 |
|
Rohkem makse - parem inimene?
postitas alvar minu-taskus-on-auk osakonnast neljapäev oktoober 23, @09:03AM
linuxator kirjutab: "Olgu teemaks emapalk, tulumaks või sissetulekust sõltuvad trahvimäärad - alati kerkib esile klass inimesi, kes põhjendavad enda õigust parematele tingimustele faktiga, et nad on ka rohkem makse maksnud. Paraku unustavad nad elementaarse põhjus-tagajärg seose, mõeldes, et nende makstud maksud on annetamisega samalaadne heategevus. Sellest, miks see nii ei ole, tulebki juttu allpool.
Seksika sõnaga "majanduskasv" saab võrgutada nii mõnegi ökonoomikateadlase ning hullutada rahvamasse, sest tundub, nagu majanduse kasvades tuleks ressursse juurde. Ent igaüks, kes lõpetanud põhikooli, teab, et kasv toimub siiski millegi arvelt. Kasvab taim - kuluvad mullast toitained, kasvab laps, kuluvad riided ja vanemate närvid. Ka energia jäävuse seadusest on paljud kuulnud. Seetõttu ei tasuks unustada, et majanduskasvgi toimub muude ressursside arvelt, niisamuti leiab ka üksikisiku heaolu tõus aset meie ühiste ressursside arvelt..."
Kust raha tuleb?
Vanal ajal, kui iga mees oma põldu haris ja oma peret toitis, olid noiks ressurssideks loodusvarad - rikkaks saamine võis küll tekitada naabrites kadedust, kuid ei kahjustanud otseselt teiste heaolu, kuna ressursse oli piisavalt.Tehnoloogia areng on meid aga viinud selleni, kus üksikisiku heaolu tõus avaldab üha rohkem otsest mõju ka teistele ühiskonnaliikmetele. Rikastumine ei toimu enam niivõrd kasutamata ressursside arvelt, kuivõrd juba käibelevõetud vahendeid kogudes või teiste käsutuses olevaid vahendeid devalveerides.
Näiteks jätab programmeerija uut tarkvara tootes tööta 2 inimest, kes enne seda tööd käsitsi tegid, nende vahendid(oskus tööd teha), on seega väärtusetud. Ühiskonnas juba eksisteeriv väärtus(tööoskus, mis on mõõdetav saadavas palgas) jaguneb nüüd programmeerija ja tööandja vahel, kellede elatustase tõuseb, samal ajal langetades kahe endise töötaja elustandardit.
Misasi on maks?
Maks on lõiv, mis kogutakse inimestelt selle eest, et nad kasutavad tulu saamiseks ühiskonna ressursse. Maksud investeeritakse tagasi ühiskonda, tasakaalustamaks ressursside jaotust. Näideteks ühiskonda tagasi suunatud vahenditest on teedevõrk, kommunikatsioonid, turvalisus, keskkonnakaitse. Aga ka sotsiaalkulutused, hoidmaks terve mitte ainult varalise, vaid ka vaimse kapitali.
Kui palju mett on meeküpsises?
Poest küpsist ostes taipab igaüks, et ta maksab küpsiste tootjale tasu nende valmistamise eest. Küpsist saab niipalju, kui maksad. Pagar aga ostab saadud raha eest jahu ja mett, et uusi küpsiseid valmistada. Ka maksud(küpsise hind) on tasu sissetuleku(küpsis) eest ning absurdne oleks väita, et kui ma ostan pagarilt 10 pakki küpsist, siis peab ta neisse panema kümme korda rohkem mett, kui nende inimeste küpsistesse, kes ostavad ühe paki.
Küll aga väidetakse, et rohkem makse maksvad inimesed peaksid riigilt ka rohkem tagasi saama ehk nõutakse kõrgemat vanemapalka või oma küpsistesse rohkem mett, kuigi ühe küpsise hind oli neile sama, kui inimestele, kes ostsid vähem küpsiseid.
Kas rikkad on pahad?
Loomulikult on ettevõtlikud inimesed riigile kasulikud, kuna mida rohkem neid on, seda väiksem on tõenäosus, et kõik ressursid koonduksid väikese kliki kätte. Ettevõtlikud inimesed loovad uusi töökohti, kaasavad tarkvara tõttu tööta jäänud inimesed uuesti tööturule, toovad seisva raha ühiskonda tagasi. Ent tasu selle eest väljendub nende suuremas tulus, mitte õiguses saada riigilt suuremat abi kui väiksema tulu saajad.
Maksudega on nagu metsaga - lõikad ühe puu, pead ka ühe istutama, lõikad kümme, istutad kümme. Noore metsa all jalutada võivad aga kõik ühtemoodi.
< Canterbury peapiiskop terroristide eesmärkidest
| Veejõul toimivad patareid? >
| |
| | |
|
Rohkem makse - parem inimene?
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 62 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
sinu loogika järgi käib poes asi hoopis nii, et sina maksad 10 korda rohkem kui miski teine tüüp ja saad ikka samapalju küpsiseid.
ja kogu artiklist kumab läbi vaesema kihi (st. keskerakonna poolt neile sisendatud) kibestumus. tule maapeale tagasi.
misasi on vanemapalk? vanemapalk on tagatis inimesele et tema elatustase ei pea langema sel ajal kui ta sünnitab last ja tema esimesi sõnu ja samme vaatab. kui me annaksime kõigile ühepalju siis peaks jõukamal kihil elatustase langema (või peab mees palju rohkem rabama). ja vaesem kiht hakkaks rohkem sünnitama kuna nad näevad et niiviisi saab enda elatustaset tõsta, lihtsalt sünnitades. seega tekitataks oluline ebavõrdsus, jõukas maksab selle kinni et vaene endale lapsi sünnitab.
mina läheks siit veel edasi, mulle tundub et vaesest perest sündinud laps saab vanemate käest sellise maailmapildi ja hariduse et temast saab traktorist või rearaamatupidaja .. kes jääb tänu jõukast perekonnast pärit edukale võsukesele tööta. (räme üldistus aga ma arvan et mitte väga meelevaldne)
ehk kui me annaksime kõigile võrdse vanemapalga siis hakkaks riik lolle ning mitteedukaid inimesi sünnitama ja riigi enda areng hakkaks selle all kannatama.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
ja kogu artiklist kumab läbi vaesema kihi (st. keskerakonna poolt neile sisendatud) kibestumus. tule maapeale tagasi.
no !@#^$*! vaataks nyyd selle maailmale (kas maa pealt v kusagilt kõrgemalt/madalamalt) natuke laiemalt. Keskerakond EI OLE mingine ühine nimetaja kõigele mis ei meeldi. Indiviidi vaated, mis mõnele tunduvad kui 'vaese tobu vasakpoolse vingumine' EI OLE Keskerakonna süü. Juhul, kui ei ole 100% kindel, et artikli autor on kas Keskerakonna liige või väga tgev ja aktiivne poolehoidja, pean mina sellist kommentaari vat et solvavaks.--
pisi - muidumees & maailmaparandaja
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
okei, sul on point täitsa olemas, kogu artiklist kumab läbi kadedus ja kibestumus.
see et keskerakond neid hoobasid liigutades oma valijaid leiab ei ole siin tõepoolest oluline.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Miks kadedus ja kibestumus? Minumeelest on artiklil päris hea point, et võtta pisut hoogu maha nendelt, kes nimetavad endid edukateks ja arvavad, et nende isiklikku edukust saab vaadata lahus ühiskonnast. Energijäävuse seadus.
Kui keskerakond endale sellise retoorikaga valijaid leiab, siis ilmselt on ühiskonnas probleem olemas.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Joe kommentaariga täiesti nõus. Ma ei saa aru inimestest, kes paistavad välja muidu suhteliselt intelligentsed kuid ajavad taga vanemapalga võrdsustamist või selle ülemise piiri suuremat piiramist endale aru andmata, misasi see vanemapalk üldse on.
Tegemist on ikkagi lapse sünnitamisjärgse aja jooksul perele stabiilse(ma) rahavoo tagamisega, et ei loobutaks laste muretsemisest kuna maksta on eluasemelaen, autoliising, õppelaen vms. IMHO on see just takistuseks, miks edukad inimesed lapse muretsemise kaugesse tulevikku edasi lükkavad (ja hiljem peame juba mitmele neile viljatusravi hakkama kinni maksma?)
Siiski pole see toetus kaugeltki õiglane. Enamus selle toetuse vastu protsestijaid protestivad ebavõrdsuse vastu, mis väljendub selles, et rikkmad saavad rohkem toetust. Minuarust on ebaõiglus just vastupidine. Jätame vaatamata selle, kui palju keegi on maksnud sotsmaksu või muid makse.
Rikkad ehk siis tulevased vanemad, kelle palk on olnud rohkem kui kolmekordne keskmine, kaotavad endiselt om elustandardis. Kui naistarahvas saab näiteks viis keskmist palka ning sellest kulub iga kuu jooksvalt üle 60% (3/5) ära, siis ei ole temale sellest toetusest ikka mingit kasu sest lapse muretsemine tuleb endiselt kaugesse tulevikku edasi lükata, et ise ära elada (ja investeerida tulevaste laste tulevikku).
