 |
|
Kõrgem kiirusepiirang = ohutum liiklus?
postitas mauri aga-naftat-kulub-rohkem osak. 10:39 8th juuli, 2006
tripp kirjutab: "USA statistika näitab, et suurem kiirus tähendab ohutumat liiklemist. Aastani 1995 kehtis kõikidel USA maanteedel föderaalne kiirusepiirang 55 MPH. Siis lasti see vabaks ja osariigid võisid piirkiiruse ise valida - 70, 75, Texas isegi 85 MPH. Nüüd ütleb statistika, et surmad on kümne aastaga vähenenud 16%, vigastatuid on 37% ja õnnetusi üldse 33% vähem. OpinionJournal'i artikkel ja digg'i kommentaarid. Minu isiklik arvamus on, et kiiremini sõites ollakse autoga maanteel lihtsalt vähem aega ja santsud pauk saada on lihtsalt sellevõrra väiksemad..."
< Külmavereline vägistamine ja veresaun Mahmoudiya's
| Ei mustvalgele ajalookäsitlusele >
| |
| | |
|
Kõrgem kiirusepiirang = ohutum liiklus?
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 17 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
Vaadates Eesti teid, siis sealt sellist efekti küll ei tule. Kui just looduslik valik oma tööd enne ära ei tee ja neid niiõelda dioode (pooljuhte) ära ei korista...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
There are lies, damn lies and statistics.
Mulle tehti autokoolis väga kiirelt selgeks, et kui linnas sõita päevläbi 50 km/h asemel kiirusega 60 km/h, siis ajavõit on minimaalne. Terve päeva peale.
Tähtis on, et saad sõita omas tempos ja mingi hull sinust 2x kiiremini ei sõida ja poolpime baba 2x aeglasemalt ei sõidaks. Proovi viljandi maanteel teha möödasõitu 2st järjestikus tiksuvast zigulist kes uhavad 91 km/h.
Mis linnasõitu puutub, siis liiklus muutub tunduvalt turvalisemaks, kui juht ei pea 30% oma tähelepanust suunama aukudevahel trajektoori leidmisele. Õnnestus eelmine nädal sõita 55 km/h kiiruseb velg ja rehv ribadeks. Congratz @ self.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
sorry vaan, kuid kui hästi on su auto spidomeeter kalibreeritud/taadeldud - loomkatsetes radariga testitud?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ei ole sõprademiilitsatega kokkupuuteid olnud veel ja olen juba aastaid sõitnud. +-5? 10? Ei usu...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mul suisa huvitav spido...Gps-iga mõõtes näitab stabiilselt 10...12 km/h vähem kui spido näitab ükskõik millise kiiruse korral...
Aga....praktikast näiteid. Tallinnast Ülemistelt Tartu piirile - rahulikult sõites 2.15. Rahulikult hilisel ajal sõites - 2.00. Tipptunnil jõhkralt kiirustades - 1.50. hilisel ajal kihutades - 1.40. Ehk reaalselt kõigub ajakulu 35 minutit. Ning suurimaks probleemiks on teel 70-80-ga taidlejad kes enda taha tekkinud troppi ignoreerivad ja blokeerivad. Kusjuures - kõiksugu rekkad liiguvad üldjuhul normaalselt aga kui rekka ette jääb mõni pooletoobine masin siis natukese aja pärast on moodustunud tohutu autorivi. Siit järeldus - möödasõidutaskuid on vähemalt vaja. Inimesed siiski üldjuhul sõidavad rahulikult 90...100 km/h ja ei tee ohtlikke manöövreid kuid venimine minutite kaupa mõne autopede taga ning seejärel krussis närvide gaasipedaaliga sirgemaks venitamine on nii mõnegi lisaristi tee äärde toonud.
