 |
|
BP sulgeb Alaskal naftapuuraugud
postitas doc hinnad-lakke osak. 15:38 7th august, 2006
Kütusehinnad seal ja tõenäoliselt ka siinpool Atlandi ookeani tõusevad uutesse kõrgustesse, kui British Petroleum sulgeb Alaskalt nafta edastamise kuna Prudhoe lahe naftajuhe on ära roostetanud. BP esindajate sõnul ei ole teada kui kaua naftaväljadelt toornaftat ei edastata nagu ka seda kaua läheb aega üldse terve naftajuhtme sulgemise ja remondiga. Torujuhet jälgiv süsteem leidis 16 ohtlikku kohta 12-nes sektsioonis, kohapealne kontroll konstateeris nendes punktides torude õhenemise roostetamise tõttu. BP esindajate sõnul üritatakse vältida naftajuhtme lekkimist ja loodusreostust. Toimima jääb vaid üks kolmest torujuhtmest, kuna kolmas oli suletud peale märtsikuus toimunud õnnetust, milles lekkis loodusesse üle miljoni liitri toornafta. Sulgemise tagajärjel langeb nafta tootmine 400 tuhat barrelit päevas. See on umbes 8 protsenti USA naftatööstuse poolt toodetust 2006 aasta maikuus, kui uskuda statistikat. Erinevate spetsialistide sõnul omab naftavälja sulgemine tõsiseid tagajärgi, kuna olukord Lähis-Idas ning orkaanide poolt rüüstatud osariikides on tekitanud niigi palju probleeme riigi kütusega varustamises. Arvatakse, et naftahind võib tõusta kuni 10 dollarit barreli pealt. Toimunut kommenteerib CNN.
< Pentagoni ametnikud 9/11 "ebatäpsuste" pärast uurimise all
| AMD kaotab peagi 'ATI' tootemargi ära >
| |
| | |
|
BP sulgeb Alaskal naftapuuraugud
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 75 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
Paanikaks pole veel põhjust, nafta hind tõuseb varem või hiljem nagunii :)
Väikesed võnkumised nafta hinnas mõjuvad ehk hästi alternatiivkütuse arendajatele. Autotootjad on samuti vanas kinni, ammu juba aeg lendav elektriauto valmis teha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hmm... Milliseid alternatiivkütuseid sa silmas pead?
Minu arusaamist mööda (see on küll sügavalt subjektiivne), pole ei hetkel ega ka lähema... noh 30 aasta jooksul mingeid alternatiive näha...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Alternatiive on väga palju, lihtsalt naftavennad pole eriti selle poolt, et miskit muud kasutataks ja nii viivitatakse üleminekuga nii kaua kui võimalik...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Siiski, paluks näiteid. Millised need alternatiivid on, mida siis varjatakse ja kinni hoitakse?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Pole midagi uut, kuid 1000km saab läbida 24h ja umbes 2,5kWh inimenetriaga pedaale tallates.
Greg Kolodziejzyk [gizmag.co.uk]
Kui teha selline tandemratas, + abiks veel aku ja el.mootor pole maale marjulesõitmine küll enam probleem :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kodanikud võivad jala käia, aga kui poed tühjaks jäävad ja laevad sadamatesse, siis on põrgu lahti. Linnastumine on võimu atribuut, kobarasse kokku kogutud mass on abitu nagu linnupojad pesas, nokk lahti. Maarahvas, kes ise oma leiva kasvatab ja peost suhu ära elab, pole võimule kuigi kuulekas ja maksab vähe makse. Nüüd on tulemus nina ees, ühiskonna struktuur on kriisivõimetu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Näiteks vesiniku põletamine, fuel cell, biodiisel, kõikvõimalikud aku arendused jne. Alternatiive on väga palju, mõni neist parem, mõni halvem.
Ma loodan vaid, et ei jääda vaid ühe peale pidama, vaid jäävad püsima mitmed võimalikud variandid.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
vesinik - energiakandja, mitte allikas
fuel cell - vesiniku põletamise koht
biodiisel - populistliku väite kohaselt kulus Saksamaal 1l biodiisli tegemiseks 2l naftat vmt
akude arendused (nanotorudega kondensaatorid jne) - energiakandja.
Umbes ainukene koht, kust saab energiat, on kas põllumajandus/metsandus või fossiilseid kütuseid ahju ajada või tuumaenergia. Päikesepatareid jne on ise juba väga energiamahukad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
OK. Got your point. Hetkel on teemaks siiski mobiilne energia, mitte üleüldine energia. Väga üleüldiselt rääkides pakatavad tähed energiast, mida me iial ära tarbida ei suudaks. Maal lõhati juba mõnikümmend aastat tagasi 60 megatonnine vesinikpommike.
Elektrienergiat toodetakse väga edukalt tuumaelektrijaamades, käivad uurimistööd erinevate lõhustumis/ühinemisreaktsiioonide kasutusele võtmiseks (ITER on üks paljulubavamaid). Fakt on see, et kui auto on akud juba olemas, siis akude laadimine tuleb palju odavam bensiini ostmisest.
Ehk siis lühidalt, praegust on probleem just mobiilselt kastuvate energiaallikatega. Tuumaelektrijaama sa ei pane omale autosse, samuti ei põleta seal põlevkivi. On vaja midagi, mis hoiab auto liikvel ja on samas väga lihtne laadida.
Sisepõlemismootoris põletatav vesinik on energiaallikas, kuidas seda saada on iseasi. Ka naftat võib energikandjaks nimetada, kui seda soovid. Fuel cell on vesiniku/metaani vms elektriks muundamise koht, autosse sobib ta väga hästi.
PS! Biodiisli tootmine eestis tahetakse sügiseks käima panna.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Päikesepatareid (fotoefekti, mitte soojuse kogumise põhimõttel töötavad) on tõepoolest võrdlemisi energiamahukad toota (see sõltub ka konkreetsest materjalist!), kuid väidetavalt toodetakse valmistamisel kulunud energia mõne aastaga tagasi. Elueaks lubatakse päikesepatareidel paar-kolmkümmend aastat.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Raiskajad sakslased siis. Brasiilias saadakse küll biodiisli/etanooli tootmisega hakkama, võid ise netist otsida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
http://www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_40019 _raps_ja_biodiislikytus_upirso_28.04.2006_lopp_3.p df
copy-paste dokumendist> energiasaagise koefitsent Eestis 1,31. Seega plussis. Saksamaal on rapsi saak hektarilt mitu korda kõrgem. Niiet neil on koefitsent juba ammu ammu plussis. Kuskohast tulevad sellised ettekujutused, et biodiisli tootmiseks kulub rohkem kütust, kui saadakse ???