"Vaesed" (nagu nad ise ennast nimetavad), ehk siis põhimõtteliselt üliõpilased ja töötud hakkavad saama miinimumpalka. Kui nad enne ei saanud midagi kuid lapse sündides saavad miinimumpalga, siis on nende puhul tegemist "äriga". Neile saab lapse sünnitamine olema võimalus pere sissetulekut suurendada.
Seega ei saa ainult tänu sellele seadusele veel sünnitamine suure sissetulekuga naiste seas suureneda. Küll aga peaks see suurenema just ilma sissetulekuta naiste puhul, kellele sünnitamine nüüd "lisateenistuse" annab. Aga sellest nad ei räägi.
Ja see ongi asi, mis mind kõige rohkem ärritab. Need, kelle elustandard peale lapse sündi tegelikult halveneb, need ei tee kisa, et miks "vaestele" raha makstakse kuigi nad seda ise enne ei teeninud. Küll aga jääb "vaestele" ette see, et mõned neist rohkem raha saavad.
Olen nõus, et lapsi peaks toetama ühtviisi sest näiteks nende koolitamine (koolitarbed, koolilõuna jne) maksab igalpool ühepalju ning ei sõltu lapse perest. Aga see pole enam vanemapalk. Selle nimi on lastetoetus. Keegi millegipärast ei küsi, miks on lastetoetus olnud juba aastaid nii väike nagu ta on. Vastus on lihtne. See on nii väike summa, et kui seda isegi kaks korda suurendatakse (mis on ebatõenäoline), siis poleks see ikka mingi raha. Vanemapalga puhul räägitakse aga tuhandete jagamisest ja loomulikult tahaks kõik võimalikult palju sealt omale saada ning kui piisavalt palju ise ei saa, siis vähemalt üritatakse teha kõik, et teised ka rohkem ei saaks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kuidas lapsed enne emapalka üldse sündisid? Eriti veel sõja ajal ja peale sõda, kus majanduslik olukord oli niigi raske ja lapsed tegid seda veelgi raskemaks.
Vanemapalk pidi maksma minema 400 milli aastas. Loodetav iibekasv 400 last aastas juurde (riigikogu stenogrammist kus oli ka hiljuti räägitud õigushüvest jutt). Kui see on tõesti kõige efektiivsem moodus iivet suurendada, siis likvideerime rahvusriigi kohe ära: iivet on vaja tõsta üle kümne korra rohkem.
Mis saab siis kui see aastake läbi saab? Emme läheb uuesti tööle ja enne pensionile minekut aega lapse eest hoolitsemiseks pole? Kasvab meile tõesti parem ilmakodanik kui vaesest perest?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Minumeelest on kaks probleemi: prioriteedid ja suhtumine. Lapsi on sünnitatud alati ja alati on see tähendanud esialgu perekonna majandusliku seisu halvenemist. Mis te arvate, kummal perel on seda lihtsam üle elada, kas vähese või suurema sissetulekuga perel? Rasedus kestab 9 kuud ja kui sissetulek suurem, siis ka rohkem raha, mida selle aja vältel kõrvale panna, et raskeid aegu üle elada.
Parandage mind kui ma eksin, aga minumeelest on õppelaenu ja eluasemelaenu puhul ettenähtud võimalus maksepuhkuse saamiseks. Siis millise elustandardi langusest me räägime, kui 30k asemel saab vanem 15k näiteks? See on ju loomulik, et peale lapse sündi ei saa jätkata oma senist elustiili.
Miks peab riik kinni maksma mõne inimese kalli elustiili, selmet maksta päris mitmele inimesele päris normaalset toetust?
Ja teine asi - suhtumine. Eesti viimase aja kõige viljakam periood oli 80ndate lõpp - taasiseseisvumine, rahvusromantika jne. Inimesi paneb lapsi tegema siiski lootus, et nende lastel on tulevikus hea elada. Mitte see, kas lapsevanem saab 1 aasta jooksul riigilt x summa nutsu.
Riik saadab ju vanemapalgaga suurele osale sünnitajatest teate, et sinu laps on vähemväärtuslikum kui teatud seltskonnal. Vahet pole, kuidas seda raha nimetada, oluline on see, kuidas inimesed sellest aru saavad. Ja inimesed saavad aru, et see on riigi makstav palk lapse sünnitamise eest.
Päris huvitav mõte -- kas inimesed, kes otsustavad lapse teha, et saada paar tuhat lisaraha kuus, ning inimesed, kes lükkavad lapse saamise edasi, et mitte kaotada oma suht head elustandardit, on ehk pisut sarnased mõtteviisi poolest? Mõlemal ju lapse saamise/mittesaamise põhimotivaatoriks raha?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Ma arvan, et need nö, intelligentsed inimesed mõistavad vanemapalga eesmärki, kuid, nagu ikka tänapäeva ühiskonnas, räägitakse koguaeg asjadest mööda. Intelligentsed inimesed millegipärast ei ole sõnastanud korrektselt oma taotlust, nende argument pole niivõrd vanemapalga sisu vastu, kuivõrd vanemapalga enda vastu, id est nad tahavad vanemapalga ASEMEL suurendada lastetoetust, ja ma pean tunnistama, et selline seisukoht on põhjendatud. Tegelikult pole mitte ükski erakond sellise 'vanemapalga' poolt, va RE. Kuid RP+RL on nõus oma seisukoha taandama, sest nad ei taha koalitsiooni lõhkemist. Selles mõttes ongi RE mulle vastukarva, et nad ei ole valmis vaimseks taassünniks tunnistada et nende idee ei ole kõige parem. Nad ei pane riigi heaolu esimesele kohale, vaid midagi muud- omad poliitilised ambitsioonid.
Mis puutub rikaste inimeste sünnitamisesse, siis ma arvan, et neid ei suua sünnitama panna isegi 60,000 kroonine vanamapalga piir. On vale arvata, et nii vaesed kui rikkad inimesed ei sünnita majanduslikel põhjusel. Rikastel on raha olemas, nad ei sünnita sellepärast enamjaolt, et nad oma tööga liialt seotud ja nad kardavad, et aastane eemalolek tööturult toob kaasa väga ebameeldivaid tagajärgi. Ma arvan, et nad kardavad saada mingit vaimset gangreeni või lihtsalt ajast maha jääda.
Seetõttu rikkad inimesed ei irisegi vanemapalga ülempiiri pärast- tegemist on ebaolulise muutujaga. Seetõttu ei olegi mõtet vanemapalga ülempiiri tõsta.
Minuarust oleks kõige optimaalsem, õiglasem ja eesmärkitäitev (iivet suurendav) see, kui vanamapalk määrataks kõigile u. 5000kr ja ülejäänud raha arvelt suurendataks lastetoetusi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mina pole absoluutselt nõus kõigile ühesuuruse vanemapalga määramisega. Räägime ikka vanemapalgast. Kõigile 5000 kr maksmist tuleks nimetada sünnitoetuseks ja see on hoopis teine asi.
Kindlasti ei lahenda vanemapalk kõiki iibeprobleeme kuid minuarvates on tegemist väga julge sammuga, mis näitab ka, et probleemi on teadvustatud. Kui Eesti demograafiline olukord aina halveneb siis mina ei saa aru, mis kasu saavad need, kes praegust väga konkreetset sammu püüavad iga hinna eest pidurdada. Mismoodi sellega sündivuse kasv küll suurenema peaks?
Teeme asju sammhaaval ikka. Vanemapalk ja lastetoetus on täiesti erinevad asjad (kuigi kaugem eesmärk on neil sama). Lastetoetus on meil olemas ja on ka näha, et see ei ole rahva iivet tõstnud. Pole üldse kindel kas selle suurendamine seda ka teeks. Sünnitoetust makstakse ka osades kohtades. Ma pole näinud kuskil statistikat, mis ütleks, et nendes kohtades on sündivus suurem.
Kui üks asi saab tehtud, siis järgmisena võiks ette võtta lastetoetuste suurendamise. Kuigi mina sellesse eriti ei usu. Suurepalgalistele on see raha siiani olnud taskuraha ja on ka edaspidi. Pigem tuleks lastetoetused muuta sotsiaalabiks ning maksta seda tõelistele abivajajatele. See tekitab aga probleeme, sest keegi ei taha ju välja öelda, et tema vajab "sotsiaaltoetust".
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Sa ei haara asja kogu olemust
Esiteks, seni kuni ei tuntud rasestumisvastaseid vahendeid oli sünnitamine paratamatu seksi tagajärg ja vahendite puudumist kompenseeris ühiskonnakorraldus (religioon, monogaamia jne) ning laste kõrge suremus.
Teiseks, ajal , mil polnud üldist sotsiaalsüsteemi oli laste kanda ka pensionikindlustuse roll.
Loe Tammsaare "Tõde ja Õigust", kui ei usu.
( Kes andsid Andresele vanas eas peavarju ja süüa? Lapsed! ) Seega, laps oli INVESTEERING, mille praeguseks ekvivalendiks trygib vägisi pensioni II sammas vms. bs.
"Miks peab riik kinni maksma mõne inimese kalli elustiili, selmet maksta päris mitmele inimesele päris normaalset toetust? "
SEST SEE INIMENE ON SELLE ÄRA TEENINUD.
