 |
|
Guardian: majanduskriisi põhjustasid pankurite petuskeemid
postitas J-Georg raha-paneb-kohtuveskid-käima osak. 9:08 21. aprill, 2010
Tundmatu Sõdur refereerib Guardiani artiklit Now we know the truth. The financial meltdown wasn't a mistake – it was a con: "Ülemaailmne rahanduskriis ei tekkinud pankade valede riskihinnangute ning eksituste tulemusel. Rahanduskriis tekkis sihilike pettuste tagajärjel - uute loodud finantsinstrumentide keerukuse tõttu, mis andis võimaluse süsteemseks pettuseks pangandussektoris. Mitmetes riikides on see tänaseks viinud pankade ja pankurite suhtes kriminaaluurimisteni."
Iirimaal arreteeriti eelmisel kuul Ango-Iiri panga endine juht Sean FitzPatrick süüdistatuna pettuses. Islandil anti parlamendi uurimismaterjalid, mis käsitlesid Islandi pankade tegevust laenuturul, prokuratuurile. Kohtu poolt loodud organ leidis hiljuti, et Lehman pank teadlikult moonutas oma bilansi andmeid, et näidata oma finantsseisu paremana kui see on, kusjuures Briti krediidireitingute firma Ernst & Young andis Lehmanile tol ajal väga head reitingud. Šveitsis on UBS pank ennast kaitsmas USA maksuameti süüdistuste eest, pangas olevat loodud 17000 kontot selleks, et USA-s maksudest kõrvale hiilida. Võib olla kindel, et sedalaadi süüdistusi on tulevikus veel oodata.
< Inglise ülikoolid peavad jagama andmed kliimamuutuste kohta
| Islandil võib aktiveeruda veel võimsam vulkaan >
| |
| | |
|
Guardian: majanduskriisi põhjustasid pankurite petuskeemid
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 78 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
Jah eks see panga ja finants maastik ole üldse üsna keeruliseks aetud aga kui hakata seda saasta mida tegelikult seal olla ei tohiks ära rookima siis majandus ise on üsna lihtne ja sellest arusaamiseks ei pea olema raketiteadlane.
Eks ütleski ju üks USA konstitutsiooni loojatest et "Pangad ja finant institutsioonid on märksa ohtlikumad vabariigi iseseisvusele kui ükskõik missugune armee."
Kogu keemia aga seisneb selles et pankkadele ei tohiks lubada raha niiöelda õhust juurde tekitada ja samuti peab pankkadele kehtima normaalne äri reegel et kui ei oska majandada siis läheb pankrotti.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma olen neid filme näinud, aga keegi ei selgita, kuidas rahaloomine siis välja nägema peaks. Ilmselt ei ole õrna aimu ka neil, kas kasutavad väljendeid nagu "raha õhust juurde trükkimine" jne.
Räägi siin palun, mis see õiglane süsteem peaks olema ja kuidas see välja näeb, kes ja kuidas kontrollib raharinglust?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kõige lihtsamalt öeldes, raha peab tekkima väärtustest, mitte võlast.
Teisisõnu, rahal ei tohi olla mingit kokkulepitud väärtust, vaid see peab olema 100% tagatud reaalse varaga. Praeguse, laialt levinud arusaama kohaselt, on rahal omaette väärtus, mida siis saab vahetada mingi teise väärtuse vastu. See aga on täiesti vale lähenemine ja selles pettus seisnebki.
Tegelikkuses peaks rahatäht olema kõigest kviitung (väärtusekandja) millelegi käegakatsutavale (näiteks kuldmünt vms.).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kas härrased "reaalse tagatise nõudjad" on mõtlenud ka sellele, milline saab olema KREDIIDIKULUKUSE määr 100% varadega tagatud rahandussüsteemis. 60%, 50%, 30% heal juhul. Mida teeb selline intress hindadega? Kuidas saavad inimesed laenu uute ettevõtete asutamiseks?
Ühesõnaga, see "tagatud raha" ei too kaasa muud kui meeletult kõrged intressid ja stagnatsiooni majanduses, sest basoluutselt kõike peab finantseerima omavahendite arvelt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ja kui riigil kulda (näiteks) ei ole, siis ei ole võimalik riigil toimida? Hakkama pidama uusi sõdu kulla pärast? Siis hakkama "orjama" kullakaevandajaid ja kullafirmasid. Ja kes üldse ütleb, et kullal mingisugune väärtus peab olema? Olgugi, et ta on haruldane, on tegemist siiski tavalise maavaraga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui kuld saab otsa ja paberraha on sellega tagatud, siis ei ole võimalik ju majandust enam kasvatada. Tootjad saavad lõpuks aru, et raha, mida kaupade eest maksta ei ole ja ei ringle ning panevad pillid kotti. Võimalus oleks siis kulla väärtust muuta, et rohkem raha trükkida, aga seeläbi kannatab inflatsiooni läbi tarbija, nagu teeb ta ka praegu.
Keegi ei väida, et praegune süsteem on hea, aga lollid zeitgeisti fännid ei jaga teemast üldse. Loomulikult on tore iga teema all kisada kulla-standardist.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mis ajast kulal ja hõbedal üldse mingi VÄÄRTUS on?
neil on täpselt samasugune kokkuleppeline väärtus nagu rahalgi.
