainivad nii dialoogi, ajastuse kui stseenikirjelduste autoriõigusi ametlikud käsikirjad, kust ripitakse DVD-delt nii dialoog kui ajastus (stseenikirjeldustega võiksid nad muretud olla, need ei huvita kedagi).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Valejutt. Ühe filmi tõlkimine nii, et algtekst on ees ja film kontrolliks teises aknas, võtab 6-8 tundi aega. Kuulmise järgi tehes ja hiljem sobitades läheb veel 4-5 tundi otsa. Kiiresti trükkiv ja keelt hästi valdav inimene teeb kiiremini.
Suhtesta see keskmise palgaga ja saad aru, et ei ole see asi nii kallis midagi.
Ajastuse vargus? Jobu, loe seadusi. Ajastus ei saa olla varguse objekt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Austatet postkast. Vaadates teie kommentaaride hulka ning et olete reganud selle teema kommenteerimiseks, tekib väga tõsine kahtlus, ega te EAKO esindaja pole? Teate nagu subtiitrite elukäiku mingil moel, kuid olete absoluutselt eitaval seisukohal eraalgatusliku tõlketöö suhtes? Ehk suvatseksite hoopis uuride, mis moodi need subtiitrid ikka tehtud on? On ju mitmeid artikleid ja intervjuusid elukutseliste filmitõlkidega olnud, kes räägivad kuulamise baasil tehtavatest tõlkidest ning vähesed on kuulnud DVD'de pealt saadud subbakate rippide tõlkest. Põhinete oma oletustel väga õhukesele jääle, või kuidas?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei ole EAKO esindaja, vaevalt nad minutis kommenteeriksid. Olen tegelenud nii eraalgatusliku kui ametliku tõlkimisega. Kuulamise baasil tehti tõlkeid ehk 5-6 aastat tagasi, viimasel ajal kindlasti mitte. Ametlike DVD-de tõlkimiseks koostatakse ametlikus tõlkefirmas kodeeritud originaalkeelne fail (mis pärast DVD/screeneri ilmumist ripitult internetti ilmub), mille alusel tehakse tõlked kõigisse maailma keeltesse. Kohalikel tõlkidel ehk lokaliseerijatel tihti puudub õigus mingilgi määral muuta ajastust.
Vaidlen lihtsalt vastu jutule, et tiitrid ei ole piraatlus ja et piraattõlgetele peaks koguni kehtima autoriõigused. Sama hästi võib väita, et kinolinalt maha filmitud fail on originaalteos, sest algmaterjal oli ju mittedigitaalne ja kinos filmija originaalne panus on kaamera hoidmise nurk ja faili kvaliteet. Niisamuti oleks ja DVD-rip autoriõigustega kaitstud originaalteos, sest rippija panuseks on taas täiesti originaalselt valitud resolutsioon/pildi mõõtmed/faili kvaliteet/helikoodek. Ja see, et DVD-ripi ja DVD pilt üllataval määral kattub, on lihtsalt juhus. Et nullid ja ühed on lihtsalt kaootiliselt reastunud sarnasel moel. Tegelikult isegi mitte sarnasel moel, sest mitu korda kvaliteetsema DVD puhul pole kindlasti mingit lootust tõestada nullide-ühtede kokkulangevust ripiga. Sel juhul oleks ainus tõeline piraatlus bittorrentites toimuv DVD-failide jagamine (analoog subtiitritega - ametlikult DVD-lt ripitud tõlke jagamine).
Tegu on piraatlusega, sest kui Subclubi lehelt lugeda, et näiteks filmi "Alexander" tõlget on tõmmatud 1000 korda, tähendab see filmi ametlikult levitajale konkreetset kahju müümata/laenutamata DVD-de näol. Kui aktiivne võitlus Subclubi ja teiste tiitrikohtade vastu viib selleni, et filmi läbimüük tõuseb 50-100 eksemplari võrra, on see juba suur võit, sest kui suured need tiraazhid ikka Eesti turul on? Sadades, mõni üksik film tuhandetes.