Need n asotsiaali, kes selle sama rahaga ära elaks, ei hakka kunagi riigile maksma nii palju makse, kui see indiviid ja tema lapsed.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
kulla inimene, on sul "rikaste" ja "vaeste" bipolaarse maailma kõrval ettekujutus ka sellest, et võiks olemas olla "keskklass", kelle jaoks see vanemapalk vägagi mõtet omab!?
Rikkad inimesed ei ela palgast ja neile tuleb see ülemine piir väga kähku vastu...
Diferentseeritud vanemapalga point ongi selles, et osad inimesed on väärtuslikumad, kui teised, sest nad sünnivad jõukamatesse peredesse. Mida rohkem jõukaid inimesi ja neil lapsi , seda helgem Eesti tulevik, sest see, kui vaesus massiliselt paljunema hakkab viib meid kiirelt Nigeeria teed...
( kahjuks ei saa aga seda massidele otse välja öelda, sest siis tormaks raevunud lumpen toompead vallutama! )
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Lastetoetusi ei tohigi suurendada just seepärast, et siis hakkavad lapsi "tootma" asotsiaalid.
Suund peab ikka olema see, et "enne keskklassi, siis lapsi tegema"
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Wake up! Seda teevad nad juba praegugi. 6-7 last tagab juba päris hea viinaraha.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
1. ärgem takerdugem lingvistilise takistuse taha.
2. pole ime, et lastetoetus ei ole iivet suurendanud- mis sa selle 100 (150?) krooniga kuus ikka teed? lastetoetuse tõstmise eesmärk oleks tagada lastele normaalne elu ka pärast esimest 11. elukuud. see oleks tõeliselt motiveeriv samm sünnitamiseks, sest praegu mõtlevad enamus potensiaalsed sünnitajad "mis juhtub pärast 11 kuud?". ainult lühinägelikud inimesed arvavad, et vanemapalga idee üksi on suurepärane idee. kaugnägelikud vanemad tahavad garanteerida lapsele normaalse elu kuni täiskasvanuks saamiseni. seetõttu vanemapalga idee üksi ei tööta. pärast vanemapalga kehtestamist praegusel kujul lastetoetuste suurendamine on suurepärane idee, aga raha ei ole lõpmatult. raha tuleb kulutada efektiivselt. praegune vanemapalga kuju ei ole kõige efektiivsem. kas keegi on rääkinud lastetoetuste tõstmisest? ei ole. raha pole enam. mis mõtet on siis tuua argumendina välja lastetoetuste kehtestamine pärast vanemapalka?
3. sul on õigus, et raha tuleb suunata tegelike abivajajateni. selle filosoofia järgi peakski kehtestama üleüldise vanemapalga määra (või 12kuulise sünnitoetuse nagu sa tahad nimetada), sest see viiks rohkem raha abivajajateni kui seda viiks vanemapalk praegusel kujul. on sul välja pakkuda variant mis rakendaks seda filosoofiat veel paremini?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
vo, järsku teekski seaduse, et sünnitada tohivad ainult rikkad filosoofid? (kui kasutada platoni retoorikat). Sõna "filosoof" tähendaks tänapäeva mõistes suurepärase geneetilise koodiga inimesi, kelle lapsed saavad oma tohutult suure vaimse potensiaaliga. Nii pääsemsime me olukorrast, kus Eesti Vabariiki sünniks mingile madalamte olevuste -asotsiaalide - oligofreenikutest värdjad lapsed.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
>Kuidas lapsed enne emapalka üldse sündisid? Eriti veel sõja ajal ja peale sõda, kus majanduslik olukord oli niigi raske ja lapsed tegid seda veelgi raskemaks.
Lihtne. Peale sõda sündisid lapsed sest ei tuntud rasestumisvastaseid vahendeid ja seksida oli ikka soov. Samas, vähese med. abi tõttu surid neist nõrgemad kindlasti varakult...
Muide, lapse elus on väidetavalt esimene aasta kõige kriitilisema tähtsusega.. ma tõesti ei tea, kas ja miks..
Peale esimest aastat saab emme aga pöörduda tagasi tööellu ja olla heaks eeskujuks oma lastele, kui inimene, kes on protuktiivne ja ühiskonnas aktiivselt osalev. Minu emme näiteks on selline ja ma olen tema üle uhke. Ja ma ei ütleks, et minust oleks pätt kasvanud :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Milline oleks efektiivsem viis iivet suurendada? Küsimused, kas see on efektiivseim viis, ilma alternatiivideta on ju täiesti mõttetud. Klassikaline vingumine ja deklaratiivsus ja ootus, et tuleks keegi ja lahendaks probleemid ära. See on tüüpiline töölise suhtumine.
Emme läheb nagunii aasta pooleteise pärast ka täna tööle. Selle vahega, et neid emmesid tekib lihtsalt juurde. Ja selle vahega, et neil emmedel ei jää liisingud ja laenud maksmata ja neid ei visata sellepärast kodust välja. jne.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
keegi teist ei kujuta ilmselt ette, et elatakse 1000 kroonise sissetulekuga kuus. See kõlab absurdina. Fakt on, et elatakse ja elatakse ka vähema eest. Ükski teist ei kujuta ette kuidas ja te ütlete, et see on võimatu. Samamoodi iniemne, kes teenib 15k ei kujuta ette, kuidas 6k eest elada ja inimene, kes teenib 30k ei kujuta ette, kuidas 15k eest elada. TÄPSELT SAMAMOODI, nagu teie ei kujuta ja peate võimatuks 1k või 350 krooni eest kuus elada.
Miks peab riik kinni maksma mõne inimese kalli elustiili, selmet maksta päris mitmele inimesele päris normaalset toetust? Ematoetuse tipule kulub kaunis väike summa, kuna tipus olevaid inimesi on lihtsalt vähe. Riik maksab selle kinni sellepärast, et antud juhul on riigi soov panna see rikas inimene sünnitama.
Mis puutub sellesse, et võiks maksta kõigile võrdset toetust, täna juba on asotsiaalidel teenimisallikaks sünnitamine. See, samamoodi, nagu 350 krooniga elamine teie peadesse ei mahu, aga nii see on. Laps pannakse pärast toetuse laekumist lastekodusse ja korras. Aastase toetuse puhul hoitakse seda last lihtsalt need 12 kuud köögiradiaatori küljes nagu ketikoera ja visatakse talle peotäis kuiva riisi kord nädalas. Ja siis aasta pärast antakse see sandistunud värdjas lastekodusse. Ja on pole juures lisatöökätt sulle vanaduspensioni teenimas vaid lisasuu keda toitma peab.
Emapalk tagab teatud elukvaliteedi. Vanem proitseerib oma soovid lapsele. Kui vanemal on teatav elatustase vajalik, siis ta eeldab, et tema lapsel on ka see vajalik. Oluline pole, kas see vanem on teie arust idioot või mitte, oluline riigi jaoks on see, et see vanem sünnitaks.
Riik saadab ju vanemapalgaga suurele osale sünnitajatest teate, et sinu laps on vähemväärtuslikum kui teatud seltskonnal.
Ja samamoodi saad sa iga kuu oma tööjuurest pangakontole teate, et sa oled vähemväärtuslik, kui sinu firma direktor. Ja kui sa haigeks jääd, siis saadab su pangakontole sellesama teate ravikindlustusamet.
Vahet pole, kelle mis motiiv on, oluline on, et laste jaoks oleks raha, mis vanemapalgaga neile tuleb ja oluline on, et rohkem sünnitataks. Need kaks asja lahendab vanemapalk ideaalselt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Minuarust oleks kõige optimaalsem, õiglasem ja eesmärkitäitev (iivet suurendav) see, kui vanamapalk määrataks kõigile u. 5000kr ja ülejäänud raha arvelt suurendataks lastetoetusi.
Vanemapalk on sellepoolest hea lahendus, et tasu diferentseerides toetab ta inimesi suht sellisel tasemel, mis neile õiglane on. Kui oleks ühtlane vanemapalk, siis tekiks moonutus ja ebaõiglus. Toetused on juba täna osadel inimestel elatusallikaks. Juba tänane vanemapalga alampiir saab tekitama räiget moonutust, mis toodab vähemväärtuslikke lapsi (joodikema ei loobu küll raseduse ajal joomast jne).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Noormees, te olete netikommentaaride olemusest tiba valesti aru saanud. Siin ei pakuta välja konstruktiivseid lahendust: otsuste tegijad seda saiti ei loe (loodetavasti). Lisaks ei viitsiks pikemaid ettepanekuid ka keegi läbi lugeda, lihtsad lahendused aga üldiselt ei toimi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Üle pika aja suutis keegi ka igale lollile arusaadavas keeles ära öelda, mis asjad on maksud ja kust raha tuleb.
Mis keskerakonda puutub, siis majandusseadused kehtivad ka ilma nendeta - küsimus on vaid selles, et kas tahame seda uskuda või mitte.