Majandus satuks ikka stagnatsiooni, kuna puuduks võimas krediit suurte plaanide teostamiseks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kullal ja hõbedal on mingi väärtus alates elektri ja suuremal määral nüüd ka elektroonika masskasutuse algusest.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
nii nagu manipuleeritakse raha väärtusega, trükkides raha juurde ja sellega tekitades pidevat inflatsiooni,
on viiteid et samamoodi manipuleeritakse ka kulla ja hõbeda hinnaga turul, et ei saaks inflatsiooni eest kaitsta
1930-ndatel kui USA kodanikud hakkasid majanduskriisi ajal ostma kokku kulda, et ennast inflatsiooni eest kaitsta, konfiskeeris USA Rosevelti otsusega elanikkonnalt kogu kulla ja kulla omamine muudeti kuriteoks, et tavakodanik ei saaks nõiaringist välja
When dollars were fully convertible into gold, both were regarded as money. However, most people preferred to carry around paper banknotes rather than the somewhat heavier and less divisible gold coins. If people feared their bank would fail, a bank run might have been the result. This is what happened in the USA during the Great Depression of the 1930s, leading President Roosevelt to impose a national emergency and to outlaw the ownership of gold by US citizens.[21]
http://en.wikipedia.org/wiki/Gold_as_an_investment
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kullal ja hõbedal on väärtus kuna seda on vähe, seda ei saa õhust juurde teha st. seda tuleb raske tööga kaevandada ja see on keemiliselt üsna muutumatu väärtus.
Kokkuleppeline väärtus kula ja hõbeda puhul kujuneb üsna ruttu ja see püsib just eelnimetatu tõttu, just seetõttu on need püsivad väärtused ja sobivad rahaks.
Krediiti saab endiselt anda sest neil kellel on raha mida välja laenata üsna tõenäoliselt seda ka teevad kas siis laenu võtja poolt makstava mingi teenuse või muu esemelise väärtuse vastu või tema poolt tööga teenitud ja hngitud kulla või võbeda vastu st. intressi vastu siis.
Mingit stagnatsiooni ei tule kuna inimesed on võimelised tööd tegema ja väärtust looma st. reaalset väärtust!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Niisiis, kaks asja
Esiteks: miks saavad kommertspangad lubada endale intressi 1-2% ja ikka kasumis püsida. Enne ehitusbuumi oli intressimäär 5% kandis.
Teiseks: miks laenukontoritel, kes annavad laenu omavahendite arvelt, algavad intressid 10% ja lähevad sinna kuni 30% juurde.
Kes siis nüüd on suuremad "liigkasuvõtjad"? Kas pandad, kes küsivad 2% või laenukontorid, kes küsivad 10%??? Ja ometi peaks laenukontorid olema teie "ideaalmudelid" -- nemad ei "tee" raha "õhuist" juurde vaid laenavad ainult seda raha, mis neil juba ON. Miks siis krediit nii palju kallim on?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kallim krediit pole seotud antud juhul kuidagi sellega kas on omavahendid või mitte vaid pigem sellega et kuna laenu ehk siis krediidi andmine on laenukontorile ainuke st. põhi äri ja nemad annavad seda märksa lõdvemate põhjendustega välja kui näiteks pangad siis on ka risk kõrgem ja seega küsitakse ka suuremat protsentti.
Oma osa on ka sellel välja kujunenud äritaval jne...
Ehk siis võlusõnaks pigem ikkagi riskiaste mitte vahendid !
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma ju kirjutasin: kommertspangal on õigus "raha "õhust" juurde teha" (loe: madalad intressid).
Laenukontoril niisugust õigust ei ole, ta annab laenu omavahendite arvel (loe: kõrged intressid)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Sa ikka ei tea kuidas pangalaenud töötavad. Pangalaenus peab reaalse varaga olema tagatud 10%. Ülejäänud on niiöelda boonus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Jah see on nii selles fiat money süsteemis, ära üldista selle läbikukkunud süsteemiga reaalse rahaga süsteemi.
Püüa sellest läbikukkunud mudelist korra välja astuda.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"Keelustame kommertspangad ja kohe saabub maapealne paradiis" -- kurat, kui see reaalses elus ka nii lihtne oleks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
- 1 vastus allpool su määratud taset.
|
Ehk ütleme otse välja: "helge Emakesele-Maale" == VAESUS, KERJUSLIKKUS ja NÄLJAPIIRIL elamine.
Nii nagu elati naturaalmajadnuse aegu taludes -- vaesus, nälg, külm, laste kõrge suremus, röövretked. Ikaldused, näljhädad, epideemiad.
Seda kõike propageerib härra Troll (head isu!).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
- 2 vastust allpool su määratud taset.
|
Oskab keegi seletada, et kas ka meie isikuttõendavates dokumentides on nimed alati suurte tähtedega samal põhjusel?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See, et väärismetalli standardil tekiks majandusseisak on nüüd küll "wisful thinking".
Või nimetatakse majandusvolatiilsuse vähenemist ja seega spekuleerimisvõimaluste kadumist majandusseisakuks?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mis asi see "väärismetall" on? Kulla tööstuslik vajadus on pea olematu. Kulla, hõbeda, plaattina jne...ainus väärtus on see, et inimesed arvavad, et too on "kallis"
Loomulikult on neil mingeid praktilisi kasutusfunktsioone, nagu on ka paberrahal, näiteks saad 100 eurosega metsas tule üles ja pääsed nii külmumisest, paned raamatu vahele järjehoidjaks jne..
Minu jaoks pole vahet, kas inimesed usuvad asjameeste plämaga tagatud paberilipakat või mitte kellelegi mitte millekski vaja olevat maavara.
Raha tagamine on võimatu. Paneb Iraan nafta tagatiseks ja siis tekib mingi teaduslik läbimurre ning naftat pole enam vaja.
Äravalitute maailmakord on probleem, kallis rahvas. Raha definitsiooni pole siiamaani keegi suutnud välja mõelda. Raha nagu ka kulla ainus väärtus on see, et lollikari usub, et see on väärtus ja ma saan seda vahetada mulle vajalike asjade vastu. Aga kui lollikari enam ei usu....???