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Fuel Cell näib kõige perspektiivsem. Samuti on Fuel Celli kasutegur meeletult kõrge.
Kahjuks siiamaani on kogu asi alles uurimisjärgus ja megakallis.
ITERi projekti plaanid näevad ette et kui uuringud _õnnestuvad_ , siis esimesed termotuumareaktorid lähevad käiku alles 50 aasta pärast, kui mitte hiljem. Aastal 2100 on parimal juhul planeeritud mingi 15% kogu maailma elktritootmine termotuumaenergial. Seega - ITER ei päästa mitte kedagi lähitulevikus (lähima 30a jooksul).
Biodiislist - kui suur saab olema selle hind?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Biodiislit saab juba praegu Eestist osta !!!!! Hind vist mõned sendid odavam kui diisel !?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hiljuti juhtusin mingist autoajakirjast (TM vms) lugema selle kohta, kuidas katsetati Saabi, millele võis sisse valada _suvalises_ vahekorras piiritust ja bensiini. Nii et kui seda teemat edasi arendada, siis erilist probleemi pole ja Rootsi on sel teel juba küllaltki kaugele jõudnud (vastav toetav seadusandlus ning Saabi arenduse näide).
Ja piiritust teatavasti saab toota enamvähem kõigest, mis käärib, sh igasugusest prügist ja pasast. Jah, elektrienergiat selleks ilmselt kulub, aga ka seda toota tuumajaamas oleks küllaltki jätkusuutlik või mis?
Saab, kui tahetakse!:)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mr. Strandberg ükskord seletas, kuidas saab kuluda ühe liitri biodiisli jaoks kaks liitrit naftat. Tegu on nn. rohepesuga: rapsi kasvatatakse tööstuslike väestistega, mis saadakse omakorda nafta derivaatidest. Nii kulubki liitri biodiisli jaoks kaks liitrit naftat.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vähemalt täna see uudis nii väga ei mõjutanud, sest hind NY-s ronis vaid dollari jagu kõrgemale, 77 dollarini.
Aga alternatiivkütuste tootmise arendamist, nende tootmiseks mittesöödava biomassi (v.a. suhkur Brasiilias) kasutamist keskkonna taluvusvõime arvestades toetan igati :)
Mis puutub elektriautodesse, siis Tesla Motors [teslamotors.com] paneb juba järgmisel aastal müüki väga korraliku elektriauto. Esialgu see veel ei lenda, aga kiirendus on see-eest 4 sekundit 100-ni ja väändejõud on elektrimootori kasutamise tõttu kuni 13000 pöördeni 100%-line.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas inimkonnal on tõesti selline energiakriis?
Loen mina Horisondist 4/2006, pealkirja alt
"Maailma suurim füüsikaeksperiment stardib 2007":
LHC ehk Large Hadron Collider on eksperiment, mis
kiirendab ja põrgatab osakesi võimsustel 14 TeV.
Sellist energiat on raske ette kujutada, isegi tuumaprotsessid Päikesel, tuumareaktorites ja tuumaplahvatustes on miljon korda väiksema võimsusega.
Saavutatakse olek, milles Universum oli arvatavasti väga varases olekus.
Asi maksab kõigest 6 miljardit EURi.
Tekkinud mõtted:
1. Kui inimene suudab tekitada ja hetkega "raisata" tehislikult suuremaid energiaid, kui meid aastamiljoneid energiaga varustanud taevakeha, ei näe ma energiapuuduses olemist kuskil. (Muidugi, eksperiment kestab ilmselt üliväikese ajahetke)
2. Kui see kvark-gluuon plasma tekitamine maksab 6 miljr. EUR, siis mõni matemaatik-füüsik suudaks ilmselt välja arvutada, palju tänases vääringus kulus hr Jumalal, et Suur Pauk konstrueerida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Loomulikult tarvitatakse LHC eksperimendi juures väga palju energiat - põhiliselt siis ülijuhtmagnetite käigushoidmiseks. Ülisuurtena näivad energiad tähendavad sisuliselt väikese portsu elementaarosakeste väga suurt, valguse kiirusele väga lähedast, kiirust. E=mc^2, seejuures on m kiiruse funktsioon. Täpsemalt vaata selle kohta http://en.wikipedia.org/wiki/Special_relativity#Ma ss.2C_momentum.2C_and_energy [wikipedia.org]
Kuidas selliste osakeste kimpude kokku põrgatamisel tohutu elementaarosakeste pilve kujul eraldunud energia kokku püüda.. Lase käia, saad väga kuulsaks :-) No see oli mõeldud naljana. Aga arvutada võid ju küll, kui palju vett saaks 1 kraadi võrra soojendada ühe teraelektronvoldise energiaga prootoni abil, eeldades, et sa suudad kogu energia veele edasi anda.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
mis moodi oli või siis ei olnud naftaonude huvides, et nad roostetamist varem ei avastanud ja aegsasti uut toru ei ehitanud või vana parandanud? neil on nüüd ju tootmises suur auk, kas see on neile hea või halb?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
voogu hoitakse kinni, täna kaotatakse dollar - homme teenitakse aga paanilisest hinnatõusust kaks :-)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Nukker, aga õigus sul on. Ma arvan, et tõsiseks läbimurdeks on vaja praktiliselt logistika seismajäämist või absurdset hinnatõusu. Siiani on tarbija alla neelanud kõik hinnatõusud mis on olnud seotud toornafta kallinemisega. Kui ükspäev enam tõesti ei jõua bensiini osta või seda lihtsalt ei ole enam, küll siis tuleb ka see murre, mida me kõik nii väga ootame. Niikaua, kui benaporjus üle jõu ei käi, niikaua pole ka oodata, et midagi alterntiivset masskasutusse jõuab.
Ei tasu ka unustada, et bensiin pole ainuke asi mida mustast kullast vorbitakse.