Olles ise tööandja pean nõustuma kirjutaja väidetega (kuigi jah, makse tuleb tõepoolest ja alati liiga palju maksta)ja ei saa kuidagi uskuda, et peaksin saama enam avaliku sektori poolt pakutavatest teenustest ja hüvedest kui minu alluvad. Muide tegelikult ma saangi juba rohkem hüvesid: näiteks on mul auto, mida enamikel kaastöötajatel pole - seega kasutan ma olulisel määral rohkem maanteid ja linnatänavaid, kui nemad ja teed tekivad ikkagi maksudest kogutud rahast. Või kuidas?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas sa sõidad aktsiisi- ja käibemaksuvaba kütusega siis? Või võiks sinu maanteekulutamist äkki seda kaudu finantseerida riigieelarve? Võtmesõnaks seega SIHTOTSTARVE. Aga loe ka sina veidi majandusteooriat, enne, kui kilkama hakkad , et nii ONGI õige mõelda..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Artikli põhieesmärk on tegelikult filosofeerida selle üle, kas maksud on kingitus riigile, mille eest on õigus rohkem asju vastu saada(ehk sponsorlus) või tasu selle eest, et riik on võimaldanud neil juba teatud hulga varandust kokku koguda ning ühiskonna ressursse kasutada(ehk lõiv saadud tulult, mis peaks korvama ühiskonnale tehtud kulutused, mis võimaldasid sellist tulu saada).
Emapalk lihtsalt on sobiv näide illustreerimaks, kuidas arvamused ses osas lahknevad ning sündimuskäitumise mõjutamine ei ole antud juhul minu huviorbiidis.
kena talvepäeva,
mittekeskerakondlane
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Siin tekib jälle küsimus, kumb oli enne kas kana või muna? Ehk kas kõigepealt olid olemas teed ja tänavad millepeal sai inimene kiiremini rikastuda või kõigepealt oli ettevõtlik inimene kes arvas: "parem panen maha tee et ma saaks kiiremini oma tavaari turule viia, kui läbi soo sumbates".
Aga sisuliselt siiski inimene kes teenib rohkem, maksab makse rohkem, tema arvelt saab rohkem teid ehitada ja viib ühiskonda edasi. See kes maksab vähem, aga kasutab ka siiski kõiki hüvesid ju ainult pidurdab ühiskonda. Ja sina räägid just inimeste võlast ühiskonna ees, aga räägid ainult edukate inimeste võlast.
Ma arvan et koht kus looduslik valik (tugevam jääb ellu) segamini aeti sellega et nõrgemaid ka toetama hakati ja neid elus hoiti ja toideti on see kuskohast saavad sellised virisemised alguse et rikkad on pahad kuna nad annavad vaestele ainult leiba ja vett mitte seapraadi ja veini mis nende enda laua peal on.
Loomulikult pole maailm nii mustvalge ja ma ei ütle et nõrgemaid ei peaks toetama, aga ma ei salli seda kui võetakse elustiiliks nõrk olemine ja nõutakse siis et keegi nende eest töö ära teeks, et siis saaks oma nõudmisi veelgi suurendada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Aga sisuliselt siiski inimene kes teenib rohkem, maksab makse rohkem, tema arvelt saab rohkem teid ehitada ja viib ühiskonda edasi.
!!!!
Kas sa arvad, et tänane miljonär teeb/tegi 100x rohkem tööd, kui tavaline tehasetööline? Rikastutakse siiski kellegi või millegi arvelt. On õige, et kui inimene on ettevõtlik ja teeb oma firma (loob uus töökohti) ja rikastub selle arvelt, siis ta viib ühiskonda edasi. Sa ajad põhjuse ja tagajärje segamini. Rikastub ta ikka tänu oma ettevõtlikkusele. Ja kui nüüd ajusid liigutada, siis on aru saada, et tavatöölise ("vaese") ühiskondlik panus pole mitte väiksem, sest tööd teeb ikka tema.
Pole keskerakondlane, ega tehasetööline :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Aga milleks siis ettevõtjat vaja on üldse? Teda on vaja idee ja organiseerituse loomiseks. Selleks et lihttööline teaks et kivi tuleb teise otsa panna ja mitte kõrvale.
Kui seda teadmist ja orgamiseeritust ei ole siis ei ole sellest ka ühiskonnale mitte mingit kasu (ja ka töötajale enamasti mitte). Seega ma ei ole nõus et tavatöötaja panus ühiskonnale on sama suur kui ettevõtja oma.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
See on nüüd küll rumal jutt, mis ilmselt põhjendab ka ära selle, miks sinust mitte kunagi miljonäri ei saa.
Ütleme, et kui ma väga pingutan ja kümne aasta pärast on mul tehas, mis pakub tööd 1000-le inimesele. Sinu seisukohalt võttes olen ma muidusööja, aga samas need 1000 inimest oleks muidu töötud. Riiks on saanud miljoneid minu tehase pealt, minu pealt ja minu töötajate pealt. Sinu aravtes olen ma muidusööja, kuna mina ju ei tee midagi. Aga kui mind poleks olnud, poleks ka tehast ja poleks neid miljoneid. Vaid väga vähestel inimestel on piisavalt ettevõtlikust ja meelekindlust, et selliseid etappe läbida, nagu äri alustamine, peost suhu ja võlgu elamine, et esimesi tellimusi saada, jne. Aga kohemaid on sinusugused raisakullid platsis, kui õunapuu esimesi vilju hakkab kandma, kuigi igaüks oleks võinud oma aeda kümme aastat tagasi ENDA puu kasvama panna.
Just sinusuguse kodaniku mentaliteet lõi omal ajal meie suure naabri, CCCP-i. Kuhu see välja viis, ilmselt tead sa juba isegi.
---
What do you mean, 'Flash Gordon approaching'?!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Linuxator on kirjutanud väga huvitava artikli. Väga meeldiv, et keegi võtab vaevaks lahata ühiskondlike probleeme ning tagamaid. Samas on artiklis mitmeid vigu eelduste tasemel ja loogikas, mis autori paratamatult valele järeldusele juhtavad.
Täpsemalt:
1) Majanduskasv. Autori väide, et majanduskasvu ei ole olemas - toimub vaid ressursside ümberjagamine - ei seleta ära miks siis ikka majandus kasvab. Või kui ei kasva, mida siis see majanduskasvu number ikkagi näitab või on tegu täieliku fiktsiooniga.
2) Majanduskasvu ja ressursside suhe. On õige, et majandus saab kasvada ainult millegi arvelt. Autor aga eksib kui arvab, et majanduses toimub ainult olemasolevate ressursside ümberjaotamine. Tegelikult kasvab majandus hoopis kasutamata ressursside arvelt. S.t. nende varade arvelt mida ennem ressurssideks ei peetud (näiteks nafta 1800-dal aastal) või siis olemasolevate ressursside efektiivsema kasutamisega. Energia jäävuse seadus on muidugi õige, aga autor eeldab et me kasutame ära kogu aines olevat energiat, mis on ilmselgelt ekslik.
3) Piruka jagamine või tegelik kasv. Kas majandus siis on lihtsalt ühe suure piruka pidev ümberjagamine või toimub ka tegelik kasv. Pilk ajalukku annab sellele selge vastuse - tegelik kasv. Juhul kui toimuks ainult ressursside ümberjaotamine siis elaksime me sama kehvasti kui 100 või 1000 või 10 000 või miljon aastat tagasi! Selle asemel on kõigi elujärg aina paranenud samal ajal kui inimesi on juurde tulnud.
4) Töö hulk on piiratud. Autor väidab, et uued leiutised (näit. programmeerija töö) tekitavad tööpuudust. Õige, kuid ainult ajutiselt. Kuna uus programm teeb ära kahe inimese käsitöö, siis avaneb neil kahel inimesel võimalus teha midagi muud. Uus leiutis ei muuda olematuks mitte nende inimeste tööoskuse, vaid ainult vajaduse spetsiifilise töö järgi. Töötuks jäänud saavad oma oskusi rakendada mõnel teisel tööl või siis läbi hariduse omandada uusi oskusi. Lõppkokkuvõttes on ühiskond rikkam, kuna nüüd on meil programmi poolt tehtav töö + nende kahe inimese uue töö viljad. Nõnda see majandus kasvabki.
5) Mis on maks? Kuna inimesed ei kasuta tulu saamiseks ainult ühiskonna ressursse vaid pigem leiutavad, avastavad uusi ressursse või kasutavad olemasolevaid efektiivsemalt, siis ei ole maksud kui lõiv õigustatud. Pigem on tegu loodud vara ümberjaotamisega. Minu arust vampiirlus :-)
Tõstatud küsimused ja teemad on küllalt põhjalikud, et neid käsitleda ainult mõne lausega. Teema käsitlus väärib mitmeid köiteid raamatuid, mida kahjuks eesti keeles on vähe avaldatud. Soovitan lugeda Johan Norbergi raamatut "Inimeste rikkus - globaalne turumajandus" [apollo.ee] mis läbi globaliseerumise antuid teemasid käsitleb. Eriti haakub teemaga peatükk "Töö lõppu ei tule" lk 125.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tänud tõsiselt konstruktiivse kommentaari eest!
Punktid 1, 2 ja 3.
Mitu väite idee on selles, et midagi ei teki mittemillestki.
"Autor aga eksib kui arvab, et majanduses toimub ainult olemasolevate ressursside ümberjaotamine. Tegelikult kasvab majandus hoopis kasutamata ressursside arvelt."