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Oot oot oot??! Kõik nimetatu on kasvõi elektroonikatööstuses väga vajalik kraam.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kullal ja hõbedal on väärtus kuna seda on vähe, seda ei saa õhust juurde teha st. seda tuleb raske tööga kaevandada ja see on keemiliselt üsna muutumatu väärtus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Esmalt tuleks muuta oma mõttemaailma: ma ei teeni päevas mitte 500 eek "raha" (mis on oma olemuselt võlg)- vaid 2 grammi kulda, või 10 grammi hõbedat, või 50 liitrit bensiini, või 10 kg toitu, või 500 KWh energiat, jne (mis on oma olemuselt reaalsed olemasolevad asjad).
Kui raha oleks oma olemuselt alati kaetud reaalsete asjadega, siis muutuks võimatuks "raha tegemine ei millestki".
Sellise "asjadega kaetud" raha korral kaoks ära inflatsioon (mis seisneb katteta raha trükkimises - kuna raha on asjadega kaetud, ei saa katteta raha juurde trükkida ja inflatsiooni poleks).
Samuti kaoks ära, või muutuks tühiselt väikseks laenude protsent - praegu on laenamisel vaja protsente küsida, et katta inflatsioonist tingitud raha väärtuse kadu - kui aga inflatsiooni pole, siis pole ka vajadust protsentide järele (väärtuste säilimine on tagatud ilma protsentideta).
Inimestele oleks "asjadega tagatud" raha ülimalt kasulik - kuid juudipankuritele oleks see maailma lõpp.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Samamoodi on paber vajalik igapäevaelus, raha võib ollagi siis tagatud ka paberiga, kui siin väidavad osad, et see peab olema tagatud millegi käega katsutavaga?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Inflatsiooni asemel oleks sel juhul lihtsalt stagnatsioon. Kes sul hetkel keelab kaubelda munade, bensiini või millegi muuga? Kui sa natuke mõtleksid selle üle, mõistaksid, et see oleks võimatu.
Samas ei olegi palju oodata inimeselt, kes nagu katkine grammofon korrutab juudipankuritest ja vabamüürlastest, tänapäeval on enamus krediitoreid hiinlased või araablased, viimane aeg kedagi uut vihkama hakata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
See minuti kommenteerimissüsteem on nii fucked up, siin ei saa aru, kes kellele mida kirjutab.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Inflatsiooni asemel oleks sel juhul lihtsalt stagnatsioon. Ajalugu näitab vastupidist, majandus on hoopis elavnenud!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Asjadega tagatud rahasüsteemi korral poleks inflatsiooni asemel stagnatsiooni, vaid oluline majanduse elavnemine!
Inimesed teevad tööd, saavad palka, midagi jääb elamisest järgi - selle osa palgast, mis järgi jääb (näiteks 10% palgast) saab "välja laenata" - ehk laene saaks genereerida kohalike resursside baasil ilma juudipankurite "abita".
Eestis on ligi 500 tuhat tööealist inimest - kui igaühel jääb kuus kasvõi 10% palgast järgi, siis tähendaks see seda, et 50 tuhat eestlast võiks tegeleda "millegi uue" loomisega, ehk investeeringute elluviimisega (investeeringute all pean ma silmas millegi uue loomist, mitte aga olemasoleva ülesostmist) - praegu läheb sama kogus tööd mitte investeeringuteks, vaid välispankade abil Eestist välja laenuprotsentide näol.
Asjadega tagatud rahasüsteemi eelis on selles, et kõik loodud väärtused "säilivad" (inflatsioon ei söö neid ära) mistahes riigikorra või valitsuse korral: Nii kaoks vajadus pensionite järele: inimene töötab 40 aastat ja paneb iga kuu kõrvale 20% pensioni jaoks (mingit pensionifondi ega riigi tagatist pole vaja, kuna asjadega tagatud raha ei kaota kunagi oma väärtust) - nii on igal inimesel elu lõpuks kõrvale pandud 8 aasta töö, ning arvestades et pension on pool töölise palgast, siis on tagatud 16 aastat pensionääri elu.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Äärmine rumalus on rääkida majanduse elavnemisest asjadega tagatud rahasüsteemi puhul.
Olukorra mikromudel: Mul on kaks korterit, tahan ühe neist maha müüa ja saadud raha eest saekaatri käima panna. Praegu tänu fractional reserve bankingu põhimõttele (seda peetakse silmas selle all kui räägitakse, et kommertspank saab "raha õhust tekitada") on ostjate ring üsna lai, ma saan oma diili üsna tõenäoliselt ära teha. Sisuliselt annab pank selle raha laenuks "lubaduse" eest ehk tagatiseks jääb seesama korer + lubadus pangale laen tagasi maksta . Kui raha peaks olema tagatud ainult varadega, siis on potentsiaalsete ostjate ring piiratud nendega, kel juba on vara selle korteri "väärtuse" ulatuses. Ülejäänud ei kvalifitseeru. Sel puhul jääks potentsiaalsete ostjate ring kõvasti kitsamaks ja tulemusena jääb vb korter üldse pikaks ajaks kätte, saekaater loomata jne. Ehk ressurss on ebaefektiivselt kasutatud, tekib dominoefekt kogu majanduses.
Ja veel, kui on valida kas "asjaga tagatud" vs "õhust genereeritud ehk lubadusega tagatud" raha, siis kumb pensionisambana väärtuslikum:
1) korter vahetatud BMW M6 sportauto vastu (pole laita ASI)
2) korter vahetatud tubli töömehe lubaduse vastu järgm 30 aasta jooksul iga kuu kolmandik palgast loovutada (LUBADUS)
P.S. Kalev Jaik ei ole majandusteadlane.