PS. Kas artiklis ei ole äkki 10$ asemel 100$ mõeldud? (per barrel)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
nii põlevkivist kui kivisöest(vist ka) annab bensiini väga edukalt teha (loomulikult pole see jätkusuutlik). kuni toornafta oli odav ei olnud see majanduslikult põhjendatud, tänaste hindade juures peaks juba päris kindlasti olema.
samuti peaks suurem osa sisepõlemis(bensiini)mootoreid olema võimalik panna käima ka alkoholiga (maagaasi tuleb ka veel päris kabedalt), diiselmootorile aga vala säästumarketi toiduõli paaki ja sõidab ka. See pole auto seisukohalt ilmselt kuigi tervitatav, aga põhimõtteliselt sõidab küll. Udupeened pritsungid seda ei armasta, aga vanemad mootorid sõidavad ilusti, ka pole mingi probleem hakata tootma mootoreid ja sellist taimeõli mis teineteisega sobivad.
Veel on vesinikkütused. Vesiniku tootmine iseenesest veest näiteks tuumaenergia toel pole mingi probleem ja sisepõlemismootori saab sellega ka edukalt sõitma panna.
Seega, mootorikütused on asendatavad, kõsimus on selles kui kiiresti ja kui kõrgele peab nafta hind enne tõusma ja kui suur on laks majandusele enne kui üleminek toimub.
hoopis nutusem on lugu igasuguste polümeeridega mille tooraineks on samuti toornafta.
Mootori(vedel)kütuse asendamine polegi nii suur probleem. Põhimõtteliselt vajab sisepõlemismootor vedelas või gaasilises olekus ollust mis sõttib kergelt ja põleb intensiivselt. selliseid on võtta küll ja veel. Loomulikult mitte homme ja mitte vajalikes kogustes kohe, aga on.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui kivisüsi või põlevkivi peaksid naftatarbimist asendama hakkama, oleksid nad ühe silmapilgu jooksul otsas.
Biodiisli kohta olen lugenud väidet, et praeguse naftatarbimise rahuldamiseks peaks suurema osa Aafrikast katma rapsipõldudega.
Tuumajaamadega on see probleem, et kuhu need tuumajäätmed ära peita, kui tootmine mitmekümne (või saja?) kordistada
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Biodiisli kohta olen lugenud väidet, et praeguse naftatarbimise rahuldamiseks peaks suurema osa Aafrikast katma rapsipõldudega.
Ma ei näe siin probleemi :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kivisütt on maailmas uskumatult palju, põlevkivi veel rohkem, otsa ei saaks nad veel mitmesaja aasta jooksul, aga probleem on selles, et nende kaevandamine rikub meie elukeskkonna.
Toiduõliga sõitmisest aga niipalju, et härra Diesel konstrueeris kunagi oma mootori just toiduõli silmas pidades, kuna aga naftast tuli odavam diiselkütust teha siis on see nii lihtsalt välja kujunenud, et mootorite toitesüsteemidele sobib naftadiisel paremini.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
http://www.physicstoday.org/vol-57/iss-7/p47.html
"If demand remains frozen at the current rate of consumption, the coal reserve will indeed last roughly 250 years.2 That prediction assumes equal use of all grades of coal, from anthracite to lignite. Population growth alone reduces the calculated lifetime to some 90−120 years."
Seega, isegi nafta lõppemist arvestamata on kivisöeressursid lõppemas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kuna ma pole automees (ei oma ega isegi plaani momendil omamist) siis eriti kaasa ei räägiks aga kunagi muid asju uurides avastasin selliseid artikleid mis väitsid, et juba onu Ford (rahu tema põrmule) oli suuteline tegema selliseid mootoreid mis põletasid bensu minimaalselt. probleem olevat selles, et kunagi kui autotööstus "jalad alla" sai kuulus enamikus sellest ka bensutootjale (õigem oleks õelda nende mõlema omanikud olid samad. sealt läks siis lahti asi et ei pandud erilist rõhku mootori ökonoomusele. nii palju kui mina tekstidest aru sain oleks võimalik tõsta tänapäeva autode ökonoomsust kordades ehk siis ühe paagiga oleks võimalik sõita kuni 3-5 korda rohkem kaugemale kui praegust. pealegi olevat asi old suht lihtne, et isegi suht inertsed jänkid saavat sellega hakkama oma isiklikus garaasis. nii et autofännid otsige vaadake ringi ja andke mulle ka teada kui reaalne selline asi on ?!
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
//ehk siis ühe paagiga oleks võimalik sõita kuni 3-5 korda rohkem kaugemale kui praegust. pealegi olevat asi old suht lihtne, et isegi suht inertsed jänkid saavat sellega hakkama oma isiklikus garaasis.//
Mythbustersis prooviti erinevaid internetist tellitavaid müütilisi komplekte. Kõik andsid stabiilselt sitema tulemuse.
Ajalugu näitab, et selliste leiutiste puhul toimub midagi järgnevat: (1) Tuleb välja leiutaja, kes väidab midagi uskumatut ja revolutsioonilist. (2) Kuu-kaks, hiljemalt aasta hiljem on revolutsioon jäänud tulemata ja leiutaja ise enam asja ei taha kommenteerida, või siis süüdistab mingit vandenõuteooriat.
Kapten, sa koguaeg viitad mingitele aastatetagustele sündmustele ja arhiivitoimikutele. Aga mõtle näiteks selle peale et kui mitu korda sa oled sääraseid väiteid oma elu jooksul kuulnud tulemas garaazhis nokitsejatelt. Ja siis uuri järgi või ürita meenutada, et mis sellest asjast tänapäevaks saanud on.
Või, noh, extraordinary claims require extraordinary evidence. Aga alustuseks piisaks näiteks laboritestidest selles vallas. 3-5 korda suuremat efektiivsust on ju väga lihtne testida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
pärast pikka ööd ei viitsi pikalt vaielda aga panen paar linki mida ma kiiruga leidsin - paar päris ilusat poinit nimed sees ja puha ja kellel asja vastu tõsine huvi siis virisemise asemel viskaks pilgu peale ja ütleks oma arvamuse mulle (aga paluks arvamust siis mitte herr ministri tüüpilist minu kallal virisemist onju) sest lihtsalt huvitav teada;
lugu1 [rense.com]
lugu2 [rense.com]
lugu3 [rense.com]
lugu4 [rense.com]
laboritestidest - kes neid testivad ? need laborid ju petro tööstuse palgal - see oleks sama kui poevargal paluda kassa raha valvata.
