 |
|
Autorikaitse ja omandiõigus Eesti veebimaailmas
postitas doc Naabri-Valve-aknal osak. 1:41 9th november, 2006
Tundmatu sõdur teavitab olukorrast autorikaitse ja omandiõiguse küsimustes Eesti veebimaailmas.
Naabrivalve enda kommentaarid jupp aega kestnud vägikaikaveo kohta:
2004 tellisime CMA-lt kodulehe, sõlmisime tööde tegemiseks ka lepingu. Vastavalt lepingu punktile "muutub internetilehekülg Tellija (Eesti Naabrivalve) omandiks pärast seda, kui internetilehekülje eest on tasutud täies ulatuses". Tehtud tööde eest tasus MTÜ Eesti Naabrivalve kokkulepitud summas kokkulepitud ajaks. Seega peaks tänase päeva seisuga antud koduleht olema Eesti Naabrivalve omand.
Käesoleva aasta septembrist lõpetasime CMAga serveriteenuse osutamise lepingu ja soovisime CMA poolt tellitud kodulehe üle tõsta teise serverisse. Ületõstmisel selgus, et kodulehe algkoodis tuleb teha mõningaid muudatusi, et kõik kodulehe funktsioonid täielikult uues serveris töötaksid. Siis selguski, et kodulehe algkoodi polegi meile (täpsemalt uuele serveriteenuse pakkujale) üle antud või sellele ligipääsu võimaldatud. CMA väidab, et meie ühingul ei olegi õigust sellele algkoodile, see on CMA intellektuaalne vara.
Minut lisab veel mõned teemakohased lingid: IT-neegri blogi, php.ee foorumi teema ja PHP Centeri arutelu.
Kogu probleem hetkel seisnebki selles, et meil on koduleht, mis on meie omand, aga mille algkood on CMA poolt krüpteeritud, nii, et keegi muu peale CMA ei saa selle koodiga mingeid töid teostada. Meie aga oleme CMA käest tellinud kodulehe, mitte aegade lõpuni kodulehe haldamist. Praegu on nii, et me oleme sunnitud kõiki parandusi ja muudatusi teostama läbi CMA ning selle eest vastavalt nende hinnakirjale tasu maksma.
CMA esindaja väidab, et see pole nende süü, et uus server ei ole vastavate parameetritega ja et IT valdkonnas arenevadki asjad kiiresti ning parameetrid muutuvad – 2004 aasta süsteemid on vanad ja ei peagi uue serveriga ühilduma.
Samuti väidetakse CMAs, et algkoodi ei antagi kunagi kliendile, see on töö teostaja intellektuaalne omand.
Ja et CMA on nõus kõik parandused ja muudatused tegema, et koduleht uues serveris töötaks, aga teenustasu eest.
Meie aga tunneme, et see on ülekohus. CMAs loodetakse sellele, et kuna valdkond on võõras ja vastu vaielda eriti ei oska, siis maksamegi kõikide asjade eest praegu ja edaspidi ka.
Kas nii siis ongi, et tellides kodulehe, jäädki seotuks kodulehe valmistajaga? Ja kas meil tegelikult on algkoodile õigus? Hetkeseis on selline, et CMA on nõus algkoodi meile üle andma vaid kohtumääruse alusel.
< Kuu geoloogiliselt aktiivne?
| Demokraatia levitamine lõpuks edukas! >
| |
| | |
|
Autorikaitse ja omandiõigus Eesti veebimaailmas
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 99 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
hmm, ma ei ole kunagi CMA-st kui veebifirmast lugu pidanud, aga see, et algkoodi ei lubata kliendil näppida ja sellega tekitada teoreetiline võimalus, et kood rikutakse ära, on täiesti normaalne ja loogiline - see on ja jääb tõepoolest veebifirma omaks ja ainuõiguseks. ostja saab koodi kasutusõiguse, litsentsi. või nõuate microsoftilt, et peate saama ka windowsi koodile ligi? mõelge enne kui pasundate.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
leping tuleb alati läbi lugeda, see on fakt. kui ise ei mõista, tuleb selliste asjade puhul pöörduda mõne inimese poole, kes jagab. Ma ei saa siiski aru, miks kasutatakse üldse selliste firmade CMS'i, kui on olemas väga pädevaid, igasuguseid vaidluseid ja muud jura välistavad vabavaralised tasuta tooted? Aganoh, vaba maa ja vabad valikud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
võrdled dünaamilist veebilehte ja operatsioonisüsteemi - kehv võrdlus. Mida siis sisuliselt tähendab väide, et "veebileht on tellija oma", kui kood seda ei ole? See on ju absurd. Ja mida tähendab, et "klient rikub koodi ära"? Ma täiesti saan aru, et kui haldamine on kellegile üle antud, et siis ei lasta kliendil endal koodi torkida, aga kui klient tahab haldamise enda kanda võtta, siis peaks tal see õigus ka olema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma täiesti saan aru, et kui haldamine on kellegile üle antud, et siis ei lasta kliendil endal koodi torkida, aga kui klient tahab haldamise enda kanda võtta, siis peaks tal see õigus ka olema.
Autoriõiguse seadus §24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:
1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;
2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
Kuna mul pole õrna aimugi, mis lepingus ikkagi kirjas oli, ei hakka ka spekuleerima selle üle, kas antud juhul koodi näppida võib või mitte.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
HUUMOR KUUBIS: Villu personalijuhtimise võtted:
Esimene
http://www.hot.ee/maksud/338.htm
Teine
http://www.hot.ee/maksud/lopp.htm
Unikaalsed tekstid, uskumatu debiilsus...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
CMA peaks kohtusse andma, saavutama seal omandiõiguse kogu lähteteksti üle ja seejärel nõudma CMA -lt sisse kahju, mis Naabrivalvele tekitati sellega, et CMA Naabrivalve intellektuaalset omandit (varalisi autoriõigusi) veel kellegi saidi tegemisel kasutas (pealegi ilma Naabrivalve loata).
Õige küsimuse püstitus pole mitte see, kas klient udusele lepingule alla kirjutades tünga sai, vaid see, kas CMA mitte tünga ei saanud, andes "kogemata" kasutusõiguste asemel kliendile omandiõiguse.