P.P.S Raha ei ole ainult pildiga paber või vermitud münt (M0).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
>Praegu tänu fractional reserve bankingu põhimõttele (seda peetakse silmas selle all kui räägitakse, et kommertspank saab "raha õhust tekitada") on ostjate ring üsna lai, ma saan oma diili üsna tõenäoliselt ära teha.
- Seeon üsna mage ja lest võetud üldistus millel pole tõepõhja all.
>Sisuliselt annab pank selle raha laenuks "lubaduse" eest ehk tagatiseks jääb seesama korer + lubadus pangale laen tagasi maksta . Kui raha peaks olema tagatud ainult varadega, siis on potentsiaalsete ostjate ring piiratud nendega, kel juba on vara selle korteri "väärtuse" ulatuses.
- eeee.... mõistus tule koju :D
tea miks siis ei peaks sobima pangale teisel juhul korter tagatiseks? :D
>Ja veel, kui on valida kas "asjaga tagatud" vs "õhust genereeritud ehk lubadusega tagatud" raha, siis kumb pensionisambana väärtuslikum:
- justnimelt kulla ja hõbedaga tagatud raha on reaalne asi käes aga õhust vorbitud raha on lubadus ainult :D
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
- eeee.... mõistus tule koju :D
tea miks siis ei peaks sobima pangale teisel juhul korter tagatiseks? :D
Nii see ju praegu käibki ja süsteem tervikuna ei ole ASJADEGA tagatud. Piltlikult on süsteemis toole vähem kui mängijaid, kui muusika vait jääb, siis jääb keegi paratamatult toolist ilma.
Asjadega tagatud süsteemi puhul on aga mängijaid ja toole võrdselt.
Korteri näite puhul on süsteemis RAHA kahe korteri väärtuses kuigi reaalselt on olemas vaid üks korter.
Jube keeruline või mis?
- justnimelt kulla ja hõbedaga tagatud raha on reaalne asi käes aga õhust vorbitud raha on lubadus ainult :D
Häda ongi selles, et reaalsed varad liiguvad sel puhul ainult siis kui (piltlikult öeldes) on anda vastu nõutud kogus kulda ja hõbedat. Ressursikasutus on ebaefektiivne, majandus kängub.
Probleeme loomulikult on ka "raha kui lubadus" süsteemis, nt lubaduse täitmise tõenäosuse hindamine jne. Pakitud finantstoooted lähevad raketiteadusesks kätte ja keegi kur..t ei saa enam aru kui suur see feilamise risk siis tegelikult ikkagi on.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Heh sul on ikka asjad praegu segi nagu pudru ja kapsad, tee ikka vahet laenamisel, naturaal majandusel ja kullale ning hõbedale rajaneval rahasüsteemil !
Kui raha põhineb kullal ja või hõbedal siis laenamises ei muutu midagi, krediiti antakse endiselt ja maju ehitatakse ja müüakse endisel aga raha ei kaota oma väärtust lihtsalt.
Ehk siis raha tagamine ja krediidi andmine on ikka kas üsna erinevat asja, krediit on võlg mis antakse usalduse ja tavaliselt ka mingi suurema väärtusega asja tagatisel (nagu maja) laenuks ja tagasi maksad ettenähtud ajal ja viisil koos lisaks oma tööga teenitud intressid aga point ongi sellest et raha mida kasutada on kindel väärtus.
Põhitõed põhitõed !!!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kullastandard
--
1) Marekil on on 1000 kr (sula).
2) Marek paneb 1000 kr panka. Marekil on ikka 1000 kr (pangaarvel).
3) Pank laenab selle 1000 kr välja Peetrile. Marekil on ikka 1000 kr (pangaarvel). Peetril on nüüd 1000 kr (sularaha).
4) Kuna raha peab olema kullaga tagatud, siis peab pangas olema järelikult lisaks 1000 kr eest kulda (või sularaha).
Tulemus:
Pank ei lasknud uut raha ringlusesse. Pank toimib kui seifiteenuseid osutav asutus.
Fractional reserve
--
1) Marekil on on 1000 kr (sula).
2) Marek paneb 1000 kr panka. Marekil on ikka 1000 kr (pangaarvel).
3) Pank laenab selle 1000 kr välja Peetrile. Marekil on ikka 1000 kr (pangaarvel). Peetril on nüüd 1000 kr (sularaha).
4) Panga seifis peab olema lisaks 100 kr (1/10) sularaha . Süsteemi toimimise eeldus on, et kõik korraga ei torma oma pangaarvetelt raha välja võtma.
Tulemus:
Pank lasi ringlusesse uut raha 900 kr ehk tekitas "õhust". Lisaks seifiteenuseid osutavale asutusele on pank ka rahaloomega tegelev asutus.
Endiselt arvamusel et "laenamises ei muutu midagi, krediiti antakse endiselt" :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
küsimärk jäi puudu lõpust, ehk siis:
Endiselt arvamusel et "laenamises ei muutu midagi, krediiti antakse endiselt"?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kullastandardi puhul pank laenab ainult kas omasid vahendeid või klienttide raha mis on paigutatud tähtajalisele hoiusele st. ei saa ennem kätte kui aeg möödas.
Märksa olulisem aga sellest on see et fiat money süsteemis Peeter maksab sellega oma uue auto eest ja müüja talletab selle kas samasse pankka või teise pankka ning seal siis see raha on aluseks uue laenu andmiseks ja kusjuures pank võib anda vastavalt konkreetse riigi seadustele siis näiteks 1000 - 100eek korda 10 st. 9000 eek uut laenu st. et raha tehaksegi laenates lihtsalt õhust juurde.