Olen sinuga peaaegu nõus. Ümberjagamise all ei mõelnud ma teps mitte(selle võib ka artiklist välja lugeda) ainult raha ümberjagamist, vaid kõigi kättesaadavate ressursside ümberjagamist.
Kui ütled, et toimub tegelik kasv, siis arvatavasti pead silmas majanduskasvu? Ehk: kasv toimub küll majanduses, ent kaotame nt puhtas elukeskkonnas, turvalisuses jne. Lõppkokkuvõttes on meil ikka samapalju, kui oli enne.
Kuna uus programm teeb ära kahe inimese käsitöö, siis avaneb neil kahel inimesel võimalus teha midagi muud. /.../ Lõppkokkuvõttes on ühiskond rikkam, kuna nüüd on meil programmi poolt tehtav töö + nende kahe inimese uue töö viljad. Nõnda see majandus kasvabki.
Just, peaaegu nõus, ent täpsustaksin selle protsessi kulgu:
1) 2 inimest jäävad töötuks, progeja ja tööandja saavad selle arvel rikkamaks
2) progeja ja tööandja maksavad ressursside omistamise eest makse
3) riik suunab need vahendid kahe inimese tööturule tagasitoomiseks, kas siis koolituse kinnimaksmise, ettevõtluse soodustamise vmt kaudu
4) 2 inimest naasevad uute oskustega tööturule
5) Lõppkokkuvõttes võib küll majandus paisuda, ent mitte inimestele kättesaadavad ressursid laiemas mõistes. Need lihtsalt ringlevad teistmoodi, võimalik, et ka kiiremini.
Nt tehtava töö hulga suurenemine võib tähenda hoopis seda, et hakatakse tegema midagi, mida enne ei ole tehtud. Ütleme, et programmeerija automatiseeris kahe andmetöötleja töö, nood õppisid aga mingit sellist eriala, mida nende piirkonnas seni keegi ei teinud, ütleme, et sotsiaalnõustamist. Tänu neile sai sotsiaalnõustamine kättesaadavaks inimestele, kes enne seda teenust tarbida ei saanud.
Majandus nigut kasvaks: tööd tehakse rohkem. Aga sellega ei teki midagi uut, muutub lihtsalt olemasoleva vahendi vorm. Koos arvutitega kaasatakse majandusprotsessi lihtsalt rohkem seni kasutamatult seisnud loodusvarasid. Majandus küll paisus, paisus ka absoluutväärtuses mõõdetav elatustase(lisandus sotsiaalnõustamine), ent ei paisunud maailmas eksisteerivate ressursside koguhulk.
Ning samuti ei saanud tavalised töötajad sellest protsessist rikkamaks. Sest rikkust ja vaesust ei mõõdeta kunagi absoluutskaalal(sel juhul peaksime kümne aasta pärast kõik pururikkad olema), vaid suhtelisel skaalal vastavalt üldtunnustatud elustandardile.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tänan sisuka vastuse eest! Proovin samaga vastata.
Kui ütled, et toimub tegelik kasv, siis arvatavasti pead silmas majanduskasvu?
Jah, seda ma silmas pidasin. Majanduskasv väljendub ka meie kõige elujärje paranemises. Mina väidan, et viimase 10 aastaga on meie kõigi elukvaliteet paranenud. Seda kajastab ka keskmise eluea tõus.
kasv toimub küll majanduses, ent kaotame nt puhtas elukeskkonnas, turvalisuses jne. Lõppkokkuvõttes on meil ikka samapalju, kui oli enne.
Ei ole nõus :-) Meil on ikka lõppkokkuvõttes rohkem. Näiteks, kui keegi nupukas teadur suudab termo-tuuma protsessi lõpuks stabiilselt energiat tootma panna, tähendab see vähemat saastatust. Järelikult on meil lõppkokkuvõttes rohkem.
Nagu ma juba ütlesin, saavad meile läbi avastamise ja leiutamise kättesaadavaks uued ressursid. Seda nii seni kasutute maavarade kasutusele võtmisel (näit. mereveest joogivee tegemine), kasutuses olevate varade efektiivsemal kasutamisel (rohkem kilomeetreid sama hulga bensiiniga) ja jäätmetest taas kasulike ainete tegemine (vt. minu poolt postitatud artiklit [minut.ee]).
Miks sa arvad, et majanduskasv tähendab väiksemat turvalisust? Kuna ühiskond on rikkam siis on ka vähem põhjust teiselt varastamisest ning samas on meil ka rohkem ressursse, mida turvalisuse peale kulutada.
progeja ja tööandja maksavad ressursside omistamise eest makse
Nad ei ole ju mingeid ressursse omistanud, vaid saanud tasu kasuliku leiutise eest. Nad ju ei võtnud kelleltki midagi ära, vaid lõid midagi uut mida ennem ei olnud ja mis teistele inimestele kasu toob. Seega loonud uusi vaimseid ressursse - teadmisi.
Lõppkokkuvõttes võib küll majandus paisuda, ent mitte inimestele kättesaadavad ressursid laiemas mõistes. Need lihtsalt ringlevad teistmoodi, võimalik, et ka kiiremini.
Nagu ma eespool mainisin, üheks majanduse kasvu aluseks ongi olemasolevate ressursside efektiivsem kasutamine. Ühest lehmast rohkem piima! Ühe liitriga sada kilomeetrit!
Ütleme, et programmeerija automatiseeris kahe andmetöötleja töö, nood õppisid aga mingit sellist eriala, mida nende piirkonnas seni keegi ei teinud, ütleme, et sotsiaalnõustamist.
Veel parem näide - üks hakkas massööriks ja teine lõpetas ülikooli ning hakkas majandust õpetama. Sellega seoses tekkis meie programmeerijal ja tema tööandjal ligipääs uutele (eeldame, et enne sellist asja ei olnud) teenustele.
Koos arvutitega kaasatakse majandusprotsessi lihtsalt rohkem seni kasutamatult seisnud loodusvarasid.
Just ja see ongi majanduskasv. Kui sa nüüd oma pilgu tähistaevasse tõstad, siis näed sa vaat et lõputut hulka ressursse. Lisaks sellele kõigele mis meil siin maakeral leida on. Ja seda on ka veel väga palju. Energia jäävuse seadus kehtib, aga seda energiat on meeletult palju mida me veel ei kasuta ja seda on võimalik veel palju efektiivsemalt kasutada.
Sest rikkust ja vaesust ei mõõdeta kunagi absoluutskaalal(sel juhul peaksime kümne aasta pärast kõik pururikkad olema), vaid suhtelisel skaalal vastavalt üldtunnustatud elustandardile.
Mina kutsun seda suhtelist skaalat "kadeduse skaalaks". S.t. et alati on keegi rikkam kui sina. Pole oluline, et ka sinu elujärg paraneb, peamine on see, et kellelgi on rohkem. Näiteks on USA "vaesel" mikrolaine ahi, oma maja, auto, värviteler jne. Mis vaesus see on? Sama kehtib ka Eesti rikaste ja vaeste kohta. Nt. Eesti pensionär kuulub oma sissetuleku poolest maailmas 22% rikkamate hulka - vt. Villu Zirnask'i artiklit [www.epl.ee].
Majanduse ja üksikisiku jõukuse kasvu saab ikka ainult absoluutskaalal mõõta. Siis näeme palju meil täna on rohkem, kui meil eile oli.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Linuxator kasutab vanemapalga põhimõtte seletamisel veidi vale loogikat. Ta väidab, et palgast sõltuv vanemapalk on suurem makstud maksudest tingitult. Viga! Vanemapalk on iive parandamise hoob. Kui vanemapalk ei sõltuks sissetulekust, ei motiveeriks see suurema sissetulekuga inimesi sünnitama. Ehk siis mingist elatustasemest see toimiks ja edasi ei toimiks.
Teine äärmiselt ratsionaalselt võetud, kuid ehk küüniline aspekt. Suure ja ühtlase lastetoetusega võiks panna sünnitama kõik asotsiaalid, sest see oleks neil omamoodi elatusallikas. Kas aga ühiskond vajab asotsiaalide lapsi? Sissetulekust sõltuva vanemapalga idee ongi selles, et rahvastiku taastootmine oleks hiskonnakihtides tasakaalus, et sünniks ka tulevikus lisaks lihttööliste võimetega inimestele geneetiliselt teadlaseks, juhiks jne sobivaid inimesi. Sest, oleme ausad, riigi prioriteet ei ole pürgida etioopiaks vaid soomeks.
Väide, et täna toimub rikastumine toimub teiste kasutuses olevaid varasid devalveerides on samuti väär. Tänane rikastumine toimub ühelt poolt samamoodi uute ressursside kasutuselevõtuga, kõigi elukvaliteet tõuseb, kuigi osadel tõuseb see rohkem. Teiselt poolt tekib tänane rikkus olemasolevate väärtuste efektiivsemal ringlusel, ehk siis ringluskiiruse tõusuga. Ja selline ringluskiiruse tõusust tulenev rikkuse kasv on toiminud ka agraarühiskonnas.