Selliseid firmasid, nagu CMA, oleks hädasti koolitada vaja. Jõudu selleks Naabrivalvele. Las saavad peksa oma vitsadega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
by Fleimar Troll
CMA võiks oma muudatused tasuta ära teha (ühekorsed ju) - tullakse tulevikuski tagasi, Naabrivalve võiks vähem hädaldada ja lepingud täpsemalt sõnastada (kui juba paberit määritakse). Ning pärast koos saunalaval õlut lasta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
HUUMOR KUUBIS: Villu personalijuhtimise võtted: Esimene
http://www.hot.ee/maksud/338.htm
Teine
http://www.hot.ee/maksud/lopp.htm
Unikaalsed tekstid, uskumatu debiilsus...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Üldiselt, kui lepingus pole lähtekoodi eraldi mõistena sisse toodud, siis ilmselt jääb CMA-le õigus. Olen töötanud firmas, mis pidas lähtekoodi tähtsaks ja sestap sai selline punkt ka CMA-ga sõlmitud lepingusse sisse pandud - koodi saime ka ilusti kätte. Arvestades, et CMA kasutab ilmselt igal pool ühte ja sama CMS-i, siis sarnanebki lugu mõnevõrra eespool toodud Windowsi müügiga. Te ei eelda ju, et Microsoft tuleb ja reinstallib Windowsi teie masinasse või jagab lähtekoodi tasuta?
Omaette küsimus on, et millised olid kliendi ootused, mida talle räägiti lepingu sõlmimisel - võib-olla oleks olnud mõistlik ja eetiline rõhutada toote "kinnist" iseloomu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ise olete süüdi, et lepingus ei ole midagi lähtekoodi autoriõiguste kohta. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tavaliselt on lepingus, kui seda paberit, mis enamus veebitegijad pakuvad, üldse nii saab nimetada, midagi taolist: "Kodulehekülg on tellija omand" ja kõik.
Ja see heausksus ja lubadused jne jne on juba juristide teema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Just - ja kui klient laseb endale selliste umbmääraste tingimustega lepingu pähe tõmmata, on ta ise süüdi. Nagu juba ütlesin. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Seda, kes on umbmääraste tingimuste puhul "süüdi" või kuidas antud tingimust mõistetakse, otsustab Eestis kohus. Mitte müüja.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Seda täpselt müüja ütleski. Et annab koodi välja kohtuotsuse alusel. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui klient oli nii loll ja ei tea veebi/softi tegemisest midagi, siis on probleemid ette programmeeritud ja igale lollile sa ei suuda tehnoloogiat selgeks teha.
Tooks selles kohas sarnase näite Ordist ... (link ilmus kusagilt minu mailikasti).
http://www.chaos.ee/cdg/ordijoke.html
Tausta uurides, on see tõesti sündinud lugu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Maailmas on hype "arvuti".
Inimene la"heb naabri juurde ja na"pib "arvutit".
Inimene la"heb poodi ja ostab "arvuti".
Mitte teenuse, mitte lahenduse vaid "kruvikeeraja", mida mu"u"akse ja ka ostetakse lahenduse pa"he.
Arvutinduse areng ei ole veel nii kaugel, et suurem osa to"o"protsesse lihtsalt toimiks, stabiilselt, ilma keemiata. 10a tagasi oli vo~rgu arvuti ku"lge u"hendamine ka teadus, 5a tagasi hakkasid tulema kodukasutajale jo~ukohased seadistada wifi ruuterid.
Vabandust, mida kuradit te so~imate: "loll klient". Klient oli loll ainult selles mo~ttes, et arvutiteenused ei ole veel eriti kaugele arenenud ja ta ei teadnud seda. Nad arenevad veel palju, toimiva teenuse suunas. Praeguste vahenditega on toimiva teenuse hind nii ko~rge, et seda ei saa ha"sti mu"u"a ja nii ongi levinud va"ike petujutt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Arvutinduse areng ei ole veel nii kaugel, et suurem osa to"o"protsesse lihtsalt toimiks, stabiilselt, ilma keemiata. 10a tagasi oli vo~rgu arvuti ku"lge u"hendamine ka teadus, 5a tagasi hakkasid tulema kodukasutajale jo~ukohased seadistada wifi ruuterid.
Nojah, seda on na"ha ta"pit"htedest...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Klient oli loll ses mõttes, et ei teadnud, misasi on autoriõigus ja kirjutas talle sobimatu lepingu alla, mida kavala jutuga müügimees talle ette torkas. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
aga aseta ennast kliendi ossa, kuna sa võibolla tunned antud teemat hästi siis mõtle välja mingi analoogia valdkonnast mida sa nii hästi ei tunne.
klient võib küll loll olla, aga tema esmane soov on ikkagi saada terviklahendust sõltumata mingitest spetsiifilistest probleemidest millest klient EI PEAGI aru saama.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Peab küll aru saama. Inimene peab teadma, mida ta osta tahab. Kas ta tahab lähtekoodi või ei taha. Ja küsima, kas ta saab lähtekoodi või ei saa.
Nagu juba keegi siin eelnevalt märkis, kas peaks eeldama, et kõik Windowsi ostjad võivad ka minna Billi juurde lähtekoodi nõudma?------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ee...
cma-ga lepingus on kirjas, et koduleht on naabtivalve omand.
kui sa windowsi eulat lähemalt vaadanud oled, siis antakse sellega sulle opsüsteemi kasutamiseks litsents.
seal on väga suur vahe.
ja sellise lepinguga tõmbab cma omale samapalju koti pähe kui naabrivalvele.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui ma lähen poodi ja ostan haamri, siis ma ostan justnimelt selle haamri, mille ma ostan. Mitte tehnoloogiat, kuidas haamreid teha.
Kui sa majutad enda veebi kusagil Elioni serveris, siis sa ei saa hakata mingil hetkel jalgu trampima, et "kuulge, ma kolin minema, andke mulle arvuti ka kaasa".
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"Koduleht on naabrivalve omand" võib tähendada kurat teab mida. Näiteks seda, et lõpuks genereeritav HTML on naabrivalve omand. Igatahes ei tähenda see, et tarkvara, mida kasutatakse naabrivalve kodulehe loomiseks või elus hoidmiseks, oleks naabrivalve omand. Sama loogika alusel võiks ka serveris tiksuvad Apache või Linux olla naabrivalve omand. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kuidas iganes asi juriidiliselt ka poleks on see äri osaliselt rajatud kliendi naiivsusele, kas just pettusele on küll küsitav kuid sellele ollakse igatahes üsna lähedal. Minu meelest pole normaalne et teenuse ostmiseks pead olema selle teenuse osas proff ja teadma kõiki nüansse. Elu on liiga lühike et omandada kõiki bitinikerdajate, automehhaanikute, juristide, ehitajate ja veel tontteab kelle spetsiifilisi nõkse. Normaalne äri käib vähemalt minu meelest teisiti ning ise eelistan firmasid kus võin kindel olla et mind ei üritata pügada - tõsi, selle leidmine pole alati lihtne kuid vigadest õpitakse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Jah, kõiki nüansse ei pea teadma. Aga peab olema elementaarselt tähelepanelik. Näiteks ostes autot, mille pagasnikus on talverehvid, ei saa eeldada, et talverehvid vaikimisi tehingus sees on... Muidugi oleks võinud teenusepakkuja autoriõiguste punkti omal algatusel lepingusse sisse panna, selguse huvides. Kõigil oleks kergem. Aga see ei muuda lõppjäreldust. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Peab küll aru saama. Inimene peab teadma, mida ta osta tahab. Kas ta tahab lähtekoodi või ei taha. Ja küsima, kas ta saab lähtekoodi või ei saa.