Mdx, täna Tallinnas Pirital Velotreki lähedal nähtud avariile (Hondal esiots suht sodiks sõidetud vastu kaubiku külge) eelnesid esimese auto pidurdusjäljed kuival asfaldil ~40...50 m. Kiiruse võite ise välja arvutada. Silma järgi hinnates oli auto pimedas kurvis hakanud eesliikujast möödasõitu tegema, vastutulijat nähes pidurid plokki vajutanud ja edasi läksid jäljed nagu joonlauaga tõmmatult...rohkem moraali lugema ei hakka sest ise pole ka patust täiesti puhas aga nii lühike ei tohiks nüüd mõnel mehel ka olla...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ma juhiks tähelepanu sellele, et auto kui liikurvahend on viimase paarikümne aastaga ikka tugevalt arenenud. Väiksematest surmajuhtudest võib päris kõvasti selle arvele kirjutada.
sama ka õnnetuste arv kohta, moodsad autod alluvad juhi kontrollile märksa paremini, seda ka kriisistuatsioonis. võta kasvõi ketaspidurid ja ABS versus traditsioonilised trummelpidurid - nagu öö ja päev. Rehvide haarduvus teega on ka tänapäeval märksa parem - ei hakka üldse rääkima igasugu udupeenetest veojõu, kõlglibisemis ja pidurduskontrollidest.
tänapäeval on ikkagi tavalise auto standardvarustus juba suhteliselt muljetavaldav paarikümneaasta tagusega võrreldes.
ma olen alati viskunud statistika kaitsele, statistiga on HEA ASI (usun seda alates august aarma tehnikaülikooli statistika loengukursusest), halb pole mitte statistika vaid selle lähteandmete usaldusväärsus ja tõlgenduste meelevaldsus. Just andmete interpreteerimine ja vääralt esitamine on põhilised sitakeerjad.
seega - antud juhul võiks me kindlat põhjuslikku seost väita vaid juhul, kui autod oleksid põsinud viimase paarikümne aasta jooksul suhteliselt muutumatuna, see aga päris kindlasti nii ole.
mingi pildi võiks saada kui võrdleksime kahte suhteliselt sarast riiki või osariiki samal ajahetkel erinevate piirkiiruste juures. siingi tuleb palju segavaid faktoreid.
me võime väita et autopargi struktuur on erinev ...
me võime väita et liikluskultuur on erinev ...
jnejnejne.
selle vastu aga räägivad hoopis kõnekamad faktid.
FAKT - suuremal kiirusel on pidurdusmaa pikem
FAKT - suuremal kiirusel kulub juhil reageerimiseks rohkem "aega" (see on siis meelega nii kirjutatud, auto läbib rohkem meetreid enne kui juht reageerida jõuab)
FAKT - suuremal kiirusel tehtud avariis mõjuvad autole muude tingimuste samaks jäädes suuremad jõud mis suurendavad, võimalikult fataalse loomuga, vigastuste riski.
ma ütleks, et FAKTID kaaluvad igal juhul üles suhteliselt segaste ja raskesti muudetavate muutujate nagu "liikluskultuur" ja autode tehnoloogiline areng mõjust moonutatud statistilisele tulemuse.
enda viimane kogemus tartu maanteega - üritasin kõigest hingest jõuda saksamaa/rootsi 1/8 finaaliks koju tartust ja uhasin mingi 140-150ga sirgematel lõikudel. ainult selleks et takerduda aeglasema taha moodustunud autorongi ja kaotada kõik need vaevaga saadud minutid, mis ma enda ja kaasliiklejate turvalisuse arvelt võitsin.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Lisaks sellele nagu kõigis arenendu riikides rahvastik vananeb. Rullnokad on kas vikatimehe kaasa vidud või täiskasvanuks saanud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
näiteks 100 km läbimine 120 kmhga võtab 50 min, sajaga sõites tund. Kas 10 min on statistiliselt usutav ajaraam, kuhu mahuksid ärajäänud õnnetused? Kui korrutada see autode arvuga, kes ühes päevas nimetet hüpoteetilise maantelõigu läbivad, võib see omandada usutava mõõtme küll.
Samuti võib põhjus olla psühholoogiline- kui kaine inimene sõidab oma võimekuse- reaktsiooni, koordinatsiooni- piiril, teeb ta seda piisava ettevaatlikusega. Olles aga sunnitud "venima" tunduvalt allpool oma sooritusvõimet, hakatakse üleliigse enesekindlusega riskantseid trikke tegema.