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mõned teised uudised samalt saidilt
Bigfoot Shot And Killed At Pine Ridge?
Sea Salt And The Miracle Of Dr. B's Water Cure
911 Truth Movement - Focus Or Die
UFO Filmed From An Aircraft - Video
HBCC UFO Recently Reported Sightings
See rense.com on minuarust veel hullem, kui delfi.ee ja slõhtuleht kokku. Mina soovitaksin sul lugemismaterjali hoolikamalt valida, saad rahulikumalt magada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Esimene link [rense.com]:
A Welsh police team dubbed "the Frying Squad" has been formed to sniff out motorists who fuel their cars with cooking oil from fish and chip shops in a bid to avoid paying high government fuel taxes.
Et kasutada toiduõli autokütusena? Jeerum. Aga vinge. Sul endal autot ei ole, kellelgi tuttaval ikka on. Kallake toiduõli paaki ja vaadake, kuidas veereb. Soovitan küüslaugu-rapsiõli.
Kolmas link [rense.com]:
CAR ITSELF WAS CONSTRUCTED FROM HEMP! On his large estate, Ford was photographed among his hemp fields. The car, 'grown from the soil,' had hemp plastic panels whose impact strength was 10 times stronger than steel
Ahah. Kanepist tehtud auto, mille paneelid on terasest 10 korda tugevamad. Okei.
Tõsiselt, esiteks vali oma uudisteallikaid, teiseks püüa veidi mõelda ka, mida need uudised ütlevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
küpsetusõli jääkidega sõitvad masinad on tõesti olemas, vaatasin mingit discovery saadet. loodan, et see on siin mõnele respekteeritum kui rense.
kas selle eest vangi pannakse, see osa on kahtlane.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=15868 aga palun, kalla ja vaata ... mõtle ka sekka siis.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
> Et kasutada toiduõli autokütusena? Jeerum. Aga vinge. Sul endal autot ei ole, kellelgi tuttaval ikka on. Kallake toiduõli paaki ja > vaadake, kuidas veereb. Soovitan küüslaugu-rapsiõli.
Viimases AutoBildis on juttu uue Golf TDIga (kui õieti mäletan) tehtud "toiduõli kütusena" eksperimendist. Järelduseks saadi, et toiduõli ei mõju hästi üsna mitmetele mootori komponentidele eriti aga turbole. Mingis eelnevas AutoBildis olla aga juttu vanema diismootoriga autost mis siiani edukalt toiduõliga sõidab.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tõepoolest, asja edasi uurides leidsin, et toiduõli on tõesti võimalik autokütusena kasutada [guardian.co.uk]. Veider. Huvitav, kuidas see automootorile mõjub.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Meister,
Siin (UK-s) on t6esti v2ga paljud diiselautode omanikud yle l2inud toidu6li kasutamisele - saab s6ita ka ymberehitamata mootorita, ent tavaliselt paigutatakse nendele masinatele lisaseadmed (Diesel-To-Vegetable-Oil-Engine-Conversion kitid).
Yks link: http://www.dieselveg.com/
Frying squadi kohta ei oska 8elda, aga t6si on see, et toidu6liga ilma aktsiisi maksmata s6ita ei tohi ja v6idakse trahvida....
See, et kanepist tehtud plastik v6ib tugevam kui teras olla usun kyll - teras pole juba ammu enam k6ige tugevam k2ttesaadav materjal meistrike:)
Loo moraal, et kui lill prygihunnikus (rense.com) kasvama juhtum siis on see ikka lill, mis siis, et ymbritsev hais kylge j22nud ja vaataja eemale peletab.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Neid näiteid on päris mitu, kus võetakse mingist kiirsöögikohast kartulite fritüürimiselt üle jäänud õli, valatakse see diiselmootoriga masinasse ja masin sõidab täiesti kenasti. Viiteid ei viitsi tõesti otsima hakata, neid leiab ilmselt googlest esimese matsuga ja mitte ühe.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
See, et kanepist tehtud plastik v6ib tugevam kui teras olla usun kyll - teras pole juba ammu enam k6ige tugevam k2ttesaadav materjal meistrike:)
Kindlasti, aga isegi kevlar, mis leiutati mõnikümmend aastat tagasi, on terasest vaid 5 korda tugevam.
Loo moraal, et kui lill prygihunnikus (rense.com) kasvama juhtum siis on see ikka lill, mis siis, et ymbritsev hais kylge j22nud ja vaataja eemale peletab.
(raputab tuhka pähe)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ma loodan, et tuha hulgas mida sa pähe raputasid teravaid kilde ei olnud ...
kahjuks näitab aga sinu esmane suur kisa tendentsi mis on valdav -asjasse süvenemata kukutakse kisama ja maha tegema esmalt isikuid kes julgevad midagi ütelda sellise asja kohta millel parteikomitee templit pole (ooops Teaduste Akadeemia ka või Suure Meediaväljaande oma aga see teeb sama välja) ja siis ideed. samas on näha, et uudiseid isegi loetakse selle sama Prantuse [minut.ee] autoloo leidmine on tore kuid tundub, et lugejad siis vaatavad mõnedest asjadest mööda. suur küsimus on MIKS on keelatud trahvi ähvardusel kasutada alternatiivseid kütuseid ? Qui bono ehk kes sellest keelust kasu saab - vastus on ainult 1 bensutööstus sest neile on kasulikum, et bensu kasutatakse rohkem kallimalt ja kauem. siin pole kahjuks tegu mitte konpiratsiooni teooriaga aga konspiratsiooni faktiga ...
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
MIKS on keelatud trahvi ähvardusel kasutada alternatiivseid kütuseid ? Qui bono ehk kes sellest keelust kasu saab - vastus on ainult 1 bensutööstus sest neile on kasulikum, et bensu kasutatakse rohkem kallimalt ja kauem.