Nagu juba keegi siin eelnevalt märkis, kas peaks eeldama, et kõik Windowsi ostjad võivad ka minna Billi juurde lähtekoodi nõudma?
sa tormad edasi veidi liiga kiirelt, klient ei tahtnud lähtekoodi, klient soovis, et tema veebileht töötaks ka mujal kui ainult CMA enda serveris, see, et selle tarvis läheb vaja mingis sortsu avalikustada pole kohe kindlasti enam kliendi mure
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Just-just - ostes autot, mille ratastel on küljes ilukilbid, ei saa eeldada, et ilukilbid vaikimisi tehingus sees on.
Ja kui raadio ja istmed ja rool ja rattad on küljes, ei saa ka vaikimisi eeldada, et need tehingus sees on.
Sa mõtlesid seda näidet ikka tõsiselt või?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Enda toodud näidet mõtlesin tõsiselt. Kas sina oma näiteid mõtlesid tõsiselt, ei tea. Ausalt öelda ka eriti ei huvita. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kriku, Sa oled tüüpiline näide möödunud kümnendi algavas ärimaailmas valitsenud suhtumisest, kus kõigile, eelkõige kliendile, tuleb igal võimalikul juhul tünga teha, ajades äri tulevikule mõtlemata. Aga kindlasti jõuab ükskord kätte päev, kus sa satud mõne omasuguse otsa ja ise seda suhtumist teise nurga alt tunda saad.
Kui firma leiab, et kliendi probleemide ärakuulamine ja lahendamine ei ole tema mure ja arvab, et kliendile tünga tegemine on OK (lollidele nende raha allesjätmine on kuritegu, eks ju), on see loomulikult firma enda valik. Pikalt sellised ettevõtted tänapäeval enam tegutseda ei saa. Kuulsus levib ja negatiivne reklaam ei ole reklaam, isegi kui vastupidist on väidetud.
Vähegi turunduse ja klienditeeninduse valdkonnaga teoorias või praktikas kokku puutunud inimesed teavad, et kõige rahulolevam klient ei ole mitte see, kellel pole teenuse pakkujaga olnud probleeme. Kõige rahulolevam on klient, kelle probleemid on kiirelt ja mõistlikult lahendatud. Ja vice versa.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas sa väidad, et suletud lähtekoodiga tarkvara müümine on põhimõtteliselt tüngategemine? Või mida? ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ei, ma väidan, et klient ei osta suletud või avatud lähtekoodi. Klient soovib oma probleemile lahendust osta.
Ja ära hakka seletama, et klient sai lahenduse. Kui klient oleks lahenduse saanud, siis me sellel teemal ei loeks ja ei kirjutaks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Aga just nii see on. Klient sai täpselt sellise lahenduse, nagu ta küsida oskas. Kui rahul ei ole, siis löögu peeglit jalaga. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kriku, sul on põhimõtteline asjadest valesti arusaamine. Klient ei ole süüdi, kui ta lahendust ei oska küsida. Teenuse pakkuja on süüdi, kui ta ei soovi suurema kasumi teenimise ja kliendi koorimise huvides kliendile selgitada, mida ta kliendile tegelikult müüb.
Ma ütlen veelkord, et kliendile müüakse lahendust, mitte toodet A, B või C. Kliendil ei ole vaja toodet A, B või C. Kliendil on vaja lahendust oma probleemile. Lahenduse võib pakkuda toode A, B, C või hoopis D, mida klient ei oska küsida.
Ma ei tea, millega sina oma leiba teenid. Mina töötan rahvusvahelises teenindusettevõttes, mille põhimõtteks on kliendile müüa lahendust, mitte toodet. Võibolla selgitab see meie lähenemise erinevust.
Mu jutu point ongi see, et lähenemine "müüme kliendile ükskõik mida, süüdistagu ennast, kui loll on ja selle ära ostab" ei toida pikas perspektiiivis. Ma ütlen ausalt, et mulle on tõsiselt vastikud ettevõtted, kes klienti koorida üritavad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Müüja ei ole selgeltnägija. Ta ei pea teadma, mida kliendil vaja on, kui klient talle seda ei ütle. See käib nii toote kui lahenduse kohta.
Mis alal su teenindusettevõte tegutseb?------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Jah, sellest ma räägingi - jätkusuutlikuks äritegevuseks on elementaarne, et müüja ei lükka kliendile maha esimest kättejuhtunud toodet. Eriti, kui toode on selline, millega klient aegade lõpuni enda külge siduda. Ja eriti, kui sellest eripärast vaikida (kuna ostja ei küsi - "hei, kui ma selle asja ära ostan, kas on siis nii, et ainus, kes selle juures mingeid muudatusi saab teha, oled sina, kallis müüja, ja sa oled seda nõus tegema ilge kirvehinna eest?"). Ei ole küsitud, ei pea selgitama, ütleb sinu viltune loogika, eks ju.
Tead Kriku, mul on sulle ettepanek. Kui sa veel ei ole CMA palgal või omanikeringis, siis sa võiksid kaaluda sinna astumist. Sinu mentaliteediga inimestele leidub seal kindlasti rakendust. Nad otsivad nimelt praegu endale müügiproffi. Kõlab just nagu midagi sinu jaoks, töö omasuguste seltsis.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Sa võtad eelduseks, et kliendile lükati maha mingisugune eriliselt salakaval asi. Minu arvates on see seisukoht ennatlik. Tarkvaratööstuses on päris tugev traditsioon, et lähtekoodi loetakse karmilt kaitstud ärisaladuseks. Nii avatud kui suletud lähtekoodiga tarkvaratoodetel on oma turg ja asi on kaugel sellest, et keegi võiks eeldada tarkvara lähtekoodi avatust. Need on paralleelsed & konkureerivad maailmavaated, mõlemad elujõulised. Seega ei ole kliendi eriline peedistamine, kui talle lähtekoodi ei anta ning ei ole ka kliendi eriline soodustamine, kui antakse.
Ma küsisin, mis alal sinu teendindusetevõte tegutseb, kuna erinevatel elualadel on nõuded lähteülesandele erinevad. Tarkvaratööstuses reeglina on nõuded kliendipoolsele ülesandepüstitusele päris kõrged.