Tõmban ka ise netist filme alla, aga annan endale aru - see on piraatlus ja seaduserikkumine ja üliteoreetiliselt võib keegi ka Eestis mu uksele koputada ja selle eest trahvi teha/arvuti konfiskeerida/vangi panna. Ameerikas seda juba tehakse ja sugugi mitte teoreetiliselt. Ja täpselt samal määral tuleb leppida sellega, et tiitrite levitamine on piraatlus, mille puhul kehtivad sanktsioonid.
Nagu pole praegu lehte www.dvdrip.ee, kus uhkelt reas ja kõigile kättesaadavad DVD-de ripid, pole tulevikus ka uhket lehte subclub.ee, mis otsekui poollegaalne. Tuleb leppida sellega, et tegevus toimub edasi välismaa serverites või mis tahes teid kaudu sahkerdades.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Muideks, sellisel EAKO loogikal tuginedes tuleks keelata ja eemaldada ka laulude sõnu levitavad saidid, tegu on audioteose otsese sisuga, täpselt samaväärne, nagu on seda filmi subtiitrid.
Muidugi on EAKO õhukesel jääl, mistõttu ma ei kahtlegi sellise case'i nendepoolses kaotuses, kui vaid kellelgi oleks mahti seista õiguste eest.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ja laulusõnade vastase astumise algatuseks kopeerin siia strowiki poolt üleskirjutatud artisti Koer ja laulu Mine munni esimese salmi sõnad, mis paistab EAKO sõnul olevat samaväärne, kui terve laulu Internetti riputamisega.
Näe, tuletule siia
tuletule siia
tule vaata mis sa mu autoga tegid
ja laku puhtaks munn raisk
ime oma nägu
ime oma nägu
ime oma nägu kuradi persevest raisk
ime munni
mine munni (15x)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
hmm kas Tundmatu Sõdur on poindile pihta saanud? Ega EAKO ei aja ju näpuga kuskil seadustes rida nagu õiguskantsler Jõks ja avastab siis, et ohoo! siin on meil väike vasturääkivus - ja kuigi on hästi nõme ja kõik saavad asjast nagunii õigesti aru, siis pean ma selle asja vaidlustama, kuna paragrahv Seejasee on vastuolus paragrahv Sellejasellega ja meile juura 3. kursusel õpetati, et sellist vastuolu ei tohi seadustes olla (a la parkimise piiramine Tallinna kesklinnas, mis osutus inimõiguste vastaseks vms)
Küsimus on konkreetselt selles, kas keegi saab kahju. Seadused kaitsevad kahjukannatajat.
Kas laulusõnade omamine kahjustab kuidagi ametlike CD-de müüki? Et kuna ma sain nüüd tänu sulle laulu Mine munni sõnad, siis ei peagi ma selle esitaja plaati ostma? Ümisen siin omaette ja ongi parem?
Ei, plaadifirmad seda ei arva, nende arust on tegemist müüki soodustava tegevusega ja sõnu levitatakse ju täiesti avalikult lauljate kodulehtedel. Järelikult pole põhjust lyrics-saite kinni panna. Kas DVD-levitajad panevad subtiitrid filmide kodulehtedele üles? Kas nende arust vabalt levivad tiitrid on ametliku DVD müüki soodustav? Kuna nad seda ei arva, siis kasutavad nad oma õiguste kaitseks EAKO-t. Olen kuulnud, et ka raadiost loetakse vahel raamatutest katkendeid ette. Tundmatu Sõduri teooria järgi otsene piraatlus. Aga ei ole, sest teose omanik soovib, et seda tehtaks. Raamatukriitikat kirjutades vahel lausa tsiteeritakse lauseid. Piraatlus? Ei, kuna kirjastused arvavad, et see müüki soodustab. Või jah, kui kirjastus ei soovi, et neid lauseid kasutatakse. Ma näiteks kujutan ette, et mingi Harry Potteri arvustuste kirjutajatel võib olla peal konkreetne keeld raamatut tsiteerida, Warner Bros on ju copyrighti-hull. Ja kui nad seda soovivad, siis on neil õigus seda nõuda autoriõiguste seadusele tuginedes. Kuna ülejäänud 99,99% kirjastajaid nii hullud ei ole, siis teiste raamatute puhul seda ei nõuta.