Seda miinus 100eek nimetatakse kohustuslikuks reserviks laenu andmise puhul.
Kullastandardi puhul aga võib teine pank laenata välja ainult 1000eek sest rohkem tal lihtsalt ei ole mida laenata.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Zeitgeistiga pähesaanud vandenõupededel kuluks kulla pariteetsuse jutlustamisele vahelduseks läbi lugeda "Insener Garini hüperboloid". Ehk leivad mõne iva. Kui isegi pime kana...
Irw...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ütelge nüüd ausalt iseendale kellel teist kallitest konspiraatoritest ei ole mingit laenu kaelas. Või veelparem on mingi paarsada tuhat krooni pangaarvel.
Võtke jah kuld väärtuseks, sest siis kui keegi ükspäev leiutab ainemuunduri läbi tuumasünteesi siis saate ta ilusti istuma panna, kuna kogu teie raha haihtuks ühe hetkega.
Loomulikult oleksite õnnelikud kui naabrimees abastab kullamaardla mis on suurem kui maailma kullavarud kokku sest maailma rikkus on nüüd kahekornde, aga hiljem oleksite nukrad sest hoopis teie varandus on poole võrra väiksem.
Tahaksite osta uut autot ? hmm pole raha, milles probleem võtaks laenu, aga kes sulle annab laenu kui sul tagatist ei ole ? ja kui sul on tagatis siis miks sa üldse laenu tahad ?
Ühesõnaga reaalse nodiga tagatud monetaarsüsteemis oleks laenamine võimatu.
Ja kuradima hea küsimus on siiski see, et kuidas ja mille järgi maksta luuletajale palka.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Täitsa ausalt ütlen, mul pole juba aastaid mingit pangaarvetki, rääkimata mingitest laenudest. Kui midagi suuremat osta tahan, siis lihtsalt kogun. Minu eeliseks on muidugi see, et elamispinna pärandasid mulle esivanemad ning näiteks autost ma absoluutselt ei unistagi. Nendele aga, kes on sunnitud eluaset ja/või liiklusvahendit soetama läbi laenuorjuse, tunnen ma siiralt kaasa.
Kulla võtan väärtuseks iga kell, sest kullal ON väärtus ja see on püsinud juba tuhandeid aastaid. Kullas (aga ka hõbedas, plaatinas ja teemantides) on näiteks minu pensionikindlustus. Igati turvaline tunne on, absoluutselt ei pea pabistama, et mõni sammas ümber kukub või raha devalveerub. Muidugi sel juhul võivad probleeme tekitada pikanäpumehed, kui hoiustamisega ettevaatlik ei ole.
Ja miks reaalse "nodiga" tagatud süsteemis laenamine võimatu on??? Laenamine on võimalik ju ka kui raha üldse välja jätta. Näiteks: mina laenan sulle põllu kündmiseks traktori (põhiosa) sina aga tood mulle pärast traktori tagasi ja sügisel koti kartuleid (intress) ka. Elementaarne, Watson! :)
Avatumat mõtlemist, kallis sõber ja sa näed isegi, et need nn. "konspiraatorid" polegi nii lollid ja pahad, kui eemalt paista võib. Sellise pildi maalib neist massimeedia, kelle ülesanne on praegust reeturlikku süsteemi kaitsta. Miks? Aga sellepärast, et meediat kontrollivad samad inimesed, kes poliitikat, pangandust/majandust, haridust ja teisi valdkondigi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ühesõnaga autost sa "isegi ei unista" kuna ei saa seda endale lubada ja soovid, et mitte keegi teine kogu ühsikonnas ei saaks seda samuti endale lubada. Way to go!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ja miks reaalse "nodiga" tagatud süsteemis laenamine võimatu on??? Laenamine on võimalik ju ka kui raha üldse välja jätta. Näiteks: mina laenan sulle põllu kündmiseks traktori (põhiosa) sina aga tood mulle pärast traktori tagasi ja sügisel koti kartuleid (intress) ka. Elementaarne, Watson! :)
Ei kulla mees, see ei ole asjadega tagatud süsteem. Sinule jääb kätte ju kõigest lubadus, et tüüp traktori tagasi toob ja kartulit peale ka puistab. Asjadega tagatud on siis, kui traktori väljaandmisel toob ta su õuele laenu tagamiseks mingi ASJA. Näiteks koti kulda või 500 tihumeetrit männipalki. Kui tal midagi tagatiseks tuua pole, siis laenu (traktorit) ei saa. Efektiivne, onju?
Elementaarne Watson! :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Lisaks on veel see probleem, et kuidas tekib süsteemi uus traktor, kui ühtegi vaba traktorit parasjagu ei ole.
Praegu käibivas süsteemis "teeb" pankur sulle traktorijagu raha juurde ja sa saad selle eest tellida traktori, külvata kartuli, maksta võla ja intressi ja ongi süsteemis ühe traktori jagu väärtust juures.
Nodiga tagatud süsteemis pead sa traktorijagu nodi ENNE kokku ajama, kui sa traktori saad, ehk siis 10 aastat küüntega kartulit mulda kraapima. Kõlab nagu efektiivne süsteem, eks? Niisugune tõsine "turbokiirusel" arenev majandus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Siin ei käi jut mitte naturaalmajandusest traktor asja vastu vaid ikka laenamisest ja laenu puhul tehakse laenuleping mis kohustab sind millekski ja kui sa seda kohustst ei täida siis võetakse juba sul olemasolev väärtus ära.
Ära aja segi naturaal majandust ja kulla ning hõebadaga tagatud raha süsteemi.
Elementaarne Watson :D
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Seega saab süsteemis olla raha ainult nii palju kui on kulda ja hõbedat. Okei, USAs oli sedasi, KUI palju sellest abi oli Suure Depressiooni vastu???