Programmeerija näide: need 2 tööta jäänud inimest õpivad ümber ja hakkavad täitma uut ülesannet. Efektiivistumise tõttu ongi ühiskond arenenud: agraarühiskond - tööstusrevolutsioon - industriaalühsikond - automatiseerimine - teenindusühiskond - arvutiseerimine - meelelahutusühisnkond. Iga efektiivsushüppega kaasneb alati KÕIGI ühsikonnaliikmete elatustaseme ja elukvaliteedi tõus. Ja alati on sellega seoses varad ümber jaotatud. Kui nii poleks ja kui seda hakata pidurdama, siis võiksime ju uuesti asuda elama ilma ratta ja tuleta ühiskonda, kus 70% lastest sureb ja keskmine eluiga on 25.
Maks on riigiteenuste eest makstav tasu. Riigi funktsiooniks on esitada alamatele teenuseid. Osad teenused on võrdsustavad (sotsiaalabi), osad teenused on riske hajutavad (kuna inimene on rumal ja ei oska riske ennustada) (ravikindlustus, töötukindlustus, liikluskindlustus jne), osad teenused sõltuvad aga teenuse eest makstud rahast (osaliselt infrastruktuur, politseikaitse jne).
Makstust sõltuva teenuse maht ei kasva lineaarselt makstuga seoses vaid iga järgnev maksukroon toob vähem teenust. Mis selle eesmärk on. Ühelt poolt vajaduslikkus - rikkam on ründeks ahvatlevam. Teiselt poolt vajalikkus - rikas toodab alati rohkem lisandväärtust. Proovi panna liini tagant lihttööline tehasedirektoriks. Ta ei suuda, oska, jaksa seda tööd teha. Ja ei jaksa, on vaeste puhul tihti väga omane, oleme ausad, rikkuse kogujad teevad valdavalt sellise pinge ja mahuga tööd, mida vaesed lihtsalt ei taha / suuda teha. Ja tehasedirektor teeb asju, mida tööline paraku ka parima motivatsiooni ja soovi korral oma vaimsete võimete tõttu ei suudaks teha.
Pagar ja mesi. Pagari ja mee näide on iilus näide demagoogiast. Kohe arutluse algul on tehtud selge loogikaviga. Kui sa ostad 10x rohkem küpsiseid, siis sa saadki 10x rohkem mett ja suhkrut. Keegi ei nõua, et 1-e küpsisesse pandaks rohkem mett. Sina lihtsalt arvad, et makstes 10 paki küpsiste eest, peaks saama samoodi 1 paki küpsiseid vastu, nagu saab see, kes maksab 1 paki küpsiste eest.
Ettevõtlikud iniemsed. Ja jälle on arusaam ettevõtlike iniemste vajalikkusest täiesti väär. Peamine pole rikkuse kogunemine kitsa või laia kliki kätte, peamine on lisandväärtus, mida rikas inimene toodab. See lisandväärtus on oluliselt erinev sellest, mida vaene toodab.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tere Rait,
täpsustaksin mõnda oma seisukohta. Mis vanemapalka puutub, siis leian, et see ei ole just kõige mõistlikum viis iivet suurendada. Eestluse elushoidmiseks on ka paremaid vahendeid, millest kindlasti edaspidi. Antud juhul oli jutuks riigi ressursside(maksuraha) diferentseeritud jagamise õigustatus.
Efektiivistumise oled väga hästi ära seletanud.
rikas toodab alati rohkem lisandväärtust. Proovi panna liini tagant lihttööline tehasedirektoriks.
Olen sinuga selles osas nõus, ent jääksin eriarvamusele järelduste tegemisel. Nimelt usun, et rikas ei ole rikas selle pärast, et ta on siia maailma parema inimesena sündinud, vaid tänapäeva ühiskonnas on väga suur roll inimese elu mõjutamisel ümbritseval sotsiaalsel keskkonnal. Ainuüksi fakt, et sündisid kuskil kolkakülas, selmet sündida pealinna serval asuvas villas, mõjutab juba sinu tulevikku.
Üks liberaalide põhiargumente, millele vastu vaidleksin ja millel paljud nende ühiskonnateooriad põhinevad, on see, et inimese elujärg sõltub enamasti temast endast. Ma oleksin väga rõõmus, kui see nii oleks, ent arvan, et see ei ole nii.
Ei, ma ei taha väita, et rikkad peaksid pidevalt doteerima vaeseid, aga ühiskond ei toimi kogumispensioni printsiibil: iga x ühiku sissemaksu vastu saad y ühikut tagasi, sestap ta nimi ongi ühiskond. Tuues näite, et tavatööline ei saaks hakkama tehase juhtimisega, kuna puuduvad oskused, on sul täiesti õigus, ent see suhe ei ole ühepoolne: tehase direktori oskused on täiesti kasutud, kui ei oleks töölisi. Eks?
makstes 10 paki küpsiste eest, peaks saama samoodi 1 paki küpsiseid vastu, nagu saab see, kes maksab 1 paki küpsiste eest.
Siin me mõistame teineteist valesti. Küpsis ei ole minu näites võrdsustatud sotsiaalabiga(nt vanemapalk), vaid tuluga(inimese enda teenitav palk). Kui teenid 10 ühikut palka, saad ka 10 ühikut palka, teenid ühe ühiku, saad ühe. Ent ekspluateeritavale ühiskonnale ei ole 10 ühiku teenijal rohkem omandiõigust, kui ühe ühiku teenijal. Ning mina näen makse ühe ühiskonna osana, mis kuulub kõigile võrdselt. Seega kui riik, ühiskonna haldaja, jagab ühiskonna ressursse, peaks ta neid jagama võrdselt, nagu jagatakse nt valimisõigust.
peamine on lisandväärtus, mida rikas inimene toodab. See lisandväärtus on oluliselt erinev sellest, mida vaene toodab.
Tõepoolest, ent rikas üksi ei tooda mingit lisandväärtust, progeja sureb nälga, kui lihttöölised enam toitu ei tooda ja seda poes ei müü. Selleks, et süsteem toimiks, on vaja ka teisi inimesi.
***
Kogu selle threadi arutelu on miskipärast kandunud minu soovitud teemalt maksude olemusest maailmavaadete selgitamisele, aga olgu :)
Kuna see nii on, siiis mainiksin veel ühte askpekti, mida seni keegi maininud ei ole: rikas ja vaene ei ole konstantsed väärtused, vaid eri ajal on neis staatustes erinevad inimesed. Tänane vaene(nt üliõpilane), võib homme olla hästi toimetulev inimene. Niisamuti ei pruugi tänane rikas seda homme olla. Seda mõistes ei saa ma nõus olla nendega, kes nimetavad ühiskonna tasakaalustamist rikaste ahistamiseks.
Minu sooviks ei ole likvideerida rikkust, vastupidi, likvideerida vaesust.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ressursid:
Eestluse elushoidmiseks on ka paremaid vahendeid Seni, kuni pole paremaid vahendeid välja pakutud, pole neid välja pakutud ja senini on siiski vanemapalk parim lahendus.
Vanemapalga eesmärk on motiveerida aktiivseid, elukvaliteedi langust kartvaid inimesi. Palgast tingitud elukvaliteedi langus hirmutab mitterikkaid. Valdavalt toimib vanemapalk keskklassile. Ülempiir on ratsionaalne seepärast, et mingitest summadest alates ei täida vanemapalk enam oma eesmärki. See, kas tippu allapoole tuua, ei muuda oluliselt vanemapalga kulu, sest mida kõrgemale vanemapalk ulatub, seda kitsam on selle saajate ring.
Ja NB! Eesti riik on maailmas kiireimalt kahaneva rahvastikuga riik. Selle taustal on vanemapalk veel äärmiselt leebe samm.
Proovi panna liini tagant lihttööline tehasedirektoriks. linuxatori vastuväide: tehase direktori oskused on täiesti kasutud, kui ei oleks töölisi. Eks?
Ei nõustu. Nimelt:
1) lihtsamat tööd on paremate võimetega töökas inimene alati võimeline tegema
2) tööliste puudumisel teeb tööd juht ise. see on elementaarne, et väärt inimene tegutseb efektiivselt. Pole töölisi, tehakse tööd ise. Kui töölised ilmuvad, delegeeritakse vähemefektiivne töö kehvematele inimestele.
3) kui töölised ära kaovad, siis muutuvad töölisteks need, kes on nõrgemate juhtimisvõimetega. tekib ümberjaotumine. tekib uus töölisklass.
4) mdalama taseme töökohti on rohkem (püramiid). palk all on väike, ülal suur. miks alumise astme inimesed siis ei pürgi tipu tööd tegema? sest nad pole võimelised. Ja omanik, kes käitub ratsionaalselt, maksaks ju ka tipule sama palju (vähe) kui püramiiidi jalamil olejatele, aga ta ei saa seda teha, sest inimesi, kelle võimed lubaksid tipu tööd teha, on oluliselt vähem.