Ka Mine munni puhul - kui sõnade õiguste omanik siiski arvab, et neid ei tohiks levitada, siis ta lihtsalt annab sellest teada. Ja roogitaksegi need igalt poolt netist välja (a la "Tähesõjad" - 99,9% teiste filmide puhul pole mõne foto avaldamine mingi probleem, aga konkreetselt selle filmi puhul ei tohi). Aga 99,9% õiguste omanikest arvab, et laulusõnad neid ei kahjusta. Seega las levivad edasi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mitte poindile pihta, vaid tõin paralleeli ;-)
Et kuna ma sain nüüd tänu sulle laulu Mine munni sõnad, siis ei peagi ma selle esitaja plaati ostma? Ümisen siin omaette ja ongi parem? Ei, plaadifirmad seda ei arva, nende arust on tegemist müüki soodustava tegevusega ja sõnu levitatakse ju täiesti avalikult lauljate kodulehtedel. Järelikult pole põhjust lyrics-saite kinni panna. Kas DVD-levitajad panevad subtiitrid filmide kodulehtedele üles? Kas nende arust vabalt levivad tiitrid on ametliku DVD müüki soodustav? Kuna nad seda ei arva, siis kasutavad nad oma õiguste kaitseks EAKO-t.
Huvitav, et sinu väitel filmitootjad sedasi arvavad, sest isiklikult ei näe ma subtiitritel mingisugust eelist laulusõnade üle, sest võin ju kas a) ise laulda, või b) sõpradega ise filmi dialoogi pidada.
Miks peaksid subtiitrid 'vähendama' müüki? Neid saan ma ju ka OSTETUD DVD vaatamisel kasutada, tuleb vaid algusaega nihutada, kui sünkroonist pikema alguse tõttu ära on.
Nii või naa saab mõlemat Internetist huviline alla laadida, ja kasu ostmisel on ka sama -- kvaliteet, sest vähe levivad 4GB-sed DVD-d ja 320+kilobitine musa võrreldes 700MB/192kbitistega.
Pealegi, kõik artistid ei levita sugugi ise oma laulusõnu, kas sellest võib välja lugeda, et nad (osad) on selle vastu?
Üleüldse, milline produktsioonifirma see otseselt nüüd subtiitrite vastu võitleb? Ma ei ole ühtegi sellekohast uudist välismaa maastikul näinud, ja ei usu ma ka, et Eestis nüüd Paramount või MPAA sellist lähenemisviisi esimest korda katsetavad.
Kokkuvõtvalt arvan, et preili Kadri sai alles uue töökoha, ja peab ometigi ülemustele millegiga näitama, et oskad ka enamat, kui vaid kohvi tuua ja direktori lipsu kiita.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma arvan sellepärast, et see on ainus asi, mille vastu Eestis võidelda saab. MPAA ei võitle subtiitritega, sest ameeriklased ei kasuta subtiitreid. Euroopas võitlevad subtiitritega pigem tõlkefirmad. Minu arust paari aasta eest saavutasid skandinaavia tõlkefirmad selle, et divxsubtitles.net ja veel midagi kinni pandi, kuna seal olid DVD-delt ripitud tiitrid, mis nemad tõlkinud olid.