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Siin ei käi jut mitte naturaalmajandusest traktor asja vastu vaid ikka laenamisest ja laenu puhul tehakse laenuleping mis kohustab sind millekski ja kui sa seda kohustst ei täida siis võetakse juba sul olemasolev väärtus ära.
Sisuliselt ongi tegemist lubadusega. Peale tehingut on süsteemis laksust 2x traktori "väärtuses" raha kuid ainult üks reaalne traktor. Püüa sellest ometi aru saada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Unusta see traktor juba, traktor pole üldse oluline !
Oluline on see et isegi siis kui raha on tagatud kulla ja hõbedaga antakse laenu ja tehakse uuri ärisid jne...
Praegu on raha ise ka võlg aga siis oleks võlg ainult see mida te omavahel kokku lepite võlalepingus aga raha millega arveldatakse on reaalse väärtusega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Suur Depressioon leidis aset peale Föderaalreservi võimuletulekut ning tekitati samuti tahtlikult ja teadlikult just sellepärast, et kullastandardit kaotada!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma pole siiani sõna võtnud ja ilmselt praegune postitus tundub küllaltki hooplemisena, aga see küsimus oli lihtsalt nii täpselt minule :D. Jah, mul pole ühtki, mitte ainsatki laenu kaelas ja vabaraha on paarisaja tuhande ringis. Pakud head investeerimisvõimalust? :D
Vabaraha oli varasemalt mul kullana, kuid hetkel olen selle paberiks teinud, kuna kulla hind on kahtlaselt kõrgele tõusnud.
Ma ei ole suuremat sorti konspiratsiooniteooriate kummardaja, kuid arvan, et süsteemis tuleks midagi muuta küll. Samas kogu see asi toimib suuresti tavainimeste omal rumalusel/ahnusel, mis tingib nende suure laenukoormuse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mul on karvane tunne, et kommentaariumis möllab tuntud "võsamajandusteadlane" Kalev Jaik
http://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_Jaik
või mõni tema andunud jüngritest (Kristjan Laes?)
https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=241253&star t=1
Nodiga tagatud rahasüsteemil on üks ilmselge puudus - asjad kuluvad, hävinevad, vananevad, muutuvad kasutuks ja läehvad lihtlabaselt katki v. tarvitatakse ära. Seega raha hulk süsteemis kahaneb. Kuidas seda kompenseeirda?
Kalev Jaik mõtles selle häda vastu välja isetäiustuvad, mittekuluvad, mittehävivad ja isepaljunevad tehased. Ei oleks ime, kui need varsti siin ka välja ujuvad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kuld ja hõbe on üsna kulumiskindlad ja ka keemiliselt inertsed vahendid, muidugi need mingil määral kuluvad aga arvestades inflatsiooni fiat money süsteemis on kull ja hõbeda eluiga kümnetes kui isegi mitte sadaes kordades suurem ja selleks ajaks on jõutud see raha juba asendada uue väärtusega.
Tuleb siin meelde mingid iidsed kuld mündid mis on kaevamistel leitud ja ennäe need on üle thande aasta ka säilinud pea muutumatuna samas iga kui viimane paberraha on ajalooliselt kadunud väga väikese ajaga.
Ei tea kes see Jaik on ja ei huvitagi aga selleks et sellistest elemantaarsetest asjadest aru saada ei pea olema raketiteadlane.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ega need mündid ikka päris muutumatuna säilinud ole. Hõbe näiteks läheb "rooste" , ehk siis kattub mustja hõbeda oksiidiga. Selle arvel jääb natukene pisemaks. Pidevalt käibel olles kuluvad ka, kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed metallida.
Aga mis teemasse puutub siis hetkesüsteem elab usalduse peal, ehk siis tuleviku arvel, ehk tulevikus tehtava töö arvel. Ja kuna inimeste arv planeedil suureneb, kasvab ka tulevikus tehtava töö hulk ja sealt edasi raha hulk ... üllatav, eksole.
Kulla või misiganes kattevara standardi kehtestamine ei aita aga midagi, nii nagu inimesed võivad surra , nii võib ka kattevara kuskile vasakule haihtuda :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kuld hävineb võrreldes paber rahaga ikka astronoomiliselt aegalaselt ja hõbe no jah see on natuke rohkem keskonna mõjututstele alluv aga see ei muuda olukorda sest nagu juba ütlesin et paber raha (ma mõtlen siinkohal seda fiat money) kaotab läbi inflatsiooni veelgi kiiremini väärtust.
Pealegi ei pea olema kuld igapäevaselt ise käibel st. käest kätte aga muidugi nõudmisel peab selle kätte saama.
Mõrksa mõistlikum oleks süsteem kus kuld ja hõbe on spetsiaalsetes hoidlates ja täpselt kulla ja hõbeda väärtusele on väljastatud niiöelda sertifikaadid st. et iga kuld krooni kohta on üks kuldkrooni sertifikaat ja seda kas siis paberi kujul või elektrooniliselt.
Seega kaob veelgi enam olematuks kulla ja hõbeda kulumine ja muidu hävinemine.
Paraku just raha hulk kasvab fiat money süsteemis kordi kiirmini kui rahva ja tehtud töö hulk ja see ongi probleem.
Kullastandardi puhul aga kaevnadatakse kulda ja hõbedat juurde sest kui on rohkem rahvast siis on ka rohkem töö tegijaid ja reaalne väärtus kasvab.
Pealegi pole ilmtingimata vajalik kullastandardi puhul et kulla ja hõbeda kogus kasvaks võrdselt rahva arvuga sest tooted hakkavad tönu rohkematele töökätele odavnema ja raha ei ole enam niipalju vaja kui ennem et mingit kauppa osta.