Ma oleksin sinuga nõus, kui oleks tõendatud, et klienti tõesti püütakse CMA serveri külge aheldada. Käesolevast artiklist see aga ei ilmne. Mina saan niimoodi aru, et klient tahab CMA sisuhaldustarkvara käima panna mingis CMA serverist erinevas tarkvaralises keskkonnas.------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Sul on selle koha pealt õigus jah, et ma eeldan, et kliendile müüdi maha salakaval asi, mille puhul ei lepitud tegelikult kokku selles, et klient soovib ja saab suletud lähtekoodiga kodulehekülje, milles muudatuste tegamiseks ei ole kliendil võimalik valida, kellel ta neid muudatusi teha laseb. Ehk siis CMA on enda külge sidunud kliendi, kellel puudub vaba valik otsustada, kellel samal tegevusalal tegutsevatest ettevõttetest klient muudatusi soovib lasta teha.
Aga ma ei näe selle jutu jäkamisel siinkohal enam mõtet. Kindlasti ei suuda sina mind ümber veenda ja ilmselt mitte ka mina sind. Aga oleks hea teada, mis ettevõttes sa ise töötad, siis ma teaks sealt edaspidi kauge kaarega mööda käia. Ma tõesti ei soovi sinu tõekspidamisega inimestega äriasju ajada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kodulehekülje muutmisega tõenäoliselt probleeme ei ole. St klient saab tekste lisada, muuta jne. Kui ei saaks, oleks see artikkel palju hullemas sõnastuses palju varem välja antud. Ma kordan: asi on teise, algsest erinevasse serverisse kolimises. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
- ehk siis ahviäri.
Imelik, et paljud kiidavad sellist kliendi tillitamist veel heaks - ise olevat loll. Kas siis ütlete ka nii, kui näiteks kindlustus keeldub teile veeuputuse tekitatud kahju (vmt) hüvitamast, kuigi oma arust teil oli täielik kindlustuskate? See muide oli jaanuaritormi järgselt täiesti päevakorral - lepingutes (või tüüptingimustes vmt) olevat väikeses kirjas olnud selline punkt, mis oleks lubanud kindlustusfirmadel väljamaksest keelduda.
Ausas äris selgitatakse kliendile, mida ta saab või mida ta ei saa oma raha eest ja ei üritata tal nahka üle kõrvade tõmmata, sest kui isegi eetika kõrvale jätta, siis igale firmale on kasulik, kui klient levitab head uudist ja tuleb jälle ja jälle tagasi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kuniks pole ise leping teksti lugenud, on raske kindlalt väita, kuid:
CMA kui asjaga kursis olev pool, kui ta ikka ise peab algkoodi tähtsaks, oleks pidanud vastava sätte ka lepingusse sisse panema. Kui ta aga ei pea tähtsaks, siis tuleb lepingu hindamisel lähtuda kliendi mittespetsiifilisest arusasaamisest, et talle müüdi veebisait koos naha ja karvadega.
Tegelik konflikt tekib antud juhul asjaolust, et CMA juristid on tahtnud tabada kaht kärbest ühe hoobiga - kõigepealt mitte selgitada tarbijale tema õigusi ning mitte harida tarbijat intellektuaalse omandi küsimustes. Siis aga on CMA juristi(de)l tulnud pähe vbeel teinegi idee - mitte usaldada tarbijat, mitte anda tarbijale mistahes õigusi enne kui raha saab makstud. Naabrivalve teadagi kahtlane asi, ehk veel petavad, ei maksagi raha.
Tulemus - CMA on kaht kärbest taga ajades lasknud sisse lapsuse, mis õige surve puhul looks CMA vastase pretsedendi. Kui üle antakse toode ja mitte selle kasutusõigus, siis ei pea klient nüansse teadma ega eeldama.
CMA firmale kuluks selline kohtufarss hädasti ära.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma ei pea lugu firmast nimega CMA, kuid antud juhul on neil õigus.
Klient ostis etteantud funktsionaalsusega kodulehe (kujundus + moodulid). Koduleht jookseb CMS-i peal, mille kood on tootja omand ja seda ei anta kunagi ära...tegemist on ju karbitootega.
Vastupidi oleks asi siis, kui kogu kood tehti spetsiaalselt selle kliendi jaoks. Aga selle kliendi jaoks tehti ainult kujundus...
Antud juhul on tegemist lihtsalt ebakompetentse kliendiga. Ja loota, et arvutifirmad asjad lahti seletavad on liiga sinisilme - juba kasvõi sellepärast, et klient ei saa lihtsalt aru, mida talle räägitakse ja hakkab lollusi nõudma...näiteks selle sema CMSi lähtekoodi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"Antud juhul on tegemist lihtsalt ebakompetentse kliendiga."
võibolla. Ka sa ise oled näiteks spetsialist kindlustusküsimustes, juriidilistes küsimustes, raketiehituses?
" Ja loota, et arvutifirmad asjad lahti seletavad on liiga sinisilme "
hea reklaam oma firmale - olen kindel, et kliendid hakkavad peale seda neile lausa tormi jooksma. Sellist ennasthävitavalt idiootset käitumist võiks hiljutiste sündmuste valguses hakata nimetama panditegemiseks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Eeldus on ikka selline, et autor ei anna oma õigusi ära. Mitte vastupidi. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mis autor? Mis õigusi? Klient ostis ju "internetilehekülje", mis muutub "Tellija (Eesti Naabrivalve) omandiks pärast seda, kui internetilehekülje eest on tasutud täies ulatuses".
Seega on "autor" oma loomingu maha müünud ja ei oma enam mingit õigust. Klient ei pidanud mingil juhul asja nii mõistma, et ostab internetilehe, mis "jookseb ainult x-serveris ja mitte y-serveris". Või oli selline punkt siiski lepingus sees?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Saigi interneti lehe mis töötas. Senikaua kui klient sellega ise midagi ümber tegi (tõstis teise serverisse, näppis seadeid, tegi mida iganes ise).
Kui sa ostad auto, paned peale uue mootori või tahad näiteks juhtblokki ümber progeda siis sa samamoodi ei saa mingeid õigusi sellele. AUTO tervikuna on sinu ja tee mis tahad sellega - keera ümber puu, pane põlema või kasuta niisama.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
aga sa ei saa ju ometi autot, millel on kapott kinni keevitatud, või mis? :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui tahad just autoga võrrelda siis pigem oleks tegu variandiga kus müüakse auto mis töötab vaid autotootja poolt müüdava kütusega kuid see "pisiasi" jäetakse kliendile ütlemata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Müüakse ka selliseid, mingid plastmassist "Fiatid" pidid väidetavalt lukus olema. Kõik sõltub lepingutingimustest. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Köh köh. Kõik ei sõltu lepingutingimustest. Vähemalt 2 seadust on, mis asjasse puutuvad - võlaõigusseadus ja autoriõiguse seadus. Kui ostnud oleks füüsiline isik oma tarbeks ehk kui naabrivalve oleks *tarbija*, siis poleks siin üldse midagi köhida, sest tarbija on seaduse silmis eelduslikult loll ja teenusepakkuja on eelduslikult petis.