Eestis kohalikult saab võidelda 1. toru, starpump jne vastu. (Minu pea ei võta, kuidas sellised kohad siiamaani lahti saavad olla) 2. subtiitrite vastu - keegi ei saa takistada inimestel mõnest Vene serverist filme tõmmata, isegi kui kõik kohalikud kinni panna. Küll saab takistada neid lolle, kes inglise keelest aru ei saa ja piraattiitrit vajavad. See on ülim, mida siin rohujuure tasemel on võimalik saavutada - muuta piraatfilmide vaatamine võimalikult ebamugavaks mittekeeleoskajatele, et sundida neid ametlikku plaati ostma. Mingi minimaalne efekt võib olla ka torude ja selliste kohtade sulgemisel, sest sealt tulevad asjad väga kiiresti alla, aga emuulast tilguvad mitu päeva ja kõigil kindlasti pole võimalik arvutit pidevalt lahti hoida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Miks ameeriklased subtiitreid ei kasuta?
Isen valdan enda arvates hästi inglise keelt, kuid siiski alati muretsen ingliskeelsed subtiitrid alla, et saaks rahulikult filmi vaatamise ajal matsutada, mitte kikkis kõrvadega sõnu kuulata.
Ja kui ingliskeelseid subtiitreid ei leia, või on nad väga sünkroonist ära, lasen igaks juhuks eestikeelsed peale, et mitte võtmemomenti maha magada.
Toru ja muud saab ka legaalsete asjade jaoks kasutada, ei pea sellepärast tervet serverit kinni panema, kui mõni illegaalselt alla laeb (ei oma originaali nt). Ise olen nii mõnegi mängu sealt maha laadinud, mis mul originaalina olemas, kuid CD-draiv ei loe plaati või plaati pole käepärast.
Ja torrentitena tulevad asjad küll sama kiirelt alla kui FTP kaudu, Toruga võrreldes veel isegi kiiremini.
EDonkey on minevik, tehke teed torrentitele!
Ja ahjaa, kuidas ma oma tõlgitud subtiitrid nüüd uuesti Subclubist tagasi saan? Mulle, kui originaalautorile, peaks nende "tagasilevitamine" küll lubatud olema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tere!
Kirjutan siin foorumis esimest korda. Mul oli subtiitrite autoriõigusega juba kunagi varem tegemist ja tookord jõudsin järeldusele, et autoriõiguse seaduse kohaselt subtiitritele eraldi ei kehti autoriõigus.
Nimelt seaduse § 30 "Ühine autorsus" teine lõik ütleb muuhulgas: "Teose osa loetakse iseseisvat tähendust omavaks, kui seda saab kasutada sõltumatult selle teose teistest osadest." ning kolmas lõik: "Igale kaasautorile kuulub autoriõigus ka tema poolt loodud iseseisva tähendusega osale teoses"
Subtiitreid aga eraldi kirjandusteosena üldjuhul tarbida ei ole võimalik ja kui erandjuhul ongi, siis ei ole see tarbimine autori poolt olnud intentsionaalne. Järelikult ei kehti sellele filmi osale ka autoriõigus.
Vabandust, kui minu arutluskäik ei ole juriidiliselt korrektne, selle eest ei saa vastutada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tegelikult õige tähelepanek, sest väidetavalt rikub subtiitri levitamine just audiovisuaalse teose tulu või 'õigusi', aga subtiiter, olgugi, et siin eelseisvate arutelude tulemusel sai temast 'sisu', üksi ei ole mingi teos. Pigem on ta teose interpretatsioon, mille kasutamine siiski eeldab teose olemasolu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Just see ongi tegelik subclubi sulgemise põhjus. Inimesed, kes sealt subtiitreid alla laevad ei kasuta ju enamasti legaalseid teose koopiaid (st. ei osta ega rendi neid filme). Ja eks üritage oma DVD mängijale selgeks teha, et kasuta mingit subtiitrifaili, mis pole teosega samal plaadil. DivX ja XviD filme loovad siiski vaid piraadid või avalike filmide autorid (Public Domain Movies). Kahjuks aga olid enamik subclubi tiitritest just Holliwoodi kommertstoodangule.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tagamõttest saame loomulikult aru, aga diskussioon toimub just kinnipanemise seaduslikust alusest.