Üllatus üllatus kullastandardi puhul hinnad lähevad ajaga pigem väiksemaks aga fiat money puhul kasvavad ja see ongi point !
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hinnad on nagunii suhtelised. Oletame, et hinnad lähevad 5x väiksemaks, aga su töötasu 20x .. kokkuvõttes tõusid hinnad su jaoks 4x..
Ja kulla hind ei saa paika jääda, sest nagu juba mainitud, kulda kasutatakse elektroonikas suhteliselt palju (jaapanis lausa mingi firma, mis kaevandab niiöelda elektroonikaprügist seal kasutatud kulda välja, protsentuaalselt tuleb rohkem kui maast kaevandades). Kui elektroonikatööstusel on rohkem kulda vaja siis nõudlus suureneb. Kui nõudlus suureneb siis hind kasvab (v.a. juhul kui kulda on lõpmatuseni, aga kui kulda on lõpmatuseni, ei maksa see midagi .. sest süüa seda ju ei saa)
Ehk siis, kuld on halb standard. Selle hind kõigub, ja piisavalt suure koguse korral muutub vähemväärtuslikuks. Standardiks sobib ka ainult tänu sellele, et ta vanasti ju oli standard, ainult et vanasti kasutati seda vaid eheteks.
Muuseas, ka hetkel võid sa minna (tõsi mitte ehk panka) asutusse mis su raha kullaks vahetab.
Küsimus on, mis oleks parem standard ? Kui paremat ei leia, ja kui kuld ei sobi, nagu paistab, siis äkki on standardi kui sellise nõudmine natukene loll tegevus?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
See osa mida elektroonika tööstus kasutab kullast on niivõrd marginaalne ja pidevalt tuleb uusi tehnoloogiaid mille puhul pole kuld isegi enam vajalik elektroonika tööstuses, seega sinu arutluskäik on vale põhimõtteliselt.
Kulla hind on püsinud suhtes asjadesse muutmatuna juba tuhandeid aastaid.
Jah tõsiküll vahepeal on vähe kõikkunud aga see on alati olonud ajutine ja üsna väike.
Kui asa aga räägid kulla hinnast oma paberraha väärtuses siis seda ei saa sa võta aluseks sest paberraha väärtus ise kõigub mitte kulla väärtus.
Ütleks nii et kui senine süsteem on kokku kukkumas ja kullastandard on ennast ka juba varem tõsetanud siis selle mitte kasutamisele vastu seismine oleks üsna loll tegevus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
"Tahaksite osta uut autot ? hmm pole raha, milles probleem võtaks laenu, aga kes sulle annab laenu kui sul tagatist ei ole ? ja kui sul on tagatis siis miks sa üldse laenu tahad ? "
Praegu küsitakse ka tagatist - ja selle sa annad. Laenu olemus pole mitte tagatis, vaid orjus: Tahad autot, aga raha pole, siis orjad kuni raha kokku saad. Tänapäeval näiteks liising, mille puhul kõik kohustused on "omanikul" aga kõik õigused pangal, sellel tegelikul omanikul; maksmine ei toimu ainult lubaduse vastu, vaid kui maksehäire tekib, tehakse sind muust varandusest päris tegelikkuses lagedaks.
Tagatud raha puhul olukord sisuliselt ei muutu, vaid muutub selgemini tajutavaks. Laenu vastu teed orjatööd, toidad laenuandjat - mida iganes sul vähehaaval anda on. Mida virtuaalsem raha, seda raskem on aru saada, et sa seda orjad. Paljudel siin on tunne, nagu orjaks raha neid, aga tegelikult on vastupidi. Ja nii jääbki, ükskõik kui tagatud või tagamata raha on.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
>"Tahaksite osta uut autot ? hmm pole raha, milles probleem võtaks laenu, aga kes sulle annab laenu kui sul tagatist ei ole ? ja kui sul on tagatis siis miks sa üldse laenu tahad ? "
- Tagatis on jah aga see on maja mida sa maha müüa auto pärast ei taha, kui aga pangale tagasi ei makas siis pank lepingu alusel müüb su maja maha ja võtab oma osa sealt, mis selles siis nüüd nii arusaamatut on?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Hitleri sotsiaalne saavutus tööpuuduse lõpetamiseks ning taastada töö praktiliselt kõigile 6 miljonile töötule 1933 aasta alguse seisuga on tänapäevaks praktiliselt unustatud. Vaatamata sellele, et tegemist oli millegi enamaga kui lihtsalt „Potjomkini küla” ehitamisega ignoreeritakse seda saavutust pea täielikult. Alates aastast 1945 pole mitte ühtegi akadeemiliselt tõsiseltvõetavat uurimust sooritatud mis lahkaks Hitleri võtteid ja meetodeid sellise ülesande lahendamiseks.
Analoogselt on „unustatud” kõik need reformid mis toimusid Saksamaal mis liitsid kokku nii rahva kui riigi ning andsid „töötamisele” uue sisu. Tehased muudeti ainult mõne aasta jooksul räpastest ja hallidest koobastest suurteks hallideks kus oli loomulik valgustus ning ümbritsetud aedade ja spordiväljakutega. Sajad tuhanded mugavad eramajad ja korterid ehitati just tööliste perekondasi silmas pidades. Seadustati praktiliselt esimest korda Euroopas mitme nädalased palgalised puhkused koos riigi poolt makstud puhkuse reisidega maal ja merel. Laiaulatuslik programm noortele spordi kogemuste ja treeningute andmiseks sai alguse just Saksamaal. Kolmanda Riigi sotsiaalkindlustus oli kõige täiuslikum tollases maailmas ning võrreldav isegi paljude tänapäeva riikide omaga.