Murelikuks teeb hoopis CMA üldisem sõnum, et lähtekood on iseenesest teos, millele autoril on absoluutsed õigused. Kui lepingus pole kirjas, kas siis on kood eelduslikult avatud või suletud? Edaspidi küsigem avatud koodi, kodanikud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ja milline nende seaduste sätetest kohustab tarkvara müüjat või rentijat kliendile igal juhul lähtekoodi andma? Või siis tarbijamüügi puhul? ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Hee.. igaüks teeb oma tööd ikka ise. See, millise tendentslikkusega sa siin küsimusi püstitad, annab alust arvata, et sul on selle asja vastu mingi soliidsem huvi. Võin ka eksida. Siin tulevad mängu üldpõhimõtted - lepingu tõlgendamine, hea usk, mõistlikkus. Pealegi on ilmselt tegemist tüüptingimustega ja firma on siin üritanud asju paremas valguses näidata. Kui lepingus seisab, et koduleht on minu oma, siis on vähemalt tarbija puhul mõistlik eeldada, et ta saab seda kasutada ka kahe aasta pärast ja mõnes muus serveris. Kui teenusepakkuja tahab koodi varjata ja teise serverisse kolimisega kaasnevate lisatööde kohta pole lepingus midagi märgitud, siis tuleb tal see töö ikka ise ära teha. Kuigi odavam tuleks vist lasta oma lepingud üle vaadata. Lepingus pole vist ka seda öeldud, et lähtekood on suletud ja see on minu jaoks selles asjas ikkagi kõige huvitavam küsimus. Kohtuotsust oleks huvitav lugeda, kõige parem kui riigikohtu oma ;)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Üldiselt on ikka nii, et õigustloovatele aktidele viidatakse mitte nende pealkirja, vaid ikkagi konkreetse normi järgi. Paragrahvi, punkti, lõigu tasemel. Kui vaja, siis ka lause tasemel.
Jah, muidugi on siin küsimus lepingu tõlgendamisest. Seda olengi püüdnud rõhutada. Miks sa hakkasid VÕS-i ja AÕS-iga vehkima, jääb antud kontekstis arusaamatuks.
Ning vähemalt käesoleva artikli tekstist küll ei nähtu võimalust tõlgendada kõne all olevat lepingut nii, et see annaks kliendile põhjust pretensioone esitada, kui talle lähtekoodi ei anta.
Tüüptingimuste vaidlustamine on ise teema, kuid lähtekoodi endale hoidmine ei ole mingil juhul selline teist poolt ebamõistlikult kahjustav tingimus, mida annaks vaidlustada näiteks VÕS §42 lg. 1 alusel.
Nagu ma juba ütlesin, võib "kodulehekülg on kellegi oma" tähendada väga paljusid asju. Autoriõigust lõpuks genereeritud HTML-ile, autoriõigust disainile, autoriõigust sisestatud materjalile. Tõenäoliselt veel midagi. Aga on meelevaldne laiendada seda lauset tarkvarale, mis kodulehekülje kättesaadavaks teeb.
CMA-l on kõik autoriõigused enda loodud sisuhaldustarkvarale. CMA ei ole allkirjastanud kokkulepet mõne varalise õiguse üleminekuks. Järelikult ei ole kellelgi õigust nõuda CMA-lt mõnest varalisest õigusest loobumist, mille hulka kuulub ka lähtekoodi paljundamise / modifitseerimise lubamine. Jutul lõpp.------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Jutul lõpp jah. Loodetavasti säästsid õhku ka kohtus vaidlemiseks. Vt autoriõiguse seaduse §-i 24 siis ka:
§ 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:
1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;
2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
(2) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma programmi autori või tema õigusjärglase nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
(3) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist eesmärgil selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud.
(4) [Kehtetu – RT I 1999, 97, 859 – jõust. 6. 01. 2000]
(5) Lepingu tingimus, mis piirab käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud õiguste teostamist, on tühine.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas kodulehekülje tõstmine teise serverisse rikub kuidagi CMA kodulehe autoriõigusi?
Arvatavasti jääb lehenurka ikka tekst "copyright CMA".
Kui lepingus oleks kirjas olnud punkt "koduleht lubatud töötama ainult CMA poolt ettemääratud serveris", vaevalt kisa oleks.
Vaevalt keegi tellija ka sellise punktiga lepingut ka tahaks.
Paraku tean mitut juhtu, kus kodulehe tegija end
puugina nii (lolli) tellija külge imeb, et see ei saa ilma enam läbi vahenduseta isegi kodulehel vaata et tekstigi muuta.
Algset "odavat" lehte kipub haldama seesama netifirma ja tellija mõtleb, et raisk, kus nüüd see jamps juhtus, sai nagu tellitud endale koduleht, aga nüüd tao pappi järjest juurde nagu sunnismaine talupoeg ja isegi hallata "oma" lehte ei saa..