See pole siiski päris õige: muud alternatiivsed kütused nagu etanool ja biodiisel on Prantsusmaal lubatud. Aga veider seadus jah.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ma pole päris kursis etanooli levikuga ja tootmismahtudega kuid arvan et nii etanool kui ka biodiisel on tunduvalt väiksemate mahtudega ja tootmismahukamad (eriti biodiisel) kui kui see tavaline toiduõli mida kõik kohad täis on ja mis võiks reaalselt ohustada bensiini positsiooni ...
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Noh, kütusehinnast väga olulise osa moodustab aktsiis, mis ei lähe mitte kütusefirmade taskusse, vaid idee poolest teede korrashoidu jne. Sellest hoidumise eest trahvitegemist pooldaks minagi - süsteem on paraku ebameeldivalt jäik ja sedamoodi saab trahvitud ka taat, kes mingi hea ja üldkasuliku nõksu välja mõtleb ja seda küla vahel proovida üritab.
Alternatiivsed kütused, mida riik toetab, on suisa madalama aktsiisiga, nagu (siingi threadis mainitud) Eestis biodiisel.
If I knew everything about you, would it make me your best friend?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
//MIKS on keelatud trahvi ähvardusel kasutada alternatiivseid kütuseid ?//
Saastenormid? Benat ja diislit solgitakse mõlemat igasuguste lisaainetega, et nad sinu kui jalamehe kopsu ei kahjustaks. Rapsiõlidel ja muudel säärastel asjadel selline kontroll puudub. Kui sa hakkad mingeid tundmatuid gaase levitama keset linna, siis on ainult loogiline sind trahvida :P
//kahjuks näitab aga sinu esmane suur kisa tendentsi mis on valdav -asjasse süvenemata kukutakse kisama ja maha tegema esmalt isikuid kes julgevad midagi ütelda sellise asja kohta millel parteikomitee templit pole//
Oh, pliis! Algne väide, mille peale inimesed kisama hakkasid oli teooria, et meeriklased ehitavad oma garaazhides vidinaid, mis teevad automootori 3-5 korda efektiivsemaks :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Põhimõtteliselt võtavadki tänapäeva autod kuni kaks-kolm korda vähem kütust, kui viisteist aastat tagasi. Ehk on su tekstid lihtsalt lootusetult vananenud?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Minuarust võtavad mõned üksikud vähem kütust. Reeglina on ikka keskmine kulu maanteel 8 l ja linnas 10 l 100 kilomeetri peale.
Lada võttis sama palju. Ilma elektroonika ja imevidinateta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
"...kui viisteist aastat tagasi."
OK, konkreetne näide sinu väite vastu:
Opel Vectra, esimese põlvkona tootmise algus 1989 (mälu järgi), mahub seega mööndustega (+-2 aastat) sinu 15 aasta sisse. Point selles, et too esimene põlvkond Vectrat oli reaalses elus kõigi aegade kõige ökonoomsem Vectra. Teisalt oli ta ka kõigi aegade kõige väiksem Vectra. Ökonoomsemaks pole autod 15 aastaga eriti läinud, SUUREMAKS ja RASKEMAKS aga küll. Veel näiteid: võrdle 80-bdate VW Passatit ja neljanda põlvkonna VW Golfi. Golf on ajaga algsest Passatist suuremaks "kasvanud". Sarnaseid näiteid võiks tooma jäädagi. Ökonoomsemaks 15 aastaga pole suurt midagi läinud, pane ajavahemik õigeks, 20 aasta pealt saab mootorite arengus midagi mainida (sissepritse tulek laiadesse massidesse) ning teisalt, viimase 5 aasta pealt on Hondal ja Toyotal ette näidata laiatarbesse toodud elektrooniliselt reguleeritav süütenurk.
Muud olulist polegi tomunud. Seda, mis kusagil laboris prototüübina valmis nikerdatakse, seda pole mõtet mainida, oluline on tegelikult see, mida saab massiliselt toota.
Paljukiidetud hübriidmootorid? Ökonoomsemad on nad seni olnud ainult reklaamvoldikutes, igapäevases kasutuses on nad kippunud kasutajaile olnud pigem tavamootoriga autost kallimad pidada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ladal on tilluke mootor, seepärast võtab vähe. Toyota prius võtab 4l/100km linnas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui Henry Ford tegi oma kuulsa mudeli Ford T, siis ta pidas silmas seda, et nende mootorites saaks põletada etanooli, mida suvaline talumees võiks kodus oma põlluharimisproduktidest toota. Ja tänu konveierliini leitamisele oli Fordi tehases autode tootmine läinud nii odavaks, et seda võisid tõesti ka vaesemad inimesed endale lubada.
Mootori kütusekulu jäi Ford T puhul kuskil 6-9 liitri vahele 100 km kohta ning tippkiirus oli ca 70 km/h. Selline näitaja saadi mitte just voolujoonelise kuju vaid lihtsalt väikse kubatuuriga mootori kasutamisel.
Bensiini laialdasem kasutuselevõtt ja odavnemine ning 1920ndatel USAs kehtinud kuiv seadus viisid aga kiirelt selleni, et moototrkütusena jäi kasutusele ainult bensiin.
Odavad naftakütused (ja nende subsideerimine)ongi pärssinud terve sajandi autotööstuse arengut mõistlikus suunas. Kuigi mootorite efektiivust on nende võimsuse kohta mõningal määral parandatud, oleme autode suuruse ja massi ning mootorite võimsuse suurendamise tõttu praegu kasutamas endiselt mootoreid, mis võtavad samapalju või rohkem kütust kui peaaegu sajandivanune Ford T.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
6-9 liitrit võis ta võtta tolleaja tavakiirusega (30-50 ?) sõites, 70ga läheb sellise laudaukse kulu juba suureks. Oma plussi annavad samas kitsad rehvid ja väike mass. Mootor oli muidugi oma mõõtude kohta tohutult alaforsseeritud, mistõttu pöörded oli all ja mootorikaod madalad.
Mootori suurus ei ole sugugi otsene argument, kuna mootori omakaod on väikesed ja suuremal on need ainult veidi suuremad. 5.7 liitrine Corvette võtab maanteel sõites (seda küll lubatud kiiruse juures :) ainult 8-10 liitrit.
Tänapäeval on autod väga ökonoomsed. 70datel oli normaalne 20-30/100, praegu võtab isegi 2tonnine kasti ja neliveoga Doublecab 8-10 sajale. Linnas.