Nimelt usun, et rikas ei ole rikas selle pärast, et ta on siia maailma parema inimesena sündinud,
Loomulikult rikkaks saamisel on 2 paemist tegurit keskkond-võimalused ja inimese võimed. Pärandirikkad valdavalt käivad alla ja vaesuvad, kui nende vaimsed võimed pole piisavad. Sobivaks näiteks on kasvõi lotomiljonärid. Tööline, kes oma võimete tõttu pole rikkaks sobilik, vaesub peatselt ja kaotab oma lotomiljonid. Ja nii on. Vaesus on konkreetselt inimese võimetes kinni, kuigi rikkuse puhul tuleb mängu lisaks võimetele ka muid tegureid. Aga väga heade võimetega inimesed saavad ka slummis sündides rikkaks (sajad edulood suurtöösturitest). Ja heasti (keskmisest paremini) ära elamiseks piisab ainult võimetest, keskkond, kust pärinetakse, pole oluline.
Küpsised
Vanemapalga näite puhul on minu näide siiski õige. Küpsiste eest maksmine toimub palgast makse makstes. Küpsisepakkideks on vanemapalk. Väga lihtne analoogia. Riigi poolt osutatavad teenused jagunevad mitmeks, nagu ma eelmises kirjas kirjutasin. Osad on võrdselt jagatavad, osad on sõltuvalt teenuse eest makstust jagatavad. N: haigusraha. Sinu analoogia alusel peaks ka haigusraha maksma mitte töötaja palgast lähtuvalt vaid kõigile võrdselt. Kas sinu arust oleks loogiline, et haiguslehe ajal saaksid kõik iniemsed võrdset raha? aalampalga saaja saaks keskmist palja ja tehasedirektor saaks keskmist palka jne?
rikas üksi ei tooda mingit lisandväärtust, progeja sureb nälga, kui lihttöölised enam toitu ei tooda ja seda poes ei müü. Selleks, et süsteem toimiks, on vaja ka teisi inimesi.
Iga inimene toodab tööd tehes konkreetset lisandväärtust. Rikas inimene on sellepärast rikas, et ta toodab rohkem lisandväärtust, mitte millegi muu pärast.
Mina pole kunagi väitnud, et teisi inimesi vaja ei läheks. See on sinu poolt klassikaline demagoogiline käik, kus püüad minule omaistada loogikavea abil sõnu, mida ma öelnud pole. Ja siis jätkad sealt vaidlust. Ja sellisest kohast on hea vaidlust jätkata, sest omistatakse tavaliselt äärmiselt idiootlikke väiteid. Rõhutan, mina pole kunagi mingis kontekstis väitnud, et lihttöölist vaja ei oleks.
Minu sooviks ei ole likvideerida rikkust, vastupidi, likvideLoe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Nii RUMALA jutu peale ei ole esimese hooga muud öelda.
Kirjatyki autoril ei ole ilmselt aimugi moodsa majandusteooria kontseptsioonidest.
Soovitaks algatuseks võtta kätte mõni raamat majandusmõtte ajaloost ja täita lüngad oma teadmistes. ( Keskendu algatuseks kasvõi A.Smithile ja tema tööjaotuse kontseptsioonile. Sealt näed, et raha võib teatud tingimustel tekkida ka "eikusagilt" )
Inimesed, kes saavad rohkem palka ja maksavad rohkem makse ei üldjuhul sinnani jõudnud reeglina ilma a) kõvasti pingutamata, b) riske võtmata ja midagi ohverdamata oma isiklikust elust.
Seega, nivelleerides inimesed, väites, et nende vaev ei maksa midagi ja kõik, millega nad teenivad on "ühiskondlik ressurss", mille eest peabki nende raha võimalikult suures ulatuses ära võtma, saavutame selle, et motiveerime inimesi olema laisad ja madala riskitaluvusega.
Ettevõtja, kes alustab küpsiste tootmist ei saa tasu mitte ainult küpsise VALMISTAMISE eest.
Ta saab muuhulgas ka tasu selle eest, et ta võttis RISKI investeerides tootmisse seda alustades. Samuti saab ta tasu selle eest, et ta on näinud vaeva proovides viia pakutava küpsise võimalikult heale kvaliteeditasemele ja võimalikult mugavasse ostukohta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Suur tänu tagasiside eest. Antud artikli üks tagamõtetest ongi kindlasti see, et ühiskonda ei saa vaadelda ainult läbi moodsa majandusteaduse vaatevinkli, kuna see loob väära pildi ühiskonna olemusest.
Moodne majandusteadus ühiskonna seletajana ilma moodsa ühiskonna- ja poliitilise filosoofiata on nagu loota kandiliste ratastega ralliautoga võitjaks tulla.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Selle kommentaari järgi otsustades tundub et sul on miski konkreetne asi mis sind häirib. Sinu loost loen ma üldist arutlust välja, aga mitte probleemi.
Räägi sellest probleemist ka.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
"Moodne majandusteooria" on läbinud mitmeidki arvustuste tuleproove ja sellesse tuleb suhtuda teatud respektitga.
Kahjuks ei saa seda sama väita sinu sisult ja sügavuselt eksponentsiaalselt vähemate arvamusavalduste kohta..
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mulle tundub samamoodi, ma olen juba pikemalt vaadanud ta kommentaare erinevate taoliste teemade kohta ja mul on tunne, et härra katsub leida oma probleemi põhjusi taustsüsteemi enda vastu väänates ja niiviisi vabandusi otsides.
---
What do you mean, 'Flash Gordon approaching'?!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mõnedele inimestele on kombeks saanud väitlusele vastata demagoogiaga. Nt lihtsaim viis sisuka ja väärika arutluse asemel, on kedagi otsekohe kibestunud keskerakondlaseks sõimata, millist praktikat harrastas nt joe oma esimeses kommentaaris. Tuletaksin meelde, et kõik oma peaga mõtlevad inimesed, kes julgevad esitada liberaalidest erinevaid seisukohti, on juba ammu sellega harjunud ning täiesti immuunsed taoliste kommentaaride suhtes.
Kuidas ära tunda demagoogiat?
Mulle tundub samamoodi, ma olen juba pikemalt vaadanud ta kommentaare erinevate taoliste teemade kohta
Ühtegi tegelikku fakti enda kompetentsi kohta toomata, jäetakse lugejale mulje, nagu ollakse oponendi hindamises ekspert.
ja mul on tunne, et härra katsub leida oma
Sildistatakse pilkavalt. Meenub, kuidas Liina Tõnisson ühes valimisstuudios ütles ühe oponende kohta rõhutatult, "Teie, noormees, ...". Kuigi väliselt on tekst korrektne, loeb igaüks sellest välja halvustava alatooni.
probleemi põhjusi taustsüsteemi enda vastu väänates ja niiviisi vabandusi otsides.
Kommenteerija seisukohast erinevat arvamust ei nimetada arvamuseks, seisukohaks, uurimuseks, probleemi lahkamiseks, vaid sildistatakse "vabanduse otsimiseks".
***
Ehk peitubki joe ja pronto poolt otsitav probleem soovis avalikult, teineteist austades, ära kuulates ja mõistes diskuteerida teemade üle, mis pakuvad huvi kogu ühiskonnale. Ehk kirjutasin ma selle artikli pelgalt seetõttu, et olen väsinud lugemast jutte, mis peaasjalikult tegelevad vastaspoole materdamisega, soovimata üksteist mõista. Ehk oli probleem selles, et soovisin lahti mõtestada enda seisukohti.
Ma ei saa öelda, et mu soovid ei läinud täide, siin teemas on mitmeid väga häid kommentaare teema kohta, mis ei pruugi küll langeda kokku minu arvamusega, ent milles tõestatakse vastupidist oma argumentidega, ilustamata neid õeluse, viha ja demagoogiaga.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Selles mõttes jah, ma pean tunnistama, et mu eelmine kommentaar oli troll. Ma tahtsin näha, kuidas meeldib härrale, kui samasuguse demagoogilise rünnaku ohvriks ei lange mitte keegi anonüümne ja näotu "rikkur", vaid konkreetne isik. Nagu näha, oli tulemus valuline. Anonüümseid isikuid on alati hea siunata (keegi rikkur, keegi riigikogulane, keegi see ja keegi teine). Tõuse, kurat, püsti ja julge asju konkreetsete nimedega nimetada -- kes on süüdi, et sul ei ole nii palju raha, kui sulle meeldiks. Ütle meile ära, keda konkreetselt sa süüdistad?
---
What do you mean, 'Flash Gordon approaching'?!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kallis Pronto,
loe seda artiklit, loe kommentaare ja proovi veidike seda möllu kaugemalt vaadata.
Ma ei süüdista siin kedagi, ei soovi kellegi lints^imist.
Artikli eesmärgiks on diskuteerida ühiskonnas aktuaalsete filosoofiliste probleemide ümber, sina näed seda paraku süüdistamisena.
Kui ma ütlen "rikas", siis ma mõtlen rikas [ee.www.ee], mitte kulak [ee.www.ee]. See, et sina suudad selle sõna ümber tajuda tunnet, nagu selle sõna kasutamine oleks rünne rikkuri vastu või tema halvustamine, lähtub sinust. Mina ei saa sinna, tahad sa või mitte, midagi parata.
Samal põhjusel järeldad sa ka, et sõna "rikas" kasutavad ainult vaesed ja harimatud kirikurotid, kes elus hakkama ei saa. See ei ole nii, sõber Pronto :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Aja, Pronto, seda ka, et väiklased inimesed ei oleks kindlasti peale tuliseid vaidlusi sinuga läinud plaadipoodi ja ostnud Sõpruse Puiestee plaati. Seda poleks ilmselt teinud ka vaesed.