Kusjuures on olnud sellega hädas üsna rahakad firmad, kõige markantsemal näitel (nii aastast ca 2000) pidi üks praegune börsifirma saatma jooksva iganädalase uudise teksti ja pildi, viimase alati kindlas mõõdus, kodulehe tootjale, kes siis lehte "operatiivselt uuendas".. Ja see läks kuus ikka tuhandetes maksma. :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
AÕS §24 ei pane programmi loojale lähtekoodi üleandmise kohustust. See säte loetleb tegevusi, mida programmi kasutajal õigus teha on, ilma et teda selle eest kohtusse antaks. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma sain aru, et CMA ei ole vastu kodulehe teise serverisse tõstmisele, kui seal suudetakse nende sisuhaldustarkvara jooksutada. Tõenäoliselt oleks nad nõus ka oma sisuhaldustarkvarasse muudatusi tegema, kui pärast õnnestub selle eest arve esitada. Mulle näib, et antud juhul klient tahab, et nad tasuta oma sisuhaldustarkvara mingis teistsuguses tarkvaralises keskkonnas tööle paneks. Võib-olla tuleb klient poole aasta pärast sooviga see kolmandasse, jälle natuke erineva tarkvaralise keskkonnaga serverisse majutada... Loomulikult nad ei ole nõus sellist asja tasuta tegema. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Oeh. Loe postitused nüüd veelkord üle ja mõtle ise ka natuke. Isegi kui sa tõsimeeli arvad, et CMA müüdud teenus (veebileht, html) oli "kinnine", ei pea sa seda ju ise olema. Sinu järgmisest kommentaarist vastuseks marekikesele selgub sisuliselt kogu tõde - kuna CMA "ei ole loomulikult nõus sellist asja tasuta tegema", siis järelikult müüsid nad veebilehe avatud lähtekoodiga. Kui seadusi ja lepingut erapooletu pilguga vaadata, siis teistsugune tõlgendus oleks tõepoolest meelevaldne.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Misasi on "veebileht", kas ta on "toode", "teenus", "lahendus" või paljalt üheksatäheline sõna html koodis, selle üle võib põhimõtteliselt filosofeerida aegade lõpuni. Selleks seadused ja leping ongi, et aru saada, mis on asja mõte. Heauskse tellija vaikimisi ühe teenusepakkuja külge aheldamine tundub.. kuidagi jabur. Sinu meelest on see mõistlik, sellest sain juba aru. Seda võib nimetada näiteks maailmavaateliseks erinevuseks. OK?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Palun ära lasku demagoogiasse. Ma kirjutasin eelnevalt, et küsimus näib minu meelest olevat CMA sisuhaldustarkvara käimaajamises teistsuguses tarkvaralises keskkonnas, kui sellele algselt ettenähtud. Selle töö tasuta tegemisest keeldumine ei tähenda veel "ühe teenusepakkuja külge aheldamist". ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Sellest loogikast ei saa ma aru. Misasi on "kinnine html"? Mida sa nimetad "veebilehe avatud lähtekoodiks"? ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See on vale arusaam autoriõigustest. Autoriõigus on võõrandamatu ja jääb autorile ka peale toote mahamüümist.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ise küsid, ise vastad, ise ajad ka pilli lõhki. Tubli. Mina ei rääkinud kinnisest html-st, vaid sinu kinnisideest selle teemaga seoses. Jõudu tähenärimisel, ma ei näe sellel vestlusel enam mõtet.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui argumente enam ei ole, on tõesti kõige targem ära lõpetada. Toetan ja tervitan. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See on õige ainult autori isiklike mittevaraliste õiguste kohta. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
*Copyleft: all rights reversed.* Vt "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim", lk 57.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ehe näide ju j.o.k.k-ist! juriidilise külje pealt pole kliendil midagi halada, aga muust küljest vaatadatuna on asi ikka nigel. Täiesti nüri on ju loota, et klient (kes on siiski inimene) teab kõiki peensus, mis seostuvad veebpeidziga vms. Selleasemel et katla ümber tantsu teha ja nugadele minna, võik antud juhul kliendiga mingile kokkuleppele jõuda, mis rahuldab mõlemat osapoolt. hetkel klient ju puha "loll rahakotiga" staatuses. Firma poolt ehk oleks tark mingi x summa eest harida klienti, teha uus leping/leping ümber, et klient siiski lõpuks saaks, selle mille ta arvas ostvat. Klient haritud, firmal hea promo (aitab leida rahuldava lahenduse), pretsedent olemas (firma teab edaspidi mis kohti rõhutada lepingus kliendiga) ja ei ole vaja kohtusse minna või blogis vahutada. Kriku on muidugi ehe jokk mees. muud pole öelda. jõudu sulle, sa oled röövkapitalismis kindlasti edukas. natuke rohkem inimlikust kallid kodanikud.
Parimat osapooltele!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
CMA'st hästi ei arva ning kindlasti oleks antud juhul võinud juba müügi käigus kliendile seletada, mis on mis.
Nüüd võiks aga php'st kõrvale vaadata näiteks kompilleeritavate keelte poole. Kui klient, ütleme näiteks, tahab endale raamatupidamistarkvara, siis kas ta peaks selle lähtekoodi endale saama või on siiski ok müüa toodet ka ilma?
Kas see on ok karbitoote puhul?
Kas see on ok modifitseeritud karbitoote puhul?
Kas see on ok täiesti custom lahenduse puhul?
Kui lähtekoodist pole juttu olnud, mida peaks siis pooled eeldama?
Lisaks, ma pole konkreetselt kursis kuidas CMA antud cms'i "ära krüpteerinud" on, kuid eeldan, et "krüpteeritud" kujul on antud softi võimalik siiski jooksutada ka mujal, kui ainult CMA juures (kui keegi teab paremini, andke teada). Sellisel juhul ei ole ju CMA süüdi, kui kliendi uus hostingupakkuja lihtsalt ei toeta samu seadeid, kui CMA hosting.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui lepingus ei ole kirjas, kellele selle kodulehekülje algkood kuulub, siis on see minu arvates kindlasti kliendi oma, sest kliendi oma on kõik, mida võib mõista "internetilehekülje" või selle osana.
Kui lepingus on midagi algkoodi kohta, siis tuleb lepingut selel koha pealt üle lugeda :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui lepingus pole lähtekoodist midagi juttu siis räägitakse lõpptootest - veebist kui tervikust, mis kuulub kliendile. See kuidas see tööle saadud on ja mis sinna juurde on käinud ei ole enam kellegi asi :)
Võrdluseks tuues et kujunduse osas võiks siis ju ka nõuda et piltidel kasutatud modell oleks nende omand, nagu ka kõik muud objektid pildil ;)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
jutt jumalastõige.
seletage nüüd lihtsale inimesele mis moodi ei kuulu lähtekood osapoolele kes telis veebilehe? kas tahate väita et kui tellin veebi lehe, maksan selle eest 25k ning ei saagi seda enda omaniks? lähte kood ON VEEBLEHE OSA ning need käivad koos, kui ei ole ühte ei ole ka teist. lihtne kas pole?
siin toodi näiteid win kohta, nii muuseas kui sa ostad winni siis saad ka lähtekoodi kaasa või mis? ok see on küll kompileeritud kuid siiski olemas. ja miks ei olnud ühtegi näidet linuxite kohta, on ka tasulisi linuxeid ning seal saad kaasa ka lähtekoodi ja muud sellised asjad.
põhimõtteliselt ei saa eraldada lähtekoodi koguproduktist (valmistootest), vähemalt mitte veebinduses.
ja muidugi oleks päris huvitav teada kuidas müüvad veebilehti need kellel pole võimalust lehte majutada, et siis kas naad müüvad genereeritud html laiendiga lehti? stiilis kodus/kontoris valmistatud dünaamiline leht toimib muuta saab jna, kui klient tahab seda saada siis brauseris: file -> save as ... ja siis kliendile postkasti html failid. ainult sellisel juhul ei saa klient lähtekoodi. ülejäänud võimalused on välistatud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Muuseas, kujundusest rääkimine tooks sisse veel ühe huvitava asja -- kas kujunduse "lähtekood" peaks ka kaasas olema? Näiteks tabelitel põhinev kujundus, mis photoshopis "lahti hakitud".
Kas kujunduses kasutatud pildimaterjali peaks kliendile raw'na andma?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui koos kujundusega õigusd ära annad eks siis on viisakas psd või muus formaadis hiljem muutmist võimaldav versioon kaasa anda (mitte flat jpg, png vms).
Mis puutub lähtekoodi siis normaalsetel firmadel on lepingutes ilusti kirjas, et rakenduse tuumkoodi klient iseseisvalt muuta ei tohi, et selle autoriõigused jäävad kuuluma täitjale ja ei tehta sellest mingit saladust. Ei anna keegi oma CMS'i autoriõiguseid ära.