Väike ökodiisel naisteauto rihib juba 2-3 kanti (maanteel).
Odav nafta on nuhtlus, sellega nõustun. Sihuke mõttetu ringisõitmine käib pidevalt et..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Te räägite küttest jne.
Vaata oma toas ringi veidi.
Enamus sind ümbritsev on naftast tehtud.
Vähe sellest... sa sööd naftat, sa kannad naftat riietusena ja määrid seda endale pähe. :)
---------------
IRC: #minut.ee@ircworld.org [irc]
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vaatan ringi:
1. Aknad - anorgaaniline klaas, puidust raamidega
2. Kardinad - kunstkiust. Aga linane või puuvillane ajaks asja sama hästi ära.
3. Tapeet - ei ole ainus lahendus. Värvitud (või värvimata) laud või kiviseinad on tuntud aastatuhandeid. Looduslikud värvid on vähemalt sama kvaliteetsed kui sünteetilised.
4. Laud, tool, riiulid, kapp - puust
5. Mitut sorti juhtmed - PROBLEEM! isolatsioon on plastist. Samas on enne 2. maailmasõda tehtud raadio toitejuhtmel kummist isolatsioon.. Tolleaegne "värviline traat" on niidiga kaetud.
6. Telekas.. ei vaja kommenteerimist
7. Arvuti koos aksessuaaridega :-/ Ka ei vaja kommenteerimist. Samas ei ole telekas ega arvuti eluks (isegi mitte heaks eluks!) vajalikud.
8. Riided. Valdavalt puuvillased. Ei näe otsest probleemi... Riiete värvid - ilmselt naftatööstus, kuid vt. punkti 3. ja ERMi eksponaate :-)
9. Küte - paraku on kortermaja põlevkiviõliga köetava katlamaja soojendada - mõningane probleem (kuigi mitte naftaga).
10. Söön ja joon eelistatult (valides!) tooteid milles oleks võimalikult vähe (või pigem üldse mitte) (nafta)keemiatööstuse saadusi.
11. Kardetavasti tuleks loobuda banaanidest, apelsinidest ja enamikest teistest välismaistest puuviljadest (transport oleks üle mõistuse kallis!).
12. Pesta on niiehknaa tervislikum seebiga. Mida lihtsama ja vähem lõhnavaga, seda parem. Ka pead! Mugavuse mõttes (kust võtta pehmet vett, millega saab edukalt seebiga pead pesta?) on loomulikult lihtsam kasutada ampooni. Midagi muud omale pähe ei määri :-p
Miks ma sellele (tundub, et) retoorilisele küsimusele vastasin? Näitamaks, et meie ühiskonnas ei sõltu veel (kõik) inimesed täielikult naftast. Õnneks. Pea iga inimene saab oma elu nii korraldada, et isiklik sõltuvus naftasaadustest oleks minimaalne. Jõudu selleks!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Sa unustasid, et teleka pult on plastikust! Ilma teleka puldita peab teleskoop õnge juurde tagasi minema ja see on juba suur tagasiminek! :D
mul ainult hommikuti käivad need iq lõhestumise hood peal
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vaatan ringi:
1. Aknad - akende tootmisel kulutatake hunnik naftat. Kuna see käib ka kõige järgneva kohta, siis ma seda rohkem ei maini. Puidust raamid immutatakse selliste mürkidega, mida loodusest kindlasti ei leia. Kui ei immuta, on sul aken kahe aasta pärast ilma raamideta.
2. Kardinad - ma ei ole kindel, kas lina või puuvilla tootmisvõimsused suudavad asendada sünteetikat. Kogu rõivatööstus!!
3. Tapeet - saab ilma hakkama jah
4. Laud, tool, riiulid, kapp - sama jutt, mis aknaraamidega. Kui ma oma puiduväljanägemisega töölauda vaatan, siis mul on tunne, et ma ei tahagi teada, mis mürke seal sees võib olla
Arvuti on eluks (ka heaks eluks) väga-väga vajalik. Ennustan, et arvuti kadumisega läheme taas naturaalmajanduse aega.
9. Küte - põlevkiviõli kättesaadavus on otseselt seotud naftaga. Lõpeb nafta, on otsas ka põlevkivi. Või vähemalt ei jõua sa endale selle hinnaga enam kütet lubada.
10. Söön ja joon - kogu toit kasvab nafta peal. Väetised, põllutöömasinad, säilitamine, transport.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
jah, see on oluline tähelepanek. Mootorikütusena on toornafta asendatav ja laternatiivid on olemas.
just igasuguste plastide juures on jama. No ilmselt saab ka aga mida se laiatarbekaupade hindadele teeb see on juba iseasi.
tegelikult peaks inimkond tervikuna tarbimist tagasi tõmbama. Ehk aitab nafta otsalõppemine kuidagi piirata või muuta ka (läänelikku) tarbimiskultuuri(tust).
tegelikult me ju laristame planeedi resursse kohutava tempoga. Kui se laristamine muutub ülejõukäivalt kalliks, siis äkki toimub mingi nihe jätkusuutlikuma arengu poole inimkonnas tervikuna. See oleks natuke pikemas perspektiivis kui paarkümmend aastat aga kindlasti vajalik kui inimne bioloogilise liigina tahab oma eksitsentsi sellel planeedil jätkata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei ole päris nõus!
1. Klaasi tootmiseks ei ole vajalik nafta. Kui klaasisulatamise ahjusid köetakse naftaga, siis on tegu pelgalt soojusenergia saamise vahendiga. Ka tavalistest küttepuudest piisab (ja õigupoolest on klaasi päris kaua just sel viisil sulatatud).
Puidust aknaraame saab teha (esimene ja määrav samm - kvaliteetse puidu valik) ka selliseid, et need kestaksid 200+ aastat pelgalt värvimisega. Linaõli ja sellel baseeruvad värvid on _väga_ põhjalikult läbiproovitud asjad.
2. Tänapäevane rõivatööstus ei kannata mingit kriitikat - toodetava kvaliteet on reeglina alla igasugu arvestust. Eks sel ole vast oma põhjus ka - kui kõik riided/jalanõud tehtaks nii, et nad ka vastu peavad, sureb moetööstus ilmselt välja.