DVD mängijat mul kahjuks ei ole, kõik illegaal- ja legaalteosed mängivad minu kodus läbi arvuti, mis mugavalt ühendatud kõlarite ja teleriga, seega subtiitrifaili kasutamine ei ole mingi probleem.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Muideks need ikoonid mis EAOK lehel kasutatud on, need on ka minut.ee kasutusel http://www.minut.ee/topics.shtml
Kes kellelt varastab? Kas EAOK on autoritasu maksnud ikoonide valmistajale ükskõik kes ta ka poleks?
Vaevalt...
Aga subclub case, no minumeelest on pill lihtsalt lõhki aetud kuna need subtiitrid mitte kedagi ei seganud. Ega rahvas seeläbi rohkem filme nagunii ostma ei hakka kuna dvd lihtsalt pole tõlget, ühesõnaga EAOK saeb tootja oksa. No las saeb...
Oli vist mingi kõnekäänd lausa - Saksa täpsusega Eesti lollus
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
kui tõlkimine autorilt nõusolekut küsimata on seaduserikkumine, olen teadmatult tegelenud seaduserikkumisega - inglisekeelsete tekstide eesti keelde tõlkimise ja kokku võtmisega.
(kõrg)koolid kaminasse?
---
preili lollakas
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| |
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
No ei kõla usutavalt. Antud aktsioon kindlasti ei pane praegusi netist filmide tõmbajaid DVD-sid ostma. Paistab paratamatult välja sellisena: ise me sellest kasu ei saanud, aga teistele saime natuke sitta keerata - see just ongi hea ja praeguse aktsiooni point.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
nagu kirjast aru saada on õigus keelata autoril.
seega .. peab filmi tegija ytlema, et pange aga poisid see tekst kokku ja ärge levitage.
seega võiks see eestkostja firma end perse kolida.
teiseks - .. ja tasu saamine. olles aru saanud, et tasu ei võeta, siis ei ole ka mingit rikkumist. seaduses ei ole kirjas või on ja. loogikat arvestades peab seadusega vastuollu minemisel olema täidetud mõlemad tingimused mitte üks mitmest.
fakers! rsk!!!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui omale esimest korda DVD-mängija ostsin ja esimesed plaadid pettusin kõvasti. Praktiliselt kõik filmid olid mingit moodi vigased. Mõnel tuli heli nagu läbi padja, mõnel pilt nõksutas. Paljud on lõigatud 4:3 formaati. Laiekraanformaat 16:9 ja laiemad, mida ise vaadata eelistan puuduvad peaaegu üldse. Subtiitrites kvaliteedist ei taha üldse rääkida. 0,5 sekundi pikkused read. Palju tõlkimata jätmisi ja valesti tõlkimisi. Ja sellise jama eest peaks 100 EEK'u välja käima. Aitäh, enam mitte. SubClub tuli nagu õnnistus. Võimalus ise ajastada, teiste tõlkeid parandada, tõlkida ja teha kvaliteetseid tiitreid. Keegi siin väitis et kolmveerand tiitritest oli täielik jama. Julgen kohe kõvasti vastu vaielda. Tiitrite tõlke kvaliteet paranes päev päevalt. Ja palju halbu tõlkeid võeti autorite loal isegi maha. Mõned tõlked olid aga kümneid kordi paremad kui televisioonis DVD-l või VHS-il olen näinud. SubClub-is olid tiitrid korralikult süstematiseeritud. See, et asi kinni pandi oli ikka üsna haige värk. Enamik neist tõlgitud filmidest ei jõua iialgi poelettidele. Totalne kultuuri pidurdamine. Hei, SubClub-i meeskond võtke asi korralikult ette. Avage sait uuesti mõnes lääne serveris ja asi vask. Need keda me ei nimeta sõitku... Said küll nüüd alles kurjategijad kätte. Vägisi tuleb nõuka aeg jälle meelde, kui Moskva meile värki dikteeris. See kuradi banaanivabariik aina süveneb minu arvates.