Koodi vahtimine on teine asi.
See on selge, et CMA ei tahtnud sellest eriti kliendile rääkida, et magusam välja paista.
Nüüd võib aga kohus otsustada, et CMA ikkagi ANDIS ära ka oma autoriõigused ja siis alles hakkab neil "huvitavaks" minema.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
selgituseks, et naabrivalve ei ostnud kujundust vaid spetsiaalselt meile tehtud kodulehe ja maksime ka kodulehe eest, mitte kujunduse eest. Lähtekoodi mõistet lepingus mainitud ei ole. Internetilehekülg on selgitatud nii - tellija internetilehekülg, mille CMA teostab. Kõik.
Meie arvates on ka lähtekood ja kodulehekülg kokkukuuluvad osad - et kui pole ühte, pole ka teist, seetõttu olemegi nüüd hämmingus, et oleme saanud tegelikult nö pool meie omandist. Meile esitatud pakkumises on kirjas, et CMA pakkumine koosneb järgnevatest osadest "sisuhaldustarkvara, kujunduse, standartsed ja spetsiifilised moodulid, olemasoleva info ülekandmine. Ja ei ole kirjas, et me oleks ostnud mõne litsentsi või kasutusõiguse.
Tagantjärelel targutades võib öelda küll, et CMA palkamine oli viga, sest igatsugu jamad olid igapäevased. eks vigu juhtub kõigil, aga CMAs ei olnud kombeks vastata klienditoe telefonile või kliendi e-mailidele, et probleem lahendama hakata.
Me oleme alates augusti kuust selle probleemiga tegelenud ja püüdnud leida lahendusi, oleme pakkunud CMAle välja, et saame kokku ja arutame kompromisse, aga nende poolt täiesti huvi puudus. Jah, nad on nõus vajaliku töö teostama, aga raha eest. Loomulikult saame me aru, et parandused jne on kellegi töö ja selle eest tuleb maksta. Aga - kui koduleht oleks nii nagu lepingus kirjas meie omandis, siis saaks need parandused teha uus serveriteenuse pakkuja kuna tõesti probleem tekkis seoses kodulehe ülekolimisega. Praegu ongi ju nii, et maksame selle töö eest, siis mingi aja pärast ilmneb uus probleem, jälle me maksame jne. Meie viga on tõesti see, et kirjutasime alla CMA standardlepingule, kus kõik väga üldiselt kirjas. Aga see, et me selle kodulehe toimimise lõpuni jääme CMAga seotuks ei saa olla tingimus, mis on loomulik ja lepingusse kirja ei panda, ei usu, et IT maailm muust ärimaailmast selle poolest eristuks.
Seega - meil sai kõrini CMA ülbusest ja nahaalsusest ning otsustasime teistele valdkonna asjatundjatele vaidlust tutvustada. Nagu siit foorumist lugeda võib, ei olegi asi nii selge, et kas naabrivalvel on õigus või cma-l.
Ah jaa, meie arvame ka, et nad oma autoriõiguse meile maha müünud. Aga eks siis õigusemõistajd otsustavad...
Naabrivalvurid
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Miks see autoriõiguste jutt?
Autoriõigustega kaasneb õigus nt. neid
va mooduleid ja koodi müüa.
Seda naabrivalve ilmselt ei soovigi..
Ta tahab oma kodulehekülge lihtsalt
KASUTADA. See õigus võiks kodulehe
tellijal ikka olla.. Piiranguvabalt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"sisuhaldustarkvara, kujunduse, standartsed ja spetsiifilised moodulid, olemasoleva info ülekandmine."
Kui see kõik on lepingu järgi naabrivalve oma, siis ei pea te midagi juurde maksma ja kõik lähtekood peab olema teile näppimiseks lubatud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ilma kellegi peale näpuga näitamast või kedagi esile tõstmast oleks minu soovitus kogu teenus välja vahetada k.a. sisuhaldustarkvara. Kasutage ka võimalust oma kodulehele uuem välimus anda ja olete kindlasti õnnelikum ja rahulolevam inimene 6 kuu pärast kui vaidluste alustamine CMAga või veel tagatipuks kohtu poole pöördumine teid teeks.
Rahaliselt on see muidugi ootamatu väljaminek, kuid eks me kõik peame maksma oma teadmatuse eest.
Minu pesupulber ei tee ka särke nii valgeks, kui telekas näidatakse. Kuid ma ise olin loll, et uskusin, et ta seda teeb ja enne ostu teostamist järgi ei uurinud, kui tõene see reklaam ikka olla saab.
Minge kõik vaatama "Müümise kunst" filmi ja kasutage kainet mõistust.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Huvitav mõte, aga eestlastele kahjuks väga tüüpiline. "Olin ise loll, ise süüdi, oma viga, kolin mujale ja maksan uuesti". Selline suhtumine toidabki inimesi ja firmasid nagu CMA, kes on valmis kliendile mütsi õlgadeni pähe tõmbama.
Ütleme otse välja - siin on tegemist kliendi teadliku petmisega ja see ongi CMA ärimudel. Punkt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tore on näha, et kohalik "rohujuure-meedia" on vaikselt jalgu alla saamas: minut.ee-s paljastatakse igasuguseid petiseid ja Postimehe tarbijaportaalis tegutsejate aktiivsel osalusel pandi vististi isegi yks Tartu kiirsöögikoht kinni. Kahju ainult, et eeskuju võetakse sealjuures kohaliku meedia "õigluse jalule seadmise" meetoditest-määrimiskampaaniatest, mitte aga headest ajakirjandustavadest, mis justkui nõuaksid, et teisele poolele ka sõna antaks. CMA seisukohta pole siin ju väljendatudki; asjasse puutuvaid seadusi ei tunne te samuti mitte. Ometi olete te selle firma juba ette syydi mõistnud seitsmes surmapatus*.
Et teil nyyd oleks, millest kinni hakata, ytlen kohe ära, et mul siin mingit raha mängus ei ole.
* Ja siis veel takkajärgi kaheksandaski, mis olevat kuulu järgi nii salajane, et see alles maailma lõppedes teatavaks tehakse.---
Inimene on ori, sest vabadus on raske, orjus aga kerge.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Miks Sa arvad, et kommentaarid artikli lahutamatu osa peaks olema? Artiklis eneses oli ikkagi ainult Naabrivalve poolne kurtmine. Lepingu konkreetsest sõnastusest pole juttu olnud ja "internetilehekülg" on nii udune mõiste, et selle väidetavast omandisuhtest rääkimine on üsna mõtetu tegevus.
P.S. Minu arvates on näiteks "internetilehekülg" üldse ainult üks kirje nimeserveris. :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
by Fleimar Troll
Kui seda ära ei anna, oled selle ori; kui annad - saad uue väljakutse.