Muidugi eeldab see ka piisava läbilaskevõimega ja sarnase kiirusega liikuvate masinatega teid
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Äkki on hoopis viimase kümne aastaga autode turvavarustus paranenud?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Sellesama statistika valguses meenutan veelkord, et liiklusõnnetuste läbi hukkub igal aastal üle 40000 ameeriklase, samas 9/11 (ja mis on suurima ohvrite arvuga terroriakt) käigus paar tuhat.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
võta siia kõrvale eesti statistika. ja siis suhteline hukkunute arv.
ja siis mõtle, mis vahe on eestis ja ameerikas liiklevatel autodel ja -teedel.
lihtne?
muide, miks on tallinn-pärnu-ikla maanitee ikka veel kaherealine? peaks ju via baltica ja suure transiidiga teed olema. rekkad tapavad möödasõiduvõimalusi seal kah hooga. peaks vist võimsa auto ostma, et saaks kiirelt rekkadest mööda süstida, enne kui närvid püsti lähevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ohvrite arv on vähenenud tänu sellele, et riiki juhib selline suur mees nagu....
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kiirusepiirangu suurenemine võiks teoorias tähendada ka seda, et tänaval on korraga vähem autosid? ehkki ei tea, kuidas autode üldarv usas selle aja sees on muutunud - aga kui enne oli enam-vähem kõigil auto ja praegu on enam-vähem kõigil, sõltub see ainult rahvastiku tihedudsest, mis ilmselt palju muutunud ei ole.
st. siis juhul, kui ma saan kõik oma päevased liikumised teha 2 korda suurema kiirusega, siis see tähendab üldiselt alati, et on kohti, kuhu on hea kauemaks jääda (hommikul koju kasvõi) ja seega olen ma 2 korda vähem tänaval. seega on tänaval igal konkreetsel hetkel vähem inimesi.
ja selles võib üsna kindel olla, et liiklussituatsioonide lihtsustumine, mis kaasneb autode arvu vähenemisega, kaalub selle kerge vajaliku reaktsiooniaja kiirenemise üle - sest kiiresti arvestada 10 auto ja nende omavahelise suhtega peaks olema märksa keerulisem, kui natuke kiiremini arvestada 5 autoga.
Ei tea muidugi konkreetseid arve, selles mõttes ei oska kaasa rääkida :)
t
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Pakun enda poolt sellise variandi: keelatud vili on lihtsalt magus. Paljud ei kihuta ju mitte sellepärast, et kiiremini kuskile jõuda, vaid selleks, et näidata "mul on pikem" ning ka risk vahele jääda tekitab adrenaliini.
Kui tallinn-tartu mnt peal seada kiiruspiiranguks 250 km/h, kas siis sõidaksid kõik, tellis pedaalil? Vaevalt. Vili poleks enam magus, lisaks hakkaks mõtlema bensiinikulule (optimaalne on see 80-90 kmh juures teatavasti) jne.
Mõned lollid sõidaksid end sodiks oma lahtise mersuga, ja olekski korras. Ülejäänud rahva kiirus jääks sisuliselt samaks, mis praegugi - 100-110 - nii nagu ta koguaeg on olnud.
Pakun, et kui pole piiri, mida rikkuda, siis tihtipeale ei rikutagi seda enam.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Siis sõidaks osad 160ga, osad jätkuvalt 110ga ning osad 200ga. Vastavalt oma oskustele/julgusele. See toob kaasa möödumiste arvu kasvu (mitmed suurusjärgud) ja juba see teeb liikluse palju ohtlikumaks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Aruteludes kiiruseteemade üle unustatakse tihtilugu, et kuigi linnas on võimalik sõita kiirusega 80 km/h ja maanteel 120 km/h, ei ole aga selliste kiirustega võimalik ohutult käituda kõikvõimalikes ohuolukordades.
Näiteks võib linnas sulle viiemeetrise kauguse pealt joosta ette laps või koer, maanteel aga suvaline loom umbes 20 meetri pealt. Väiksem kiirus on sellistes olukordades ohutum.
Keegi väitis, et 80-90 km/h on optimaalne kütusekulu. Vist enamasti nii ongi. Sõbra tuttuuel Hondal on see pardaarvuti andmete järgi kiirusel 120 km/h. Tundub, et see on karuteene liikluse ohutusele....
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kahtlemata on autod muutunud ohutumaks, ehk ka teed paremaks. Mina aga komistasin just täna ameeriklaste napsutamisstatistikale, mis on pidevalt vähenenud. Ja kui kiiruse mõju üle võib vaielda, siis napsine juht on kindlasti ohtlikum,
siin vist ei vaidle keegi.
Ja küllap on ka suurema joomise puhul rohkem roolis purjutajaid.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