Lugupidamisega endine SubClubi tõlkija. Ja ka praegune. Mina asja küll katki ei taha jätta. Tõlgin ära hunniku 20-30 nendate aasia filme ja riputan netti üles. Pangu mind kinni kui tahavad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
https://www.eesti.ee/tom/ideas.py/show?idea_id=186 5
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
10 minutiga mõeldud ja õiguslikult mittesiduv arvamus.
Subtiitrid on tuletatud teos AÕS mõttes. Subtiitrite autoriõigus kuulub nende tõlkijatele, mitte audiovisuaalsete teoste autoriõiguste omanikele. Asjaolu, et tõlkimiseks ei olnud algsete autorite luba, ei oma tähtsust vaidluses subclubi ja EAKO vahel. Subclub pakub tuletatud teoseid nende loojate (tõlkijate) nõusolekul. Seega ei näe ma kuidas subclub rikub audiovisuaalsete teoste autorite õigusi, tegemist ei ole ei 1) audiovisuaalsete teoste tõlkimisega subclubi poolt ega 2) audiovisuaalsete teoste levitamisega.
Nõue on alusetu ja ei olnud mitte mingit alust subclubi kinni panna. EAKO-l võib olla nõue seoses tõlkimisega tõlkijate enda vastu, kuivõrd autoril on õigus tõlkimist lubada/keelata. See aga ei puutu otseselt subclubi.
Midagi sellist siis.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tõesti võiksid subtiitrid vabalt saadaval olla kuskil. Ainsad erandid:
1. mitte nende filmide tiitrid, mis parasjagu Eestis kinos levivad või mis kinno tulevad
2. mitte nende filmide tiitrid, mida ametlikult eestikeelsetena levitatakse DVD-del Eestis
3. mitte telesarjade tiitrid, kuna see kahjustab telekanalite huve, kes neid sarju kunagi sisse ostavad. või täpsemini - tiitrid võiksid levida, kuni selgub, et mingi sarja õigused on ostetud. ehk näiteks Stargate oleks lubatud, kuna kohalik telekanal on selle ebahuvitavaks kuulutanud.
Aga järelejäänud niifilmid (Aasia kino, Euroopa klassika jne) võiks ju olla. Ka need filmid, mida ametlikult eesti tiitriteta levitatakse. Üks Hollywoodi stuudio vist veel oli järel selline, teistel on kõigil juba eesti tiitrid. Ei meenu enam, mis see ainus stuudio oli. 20th Fox? Paramount? Team America vist oli üks hiljutine film, mida soomekeelsena pakuti.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei saaks ka kõikide läänefilmide tiitrite tegemist ära keelata, sest meeletult palju filme on, mis ei ole DVD-le jõudnud, ega ka VHS-ile. Näiteks Philadelphia, Tom Hanksiga. Võimatu on ette ennustada, mis filme lähitulevikus on DVD levitajatel plaanis tõlkima hakata. Probleem on natukene keerulisem, sest SubClubis oli ikka paras ports tõlkijaid, kes kõik olid üsna kõvasti tõlketöö kallal. Kui nemad ei oleks mõningaid uuemaid Hollywoodi filme ära tõlkinud, oleks võinud ehk ootama jäädagi, kuna need teist teed pidi poe lettidele jõuavad. Kahjuks DVD firmad tõlgivad ka palju saasta ja B filme ära, selle asemel, et siis keskenduda hoopistükis kassahittidele. See probleem on igavene, sest filme toodetakse koguaeg juurde ja ükski levitaja ei jõua neid kõiki eestikeelsetena turule paisata. SubClub oli nagu issanda õnnistus, kus olid esindatud paljude erinevate riikide filmide tõlked. SubClub'i mingisse kindlasse raamidesse suruda on võimatu. Et tõlkigu nüüd ainult neid ja noid filme. Äkki tuleb mõnel DVD firmal pähe kah mõni vanem film, kas siis aasia või Prantsuse oma, turule tuua. Ja kui siis avastatakse, et