 |
|
Hubble "nägemine" taastatud
postitas doc selts-konna-fotograaf osak. 13:46 3rd juuli, 2006
Hubble kosmoseteleskoop on mahakandmisest pääsenud. Nimelt tekkis probleem Hubble kaameraga 19 juunil. Inseneride sõnul oli kõige tõenäolisem võimalus, et toiteahelas tekkis mingi anomaalia, samas ei välistatud ka mälupanga vigasaamist. Peale õnnestunud varutoitele lülitamist seadistati ka kaamerat, mille tulemusena võib ta nüüd töötada madalamal temperatuuril ning selle tõttu on ka uuemad pildid taustamürast puhtamad. Kaamera lisati kosmoseteleskoobile 2002 aastal teeninduse käigus. Läbi kolme kaamera nähakse maailmaruumi kujutist nähtavas, ultravioletses ning infrapunases valguses ja see uuendus avardas Hubble võimalusi märgatavalt. Hubble järgmine teenindus peaks toimuma 2007 aastal, kuid see sõltub väga tugevalt pidevalt edasilükatava Discovery süstiku lennu õnnestumisest. NASA praeguseks prioriteediks on kosmosejaama ISS külastamine ning kui süstikulendudega tekivad mingid probleemid siis praegu usinalt universumit pildistav tehiskaaslane ei suuda ilma energiavarusid täiendamata kaugemas tulevikus enam end orbiidil hoida. Uudist kajastab The Register.
< pilt.ee sai asendajaks foto24.ee
| USA seksuaalkurjategijad veebibaasi >
| |
| | |
|
Hubble "nägemine" taastatud
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 19 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
... on ikka täielik jura. Ma ei kujuta ette, kuidas nende OV-de järglasteks kuulutatud CEV-id peaksid suutma Hubble't teenindada jm. tõeliselt huvitavat teha.
Tundub, et nüüd pöörab kogu maailma kosmosetööstus tagasi lausa 40-aasta taguse Sojuz-tüüpi laevade edasiarendustele. Venemaa kasutab neid siiani, Hiina RV kosmoselaevad ju põhim. Sojuz'id ning nüüd käib USA-s võistlus eri kompaniide vahel, loomaks "uut" kosmose transpordisüsteemi. Üks neist versioonidest on kohe väga Sojuz-tüüpi, teine sama vana Apollo tüüpi.
Mitte et vana peaks halb olema, aga mina lootsin, et suund on ikka tootmaks korduvkasutatavaid masinaid... Kaua me seda rauda atmosfääris põletame...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hetke korduvkasutusega aparaatide probleem on kordades kallim lennu hind võrreldes ühekordsete aparaatidega ning mõttetult keeruline taaskasutatavus. Eelmisest lennust järgmiseni kulub hetkel peaaegu aasta. Seda ei saa eriti korduvkasutamiseks nimetada. Millegi ägeda saavutamiseks peab suutma lennata korra-paar nädalas (kas korduvkasutusega või ilma).
Lisaks: Hubble eluiga on juba aastaid üle ning maapealsed teleskoobid saavutavad sisuliselt samu tulemusi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Pole küll selle ala õppinud spetsialist aga vaadates kuidas raud ülesse saadetakse ja kuidas tagasi tuleb siis on kogu selle jama põhjuseks järgnevad probleemid:
1) Et toimetada orbiidile mingi kasulik last mis ei vaja inimhooldust, on ülim mõttetus selleks 7 astronauti ülesse kaasa saata. Süstikumissioonid peaksid keskenduma seega vaid sellisteks juhtudeks kus on vaja teha kosmilist montaazi...ülejäänu korral aga...mida vähem lisakilogramme ülesse läheb seda odavam.
2) Kogu selle süstikuvärgi teeb eriliselt kalliks asjaaolu et see tiibadega tellis tuleb maale tagasi kasutades pidurduseks atmosfääri hõõrdumist...väike defekt soojuskilbis ja .... aga kui hõõrdumist pidurduseks mitte kasutada tuleks orbiidile vedida samas suurusjärgus kütust maandumiseks nagu ülesminemiseks tarvis oli ja seda on palju-palju. Loomulikult tulevad ka teised riistapuud tagasi kasutades atmosfääris pidurdumist aga aparaadid on teist suurusjärku ning maandumismoodul on eelneva lennu vältel kaitstud mis teeb protseduuri ohutumaks. Seega, kuni pole efektiivsemaid mootoreid ega kütust või ülikergeid kuumakindlaid materjale jääb kosmoselendude pärusmaa sellistele vahenditele mis ülesse viivad palju ja alla toovad minimaalselt. Kuid teadagi, kõik need probleemid oleks piisava mõttetegevuse korral ülesaadavad, nagu oleks ka ülesaadav kommentaariaknas pressitud ENTER teha ilma html-is torkimata arusaadavaks. Väike samm programmeerijale, suur samm inimkonnale...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei maksa päris "puusalt tulistada", inimesi kes selle projekti üle otsustavad on tuhandeid ja nende teadmised kosmosest on tuhandeid kordi suuremad meie omadest.