Kui see tõele vastab, siis on CMA suremas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kui klient tellib mingi lahenduse, siis tegija kirjutab ja dokumenteerib ja annab asja üle kogu täiega. ma ei arva et mu korter on parketipanija intellektuaalne omand.. antud juhul ei ole cmal ega naabrivalvel eriti mitte midagi mögiseda, kui on olemas töö üleandmis-vastuvõtu akt, siis selle järgi talitatakse. kui akti pole või siis leping on sitasti tehtud, siis saab naabrivalve tünga ja cma saab teda natsa lüpsta, iseasi, kas selline negatiivne promo kaalub üles selle papi, mis naabrivalvelt lampi lüpsta saab
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
by Fleimar Troll
Räägitakse, et hiinlased ei tundnud paberimäärimist äri ajades, seda olevat õpetanud neile valge mees.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mine võta kinni – kui sa tellid parketi panemise ja siis võtad kätte ja vahetad elukohta, mis sa arvad et see parketipanija peaks tulema ja su parketi ühest kohast üles võtma ja teises taas maha panema ning seda tasuta jah?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
by Fleimar Troll
Ei, ei. Kui kuuti vahetan, siis müün elukoha koos parketiga. Mis ma selle vana juustuga enam teen? Sama oleks ka 'kodulehega', kui see maha müüa - koos täiega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Eieiei, loomuldasa, niipea kui Su vana serveripakkuja kõrvad pea alla paneb, pead tegema uue lehekülje, võtma uue naise, astuma parteisse ja minema soovahetusoperatsioonile.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Mina naabrivalvena annaks hagi sisse ja nõuaks välja lähtekoodi, e. teose "käsikirja", millele kliendil lepingu järgi õigus on. Kui nad krüptot lahti ei tee, siis võib lausa kahju hüvitamist nõuda. Need hagid ei ole eriti kallid ja võivad lõppeda ka võiduga, kui suudetakse kohtunikule asi selgeks teha. Ja ka see ei ole eriti keeruline, kui järele mõelda.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
P.S. Alati on ka olemas tarbijakaitse vms. institutsioon. Ja kui need ei soovi aidata, siis Äripäev vast ikka võtab loo ette mõnel hapukurgisemal nädalal. Naabrivalvel pole eriti midagi kaotada, aga CMA võib saada sellest loost nii kõva mainekahju, et varsti pole neil kellegile oma kõdulehti müüa...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Einoh normaalne firma tuleks kliendile vastu ja teeks sellise väikese muudatuse tasuta ära. St muudaks neid ip aadresse vms, mis on vaja muuta, et see leht teises serveris tööle hakkaks. Kui CMA seda ei tee, siis on tegemist äärmiselt kliendivaenuliku firmaga. Siin ei ole rohkem midagi rääkida. See on täiesti normaalne, et CMA ei anna oma koodi välja, mida ta ilmselt kasutab veel mitme saidi juures.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
siinkohal võiks kogu suure pläma lõpetuseks mainida, et tegu oli CMA poolt sitalt kirjutatud koodiga, mis oleks töötanud, kui see oleks kohe alguses kirjutatud kompetentsete vendade poolt, kes teavad PHP eripärasid ning erinevatest konfiguratsioonidest tulenevaid takistusi ning kuidas neid vältida, ei ole eriline kosmoseteadus, vaja on lihtsalt TEADA ja peab olema kogemusi
(tegu oli mail() funktsiooni viienda parameetriga kui ma ei eksi)
seega CMA keeldub parandamast oma viga ja nõuab enda vea paranduse eest raha kliendilt ning ei lase ka kliendil endal viga ära parandada (klient kusjuures otsis ise välja, milles viga täpselt on), vahva
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See on huvitav info. Sellist käitumist ei saa tõesti heaks kiita. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
CMA peaks kohtusse andma, saavutama seal omandiõiguse kogu lähteteksti üle ja seejärel nõudma CMA -lt sisse kahju, mis Naabrivalvele tekitati sellega, et CMA Naabrivalve intellektuaalset omandit (varalisi autoriõigusi) veel kellegi saidi tegemisel kasutas (pealegi ilma Naabrivalve loata).
Õige küsimuse püstitus pole mitte see, kas klient udusele lepingule alla kirjutades tünga sai, vaid see, kas CMA mitte tünga ei saanud, andes "kogemata" kasutusõiguste asemel kliendile omandiõiguse.
Selliseid firmasid, nagu CMA, oleks hädasti koolitada vaja. Jõudu selleks Naabrivalvele. Las CMA saab ülbuse eest omaenda vitsadega peksa.
Heal juhul võib Naabrivalve sellest pretsedendist kenakese finantspreemia saada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Nagu ülalpool märgitud, ei ole seaduslikku õigust lähteteksti nõuda antud lepingu põhjal.
Aga heaks kiita ei saa CMA sellist käitumist seetõttu, et see läheb vastuollu programmeerimise heade tavadega... St koodi kirjutatakse ikka nii, nagu kõige õigem on, mitte nii, et küll töötab. Kliendil peaks olema õigus oodata, et tema tarkvara on loodud igasugu best practice'eid silmas pidades. Kui see õige on, mida esimeses postituses kirjutatakse, võib siin olla lihtsalt kvaliteediprobleem.------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mismoodi nüüd äkki CMA-l õigus pole? Mis asjad on programmeerimise head tavad? Kas nende kohta oli lepingus midagi märgitud ja kas neid oli kliendile lubatud?
Sinu eelneva jutu järgi on ju nii, et CMA koodivead on tema autoriõigus ja kliendil pole luba neid uurida ega nende üle vigiseda.
Kui kodulehe tõstmine teise serverisse (millest lepingus juttu ei ole, aga mida ühelt saidilt siiski eeldaks) ei õnnestu CMA tingimustel, siis see ei peagi õnnestuma. On ju nii?
Ja kesse krt siin jagab lahkesti suuri punkte nii enne kui ka pärast 180-kraadist meelemuutust? Ah?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Enda arvates ma selgitasin seda asja. Kõik oleneb nõude alusest. Klient ei saa kõne all oleva lepingu alusel nõuda, et talle lähtekood antaks. Küll aga saab klient nõuda, et talle pakutaks võimalikult kvaliteetset teenust.
See, kui kliendil pole õigus ühel alusel, ei välista, et tal võiks olla õigus mõnel muul alusel.
Kõik arvamused põhinevad informatsioonil, mida käesolevast artiklist & selle kommentaaridest leida võib.------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui palju nad muide raha küsivad? Kui viga täpselt teada, peaks ju olema realistlik ajahinnang max pool tundi. Visake neile see 200 või 300 krooni ja kurat nendega. ------
Kirjavigade eest vastutab Al-Kaida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
nende hinnangul on tööd kohe mitme tunni jagu ja hind ei ole ka mitte paarsada krooni
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