tänu SubClubis olemasolevatele tiitritele on seda filmi kallis Eesti rahvas juba aastaid nautinud, on kuri jälle karjas. Telekanalitel on kah suhteliselt pohhui, mis huvid vaatajatel on. Kindlasti mitte söögi alla ja peale kuradima Mehhiko teleseriaale. Telekanalid tahaksid kah äkki mingit Euroopa väärtfilmi näidata, ja jälle jama kui SubClubis tiitrid olemas. Nii ei saa sellele asjale kindlasti mitte läheneda. Enamik päevastest telehuvilistest on niikuinii pensionärid ja nemad ei tea kindlasti, mis asi on SubClub ja kust seda osta saab. Ülejäänutest enamus eelistab ikka peale rasket tööpäeva telekast filme vaadata, aga mitte kuskilt netist tiitreid kakkuda, neid ajastada ja lisaks veel kirjavigu parandada. SubClub oli täpselt neile, kes suurema hobi korras filme vaatasid ja tõlkisid. Ja keda poe lettidele jõudev valik enam ei rahuldanud. Inimesed tahavad ennast ikka rohkem ja rohkem harida. Milleks neile siis kohe ninna karata. Kadedad olete väääääää????????????????
Ei oska muud tahta, kui et tehke SubClub uuesti lahti. Kaua see pull käib juba???
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Lähtu stuudiotest. Warners, 20th Century Fox, Paramount, MGM, Buena Vista, New Line kuuluvad VK Holdingule. Nemad ise plaate ei tooda, vahendavad ainult tiitreid uutele filmidele. Seega pole mingit lootust, et nende stuudiote vanemate filmidega DVD-d kunagi eestikeelsetena tulevad.
Sonyga sama lugu, kuigi teine esindaja Eestis.
Ainsad küsimärgid on Universal, Dreamworks, kelle õigused on mingite veidrate Vene/Balti esindajate käes.
Ülejäänud pisemad filmid ja stuudiod on aga esindatud Venemaa kaudu, mis tähendab, et need DVD-d toodetakse konkreetselt Balti turule. Usun, et neid eriti ei koti mingi piraatlus. Ka telekanaleid ilmselt mitte, välja arvatud ehk mõne väga kalli sarja puhul (a la Lost). Aga kuna telekanalite reitinguid mõõdetakse vaid mõnesaja inimese põhjal, siis kuigi (kümned?) tuhanded inimesed vaatavad sarja kindlasti arvutist, ei mõjuta see reitingut, kui just nende telemõõdikute omanike seas pole ohtralt arvutist vaatajaid. Ja tegu isegi omamoodi reklaamikampaaniaga heal juhul..... Kokkuvõttes - eelkõige hoida eemale VK Holdingust (teise nimega Finnkino kellele kuulub: Coca-Cola kino, MPDE kes seal filme levitab, VK Holding kes filme hiljem levitab ja Videoplanet kes neid filme pakub) ja nende esindatud stuudiotest. aga kogu see jutt on tegelikult jama, sest 99% allatõmbajaid huvitab just see film, mis parasjagu kinos jookseb või mida on möödaminnes Videoplanetis nähtud. 1% allatõmbamistest olid need hobi korras vaatajad ja parandajad, kes igatsesid eestikeelset Philadelphiat ja uusimat Taiwani filmielamust.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Olen ise ka tõlkinud filme kuulmise järgi ning neid sinna üles riputanud.
Kas EAOK või mis iganes see amet oli, ei saa aru, et osalt see harib ka noori inimesi, nagu näiteks mind, kes nii mõnegi sõna otsib sõnaraamatust. Olen tõlinud u 25 filmi ning just selle mõttega, et omandada keelt veel enam, kui praegu, nyyd pole pointi seda vist enam teha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
| |
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| | | 1 vastus allpool su määratud taset. |
|
(1)
|
2
(minut.ee Overload: Kommentaarilimiit 50)
|
|
|
|