Muidugi on kahju, et 60ndate hoog vaibus.
Hubblel on teatud eeliseid, mida maapinnal asuva teleskoobiga iial ei saavuta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
...inimesi kes selle projekti üle otsustavad on tuhandeid ja nende teadmised kosmosest on tuhandeid kordi suuremad meie omadest.
Lahe väide :) Et siis tuleb mingisugune tuhandepealine duuma kokku ja muudkui aga otsustab?
Muideks, kuidas selle puusalt tulistamisega oligi? :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
uuemaga võib inimestel liiga palju küsimusi tekkida - seega vana äraproovitud tehnikaga julgem ...
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
| |
"ei suuda ilma energiavarusid täiendamata kaugemas tulevikus enam end orbiidil hoida"
The Register räägib veel midagi küroskoopidest, kuid ma ei saa ikka aru, kuidas Hubble patareide tühjaks saamisel alla kukub? Orbiidilt ei kukuta niisama lihtsalt alla.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
see jahh segane koht - äkki läks "tõlkimisel" midagi kaduma ja jutt oli raketi kütusest mitte patareidest ?
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei suudagi, vaid langeb aja möödudes Maa atmosfääri ja põleb ära. Orbiidil ei ole absoluutne vaakum.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Güroskoobid on vajalikud satelliidi orientatsiooni hoidmiseks (kasvõi selleks et mootorid oleks atmosfääri jäänuste kompenseerimiseks õiges asendis, aga ka selleks et suunata kaamera vajalikku punkti) Seega pole vahet kas puudu on kütusest või güroskoopidele vajalikust energiast, alla tuleb aparaat lõpuks ikkagi. (siin oli kaksxENTER)
Aga seoses güroskoopidega meenud veel kurblõbus tõsiasi USA kosmose, õigemini Marsiprogrammist. Nimelt üks teadaolev (virkadele inimestele on google abiks) seade mis marsslasi kollitama läks hoidis ka oma orientatsiooni güroskoopidega. Teatavasti aga güroskoobilgi on oma piirkiirus mille järel vastavat pöördemomenti reaktiivmootoriga tuleb minimiseerida. Reaktiivmootor aga andis aparaadile täiendava kiirenduse...mis loomulikult võeti kursi arvutamisel arvesse kuid just siin aeti sassi US Imperial (jalad/tollid) ja SI süsteem...tulemusena paiknes aparaat pidurduse alustamise hetkel Marsile sadu kilomeetreid lähemal kui lubatav oli, ning kui marsslased aparaati piirkiiruse ületamise pärast maha ei võtnud siis põles see atmosfääris lihtsalt ära...(jutt mugandatud ühest Tehnikamaailma kunagisest artiklist) (Ja sama kurblõbus juhtum oli kunagi USA Veenuse programmist kus kursi arvutusel Fortranis kirjutatud programmis . ja , ära vahetati mistõttu keelelise süntaxi tõttu 3-st tsüklist alustav rida hoopis omistuslauseks muutuks...peeti aastaid maailma kalleimaks programeerimisveaks...)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
mhmmm (panen Pisikese-Atsi saladuslikult oma suunurka - a'la see filmi paha tead küll...) ....
kas ikka oli progemise viga (mõtlen veel, et kas annab lollimat viga välja mõtelda kui see tollide sentimeetrite oma)...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ega anna küll...kuid siiski, kõige lollimad vead on need mida me isegi ette ei oska kujutada...(ehitusinsenerina olen aeg-ajalt tutvunud lombitaguse softiga ja sealt tuleb iigatsugu ühikuid...)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ja jänkid ei taha siiani kümnendik süsteemile üle minna - seega jääme ootama hunnikus selliseid vigu ka tulevikus ...
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ennem läheb Euroopa tollide peale. Elektroonikas on toll domineeriv mõõt, millitoll ehk mil kui täpsem olla. Teadmatum võiks arvata et mil tähendab millimeetrit. Beware ! :)
Mina kui mikrokontrollerimees nimetan tolli ja sendi sassiajamist "pintoggleri sündroomiks", mis mikrokontrate puhul järgmiselt: Multitaskiv opsüsteem ja CAN ning 485 ja suure masina juhtprogis töötavad ideaalselt. Aga pane sama mees tegema vilkuvat valgusdioodi ja tal tekib ettenägematuid probleeme. Liiga lihtne nimelt :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ausalt on minul kama2 kas sentimeetrid või tollid - valigu kurask üks neist välja ja asi ants.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ise eelistaks kaheksand, kaheteiskümnend või kuueteistkümnendsüsteemi - arvutamine oleks tunduvalt lihtsam. IMHO ei ole sõrmedel arvutamise lihtsus piisav eelis, et just kümnendsüsteemi kasutada.
Igatahes arvan ma, et sa meetersüsteemi silmas pidasid?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