...
Finansiline julgus võrdus neis projektides tehnilise kaugnägelikkusega. Vaatamata „finansistide” pingutustele nõudis Hitler, et need maanteed ei oleks „rikutud” tee tollidega. Kuid just see vabadus tegi saamata jäänud „teemaksude” arvelt kõik kuhjaga tagasi lennukalt arenev liiklus mis soodustas majandust ja ka lisanduvat bensiini kaubandust. Seega sellise teedevõrgustikuga ei saanud Saksmaa omale ainult häid teid vaid ka veenid kaubanduse kiiremaks arenguks.
...
Laenu anti noortele peredele mis kustusid 10 aasta jooksul, et nad saaksid osta omale elamise ja muretseda lapsi. Iga lapse sündides kustus automaatselt 25% laenu summast.
Kord olles vestlushoos ühe skeptikuga kes avaldas sellisele poliitikale imestust tuues välja fakti, et analoogse laenu poliitikaga ei sa aju valitsus kunagi tagasi täit laenu summat vastas Hitler järgnevalt –
„See raha mida nad toovad tagasi riigikassasse maksude ning igapäevaste kulutoodete ostmise näol on piisav, et tegelikult see laen tuleb tagasi ja isegi mitmekordselt.”
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mina oleks sellises süsteemis täitsa nõus, annad maja panti saad auto vastu, pole probleeme.
Mis sis nigu muutuks ? praegusest süsteemist, lihtsalt see, et sina koos majaga oleksid kordades nõrgemas positsioonis ja mina kui rahapajapeal passiv rasvane liigkasuvõtja laenaks sulle VÄGA suure protsendiga, näiteks 30% aastas oleks mõitslik %, sest ma laenan ju REAALSET raha, mitte virtuaalset väljamõeldud raha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
1.4 millionit neist olid sõdurid, naisi ei loetud statistikasse. Mis ei tähenda, et Hitler effektiivselt ei oleks aktiivselt ja edukalt võidelnud tööpuudusega.
Ja loomulikult hiljem, tasuta tööjõuga sõjavangide nöol, on kergem sellised suuri ning kulukaid vallutusretki ette võtta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Praeguses süsteemis olen ma samuti selles nõrgemas positsioonis, üllatus üllatus laenaja on alati nõrgemas positsioonis.
Liikasu võtjaid on praegugi aga selle paneb paikka konkurents ja üsna kindlalt oled sa varsti oma nõutava 30% iga üksi ja teised teevad äri :D
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
- 1 vastus allpool su määratud taset.
| |
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui poleks inflatsiooni, poleks keegi nii LOLL, et raha laenta. Milleks laenata ja riskida, et äkki ei saagi tagasi, kui võib raha parem keldris hoida ja oodata kuni selle väärtus tasapisi kasvab.
Hullem veel - kui meil poleks inflatsiooni, mis SUNNIB inimesi oma raha paigutama majandusse, siis ei hakkaks ju keegi börisel investeerimisega riskima. Milleks, kui raha kasvab voodi all juurde. Seega kaob ära ettevõtete võimalus kapitali juurde saada. Seega ei saa teha suuri moderiniseerimis v. arendusprojekte ja ettevõtete areng seiskub. Tulemuseks jällegi majandusseisak.
Aga mis ma ikka... siinsed kommentaarid sisaldavad juba selliseid pärle, mille lugemine on vaimset tervist kahjustav.
KOgu see artikkel koos kommetaaridega (eriti kommentaaridega) tuleks anda Ohtlike Jäätmete Kogumispunkti.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
No esiteks raha ei koguks väärtust või kui siis üsna vähe, samas inimesi sunniks raha laenama laenust saadav tulu st. protsent mida praegugi laenates küsitakse!
Mis selles siis nii arusaamatut on?
Praegu investeeritakse hirmust et kui raha seisma jääb siis kümne aasta pärast pole selle väärtusest midagi järgi.
Muide heaks näiteks selle süsteemi toimivusest on USA enne föderaalreservi loomist kus majandus õitses ja seda isegi sellise inertsiga et seda jätkus kuni 30ńendateni.
Aga jah eks kõik mis just sulle ei sobi on sulle ju tervist kahjustav :D
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Sa offf oled laenuusku, justkui laen oleks elu alus. Selleks, et laenata ei pea ainult tark olema, võib lisaks ka sõbralik olla. Ettevõttel on alati võimalus kapitali juurde saada, tuleb vaid luua midagi head ja müüdavat. Midagi vajalikku, mitte nagu praegu, mil kogu ilm kasutuid ja kiirelt riknevaid ja purunevaid asju täis. Inflatsiooni puudus ei välista kasumi teenimist. Inflatsioonita kaovad börsid? Noh väga hea ju, ongi pesa tööpõlguritele, kes loodavad ratsa rikkaks saada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Inflatsioonita kaovad börsid? Noh väga hea ju, ongi pesa tööpõlguritele, kes loodavad ratsa rikkaks saada.
Ongi nii või? Aga võibolla on hoopis tegemist inimestega, kes oma kogutud vara rakendavad tootlikult tööle, võttes lisaks veel ka ebaõnnestumise riski? Võibolla oleks enda elatamine täna nii harjumuspärase palgatööga hoopistükkis raskem kui need "ratsa rikkaks" ihalejad oma varanatukest kuuri all hoiaksid - palgatöö tegemise kohti oleks kõvasti vähem?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Sisepõlemismootor päästab maailma? Autoehitajad on maailmaparandajad!
P.S Ära tuleks hoopis keelata! Ongi ju pesa siidipäkkadele, kellest muhvigi kasu pole.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
| | 1 vastus allpool su määratud taset. |
|
|
|