4. Laud, tool, riiulid ja kapp jne. ei pea olema immutatud kõige räigema keemiaga, mida eales välja mõteldud. Oma tervisest vähegi hooliv inimene väldib selliseid tooteid. Aga eelkirjutaja räägib ka "puiduväljanägemisega" töölauast.
Arvuti puudumisel tuleb meil, siin kirjutajatel, rohkem päriselu elama hakata. Tänapäevaste arvutite eelsel ajastul ei elatud naturaalmajanduses.. isegi Kuul käidi ära.
9. Võib kahtlustada. Ja seetõttu kasutataks veel olemasolevaid ressursse säästlikumalt. Eelkõige materjalitööstuse tarbeks..
10. Loomad saavad söönuks looduses, väetades oma karjamaad. Talvisel ajal kogunevat sõnnikut kasutatakse tänapäevalgi paljudes maailma osades põllukultuuride väetamiseks. Põllutöömasinad sõidavad ka piirituse ja aurukütte peal ;-) Või suisa heinatoidul. Vili säilib kuivas ruumis päris kaua. Umbrohi? Veel 50 aastat tagasi käisid lapsed viljapõllul ohakaid välja tõmbamas.. Enne teist ilmasõda suutis eesti rahvas end väga hästi toita ja katta.
Aga transport.. kas mitte selle kivi all ei olegi vähk? Enam ei saa õunu või kartuleid Poolast Eestisse vedada (täpsustus - saab küll, aga siis on kilo kartulit kulla(/nafta) hinnaga?) või apelsine Marokost ja banaane Ekuadorist. Hiinas toodetud ebakvaliteetsed(?) riided on palju kallimad eestimaistest, eelkirjutaja ei saa talitada "võtan, pühin ja viskan ära!" nõuande järgi..
Kas tulemuseks on naturaalmajandus? Pigem ainult "maailmamajanduse (loe - kasum meile, kulud ja saaste Hiinasse)" kadumine. On see hea või halb? Inimtsivilisatsioonile võibolla isegi hea, tullakse kahe jalaga maapeale tagasi. Piim EI teki poes ja tark ei ole kusta allikasse millest ise (ja su naaber) jood.
Nafta ja maagaas saavad tulevikus tõenäoliselt vaid tõesti vajalike plastide ja kemikaalide toormeks. Samuti ei ole meie ülitehnitsistlik tsivilisatsioon ainus võimalus!
Muide, kui paljud Minuti lugejad on kursis, et 60 ajaloolise tsivilisatsiooni keskmine eluiga on olnud 420 aastat ning 28 Rooma impeeriumi järgse "moodsa" tsivilisatsiooni keskmine eluiga 304 aastat? (Viide: Scientific American, Michael Shermer)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
1. pidasin pigem silmas seda, et tööstuslik tootmine on võimatu ilma naftata...
4. kardan, et metsad hakkavad ka ruttu otsa lõppema
10. põllumajandus on võimalik ilma naftata, aga seda ainult räige tootlikkuse ja tootmismahu langusega. Tõenäoliselt saab olema ülemaailmne näljahäda.
Arvuti kadumisega ei satu me enam arvutieelsesse ajastusse vaid hoopis sügavamale. Sest olemasolev süsteem kukub kokku, pankrotid ja krahhid igas valdkonnas...
SKP kahekordne vähenemine praegusel hetkel oleks katastroof, aga ajal, mil SKP saavutas algselt selle 2x väiksema taseme, oli ju kõik okei.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Oleks tõesti katastroof. Seebimull ei saa ju lõpmatuseni paisuda. Praegusel juhul lõhub selle ressursside nappus või suisa lõppemine. Laristav laristavate mõttetute jubinate masstootmine sureb loomulikult välja. Ja väga hea, et sureb. Suuremal osal maailma elanikkonnast ei muutu niikuinii midagi (kuidas elavad 800 miljonit Hiina talupoega?), tõsises jamas on eeskätt läänelike suurlinnade elanikud. Mõnes mõttes võibki seda võtta kui lääneliku tehnoloogilise tsivilisatsiooni kokkukukkumist.
Vähe tõenäoline, et kaob kogu praegune tehnoloogiline baas, ka arvutid, internet jne. Kuid väga põhjalikult muutub ressursside (taas)kasutamine. Loodetavasti kaob slogan "aeg on raha" ja reaalseks saab "energia on raha" (mida iganes selle energia all siis mõteldakse). Ma oletan, et kaalumisel pakend(kilekott/värviline kommipaber) vs auto/arvuti, leitakse olulisem olevat auto(või hoopis ühistranspordi liiklusvahend?) või arvuti.
Võimalik, et enne termotuumaenergia kasutuselevõttu muutub arvuti nii piisavalt kalliks (ka ülalpidamise mõttes), et igas peres seda (jälle) ei ole. Aga see on loomulikult spekulatsioon.
Tegelikult huvitab mind hoopis see, et mis loom on SKP ja selle kasv (ma tõesti ei tea). Ja millest SKP koosneb. Kui suur osa sellest võiks olla õhu müümisel (pangandus, turism, koerte jõusaal, ...) ja kui palju tõesti vajalikul tööstusel? Kas 10x väiksem sisemajanduse koguprodukt on katastroof, kui inimesed on toidetud ja riides ning ei ole töötud? Kas teiste inimeste toitmine (oma riigi sees) on millegi poolest halva elu indikaator? Ma ei võrdleks kõiki võimalikke elamisviise praeguse kõrgtehnoloogilise (jätkusuutmatu, egoistliku, individualistliku) tsivilisatsiooniga ja kindlasti ei hindaks neid umbropsu primitiivsemateks või suisa alamateks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Möh? Miks lauda/aknaraami hirmsasti immutama naftast tehtud mürkidega. Ostsin hiljuti koju laua, ilmselt kuskil 100-150 aastat vana - ma ei usu, et tollal seda naftast tehtud mürkidega immutati. Ja näeb väga hea välja - kordi parem kui ükskõik milline tänapäeval poodides müüdav "laud" (saepuruplaat, võltsspoon või siis võlts-antiik jne).
Akende kohta sama jutt - vanasti ju seisid aknad ees üle kahe aasta. Lihtsalt nende eest tuleb hoolitseda, näiteks värvida. Ja värvi ei pea tingimata naftast tegema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Huvitav, miks neid paremaid sajaaastaseid laudu ei müüda (toodeta) siis? Ma kahtlustan, et seal on mingi majanduslik põhjus olemas. Ka kui seda võltsspooni enam ei ole, siis küllap see käib meile ka rahakoti pihta.
(kas keegi teab, kui kauaks maailmas puitu jätkub?)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
saab küll ilma naftata - saadi ennem ja saadakse ka vajadusel tulevikus - kõik asi on tahtmise taga.
naftat võib kütuse (piiritus) riide ja paberi valdkonnas asendakas osaliselt ja asendaski kuni umbes 1933 aasta kanti kanep ja sellega ideaalselt hakkama ...
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Muidugi on majanduslik põhjus olemas. Tänapäeval ju valdavas osas efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu sildi all toodetaksegi odavat paska. Vaatasin ükspäev filmi "Kinky shoes". Seal oli hea kild, kus oli selgelt näha "vana hea" ja "uue odava" konflikt.
Neljandat põlve kingatootja-kapitalist on sattunud majandusraskustesse ja üritab mingile hulgimüüjale oma tehase väga kvaliteetset, käsitööna valminud toodangut pakkuda väitega, et "need on ju väga head, need kestavad ELUAEG!" (kusjuures tal oli tõsi taga).
Hulgimees vastab siis rahulikult umbes nii, et väga hea ju, et tema müüdavad kingad ainult aasta või kaks kestavad...
Edasi mõtle ise.
Omalt poolt olen elult korduvalt koolitust saanud selles vallas, et odavat asja ei tohi osta - 90% juhtudest on see lõppenud sellega, et lähed ja ostad sama asja kvaliteetse-kalli versiooni. Nii et terve mõistuse ja efektiivsuse seisukohalt - miks mitte kohe alguses vältida seda odavale ja viletsale asjale tehtud kulutust?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Saja aastast lauda ei ole vaja osta. Õigel ajal maha võetud õigest ja kvaliteetsest puidust tehtud asjad kestavad väga kaua. Vastupidavaid asju tehakse lülipuidust (tumedam ja kõvem puutüve siseosa). Ongi kogu tarkus.
Päris spooni ei ole sugugi kallis toota, ainult lauale peale on seda ebamugavam panna - see ei kleepu ise vaid tuleb liimida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
tean, et mõned "poliitiliselt korrektsed" propagandistid tõusevad siin tagajalgadele ja panevad kohe minu selle kommi Trolliks aga usun, et enamus inimesi loeb artikli läbi ja saab asjast aru. Ma copyn artikli siit
ja kes tahab võib selle ka sealt üle lugeda. neile kes aga linke ei viitsi klõpsata ja inglismannide keelest arus aab palun - siin ta on.
British Petroleum's 'Smart Pig'
The Brilliantly ProfitableTiming Of
The Alaska Oil Pipeline Shutdown
By Greg Palast
The Guardian - UK
8-8-6
Is the Alaska Pipeline corroded? You bet it is. Has been for more than a decade. Did British Petroleum shut the pipe yesterday to turn a quick buck on its negligence, to profit off the disaster it created? Just ask the "smart pig."
Years ago, I had the unhappy job of leading an investigation of British Petroleum's management of the Alaska pipeline system. I was working for the Chugach villages, the Alaskan Natives who own the shoreline slimed by the 1989 Exxon Valdez tanker grounding.
Even then, courageous government inspectors and pipeline workers were screaming about corrosion all through the pipeline. I say "courageous" because BP, which owns 46% of the pipe and is supposed to manage the system, had a habit of hunting down and destroying the careers of those who warn of pipeline problems.
In one case, BP's CEO of Alaskan operations hired a former CIA expert to break into the home of a whistleblower, Chuck Hamel, who had complained of conditions at the pipe's tanker facility. BP tapped his phone calls with a US congressman and ran a surveillance and smear campaign against him. When caught, a US federal judge said BP's acts were "reminiscent of Nazi Germany."
This was not an isolated case. Captain James Woodle, once in charge of the pipe's Valdez terminus, was blackmailed into resigning the post when he complained of disastrous conditions there. The weapon used on Woodle was a file of faked evidence of marital infidelity. Nice guys, eh?
Now let's talk timing. BP's suddenly discovered corrosion necessitating an emergency shut-down of the line is the same corrosion Dan Lawn has been screaming about for 15 years. Lawn is a steel-eyed government inspector who has kept his job only because his union's lawyers have kept BP from having his head.
Indeed, it's pretty darn hard for BP to claim it is surprised to find corrosion this week when Lawn issued a damning report on corrosion right after a leak and spill were discovered on March 2 of this year.
Why shut the pipe now? The timing of a sudden inspection and fix of a decade-long problem has a suspicious smell. A precipitous shutdown in mid-summer, in the middle of Middle East war(s), is guaranteed to raise prices and reap monster profits for BP. The price of crude jumped $2.22 a barrel on the shutdown news to over $76. How lucky for BP which sells four million barrels of oil a day. Had BP completed its inspection and repairs a couple years back - say, after Dan Lawn's tenth warning - the oil market would have hardly noticed.
But $2 a barrel is just the beginning of BP's shut-down bonus. The Alaskan oil was destined for the California market which now faces a supply crisis at the very height of the summer travel season. The big winner is ARCO petroleum, the largest retailer in the Golden State. ARCO is a 100%-owned subsidiary of British Petroleum.
BP could have fixed the pipeline problem this past winter, after their latest corrosion-caused oil spill. But then ARCO would have lost the summertime supply-squeeze windfall.
Enron Corporation was infamous for deliberately timing repairs to maximize profit. Would BP also manipulate the market in such a crude manner? Some US prosecutors think they did so in the US propane market. The Commodity Futures Trading Commission (CFTC) just six weeks ago charged the company with approving an Enron-style scheme to crank up the price of propane sold in poor rural communities in the US. One [rense.com]Loe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
sorry pisikene html viga tuli sisse et kogu text tuli lingina - aga peale märki [rense.com] lõppeb lugu ja pole midagi lugeda ;-)
Men stumble over the truth from time to time, but most pick themselves up and hurry off as if nothing had happened..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
| | 1 vastus allpool su määratud taset. |
|
|
|