Tsiteerides:
Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Rünne on kriitika alati siis, kui ei pakuta välja mingit lahendust. Iga mees võib, ilma pikemalt analüüsimata tulla ja öelda, et midagi on sitt. Paraku on teinekord sitt asi parem, kui üldse mitte midagi. Eesti elab läbi perioodi, mida võiks tinglikult nimetada puberteediks -- 12-14 (sõltub kust nurgast vaadata) aastat iseseisvust viitaks justkui sellele. See on hell aeg mitte ainult kodanikele, vaid ka riigile -- peksu ja sõimuga saavutamegi olukorra, kus vihkavatele nimestele tekkib vihkav riik. Eriti ohtlik on nn. "suures pildis" vihkamine, sest see on vihkamine ilma väljundita, vihkamine sisuliselt vihkamise enda pärast. Süüdistada tasub alati ainult siis, kui sul on olemas keegi, keda sa saad süüdistada, sest vastasel korral on see sama hea, kui süüdistada vihma kõigis oma hädades -- vihm süüdistamisest vaiksemaks ei jää, sinu elu lähem rohkem ummikusse, kuna süüdistamise ajal pole sul mahti olnud katust parandada, seejärel süüdistad selles, et su varbad märjad on valitsust ja kõiki ülejäänuid ja nii see eluke allamäge veerebki.
---
What do you mean, 'Flash Gordon approaching'?!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Nii kindlameelse pealkirja peale ei oska muud arvata, et peale hr Smithi teooriate pole Sa ka muud eriti lugenud. a) ja b) on telje paikapanemiseks siiski tiba vähe.. Edasist threadi painates võiks Sulle ka sama lahmivalt vastata, et «eikusagilt» tekkinud väärtuste eest võid ka «eimidagi» osta ja saada ka miinusväärtusi.
Linuxaaatorile: vaata, mis Sa tegid: mujalt harudest lugesin juba kommentaare a la «edukamatele peab soodustusi [no nt poes] tegema, siis nad veel edukamad ja sünnitavad veel edukamaid ja nii edasi»
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tore, et sina oled siis nii kõrge lugemusega et võid teiste lugemust arvustada.
Mina nimetasin 1 nime majandusteooriast, mitu sina?
"Eikusagilt" tekkinud raha all pidasin mina silmas produktiivsuse kasvu tootmise efektiivsuse tõusu läbi ( mastaabiefekt sh ).
Argumenteeritud arvustus sinu poolt? ( jään ootama.. )
Muide, on osa inimesi , kes ei kraba kohe kuidagi kontseptsiooni, et edukas olemiseks peab järjepidevalt (20 aastat , mitte 3 päeva) selle kallal vaeva nägema ja vingumine üksi ei aita...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
aga kas probleem pole veidi "lihtsam"
Esiteks veidi maksudest.
Kõik te teate millise summa oma sissetulekust te maksate ära tulumaksusk. See on kirjas teie palgalipikul. Kui suur summa on aga see, mis tegelikult ettevõte teie palgaks maksis?
Paljud seda ei tea.
Ja siis kui sa poodi lähed, ning midagi ostad, maksad sa veelkord makse. 18% käibemaks. See on ilusti hinna sees ning see on muutunud paljude jaoks nähtamatuks osaks hinnast. Nagu see poleks maks!?
Maksukoorem on meil ränk.
Tee väike arvutus: Tulumaks + KM + Sots ja ravi...
Masendav! Kas pole?
Kunagi käidi välja mõte, et ehk paneks kogu tegeliku summa töötaja palgalipikule ja siis hoiaks sealt kinni sotsi, ravi ja tm'i jne.
Miks? Lihtne! Kui sulle hõõruda seda numbrit iga kuu korra nina alla, tekib sul ehk huvi, mida kuradit selle rahaga tehakse.
Need, kes neid numbreid on enda jaoks paberile pannud on tavaliselt ka need, kes nõuavad "rohkem" või paremaid teenuseid riigilt.
Rohkem mis mõttes? Summana rohkem? Jah. Proportsionaalselt rohkem? EI!
Mis selles siis imelikku, et rohkem maksnu tahab "rohkem" saada. Näiteks seda sama lapsetoetust.
Ma miskil põhjusel ei taha uskuda, et see toetus oleks lahendus madalale iibele.
Miks? Minu arust pole probleem selles leibkonna sissetuleku järsus languses (üks vanematest ei ole tööl) vaid hoopis selles, et inimest väärtushinnangud on muutunud.
Lapsi teha pole cool! Pappi kokku ahmida ON cool. Titevanker on bull shit, vinge auto on SUPER! Jne!
Lisaks sellele, on ka end tööga tükkideks rabamine popiks tehtud.
Me räägime mingist arengust ja majanduskasvust ning tervest reas muust ilusast ja põnevast.
Miks? Kas selleks, et õigustada oma rohekashalli jumet, lastetust, lagunenud pere, deprekaid jne?
Tundub, et jah.
-----------
cheers!
IRC - irc://spawn.ircworld.org/#minut.ee [irc]
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
emapalk on kindlasti iivet mõjutav hoob. ja seejuures, ma poleks kindel, et ainult keksmise ja vbäikese sisetulekuga inimeste puhul, kes lihtsalt ei saa lubada sissetuleku vähenemist (N: piirini laenukoormus jne).
loomulikult näeme me selle tulemust alles mingi aja pärast. aasta paari pärast. aga kindel on see, et madala elatustaseme juures on selline hoob äärmiselt tõhus.
tõsi on muidugi see, et lisaks majanduslikele põhjustele on iibe vähenemisel ka muud põhjused ja nendega tuleb samuti tegelda. ilmselt on vajalik iibepropaganda, mis muudaks väärtushinnanguid. ma olen üldse veendunud, et paljudel aladel tuleks elanikkonna kallutamisel enam propagandat kasutada. aga teiselt poolt propaganda ilma materiaalse hoovata antud kaasduses ei toimiks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Emapalk on äärmiselt ebaefektiivne rahvastiku suurendamise vahend. Ta ei pruugi otseselt olla küll ebaefektiivne sündide arvu mõjutajana, ent riigi kulutused selliste meetmete rakendamisel on praegu ja tulevikus, kui need lapsed sirguvad, märgatavalt suuremad, kui lastekasvatamist ning elutervet ühiskonda toetavate meetmete puhul.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
leidsimegi uue tööotsa peatselt leiva kaotavatele alkoholireklaamitegelastele ;)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
umm... kas keegi, kes siin agaralt vanemapalga teemal arutleb, on ka naine, et naise arvamust nii hästi tunneb? ;)---
preili lollakas
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tundub, et ülalolev on teemas kõige tabavam kommentaar. Kui saaks, annaks 5 punkti :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Pensioni II sammas on ka cool?!
Aga miskipärast on neil juba 300 000 liitujat!
Proovi läheneda asjale vaatenurgast "tasuv-mittetasuv".
Me elame ikkagi kapitalismis:
Ehk siis..
laste tegemine = mittetasuv
uhke autoga sõitmine = tasuv ( mugavus, prestii˛ )
Võttes kokku vanasõna parafraseeringuga: "Ytle mulle, mida ma SAAN selle eest, et ma riigile uusi maksumaksjaid toodan ja ma ytlen sulle, mitu riik mult neid saab"
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
piaaegu k6ik minutilased on s6na sekka 6elnud :)
Aga kysimus teile et miks seda iivet niiv2ga ongi vaja t6sta? kas inimesi ei hakka yldkokkuv6ttes juba liigpalju saama ?
Minu arust oleks hulka lahedam kui 7 miljardi asemel oleks ntx 1 miljard.
:D
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kusjuures, Eestil tegelikult ei olegi mingit vajadust iivet tõsta. Eestlased on alati konkurentsis püsinud võõra vere toel, mistõttu ei saa öelda, et me oleksin kõik ühesugused joodikutest lambad, nagu mõni on mõne meie naaberrahva kohta arvanud.
Juuruliiduga liitudes tuleb meile piisavalt võõrast verd, aidates rahvaarvu säilitada ning verd värskena hoida. Nii on see olnud sadade aastate vältel läbi Eesti ajaloo ja miks ei võiks ta nii olla ka edaspidi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Niiet lisaks majandusteooriale on sul ka sügavad teadmised antropoloogias? Muljetavaldav... viitad mõnele oma uurimistööle ka või peab sind niisama uskuma?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Vahest peaks uuesti sisse viima esimese öö õiguse?
---
What do you mean, 'Flash Gordon approaching'?!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Eesti rahvastiku arengust:
Ainsaar M, Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. 1997
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Maksuvastastel palun mõelda riigile, mille maksupoliitika on alati eelistanud minimaalseid makse ning kodaniku investeerimist ühiskonda - USA.
Näide: hetkeseis USA hariduse rahastamises on niivõrd nigel, et koolid on sõlminud 'sponsorluslepingud' suurkorporatsioonidena - vastutasuks ripuvad klassiruumides reklaamid ning nt. kokakoolaga lepingu sõlminud kool peab aasta jooksul müüma kindla koguse karastusjooke - vastasel korral kärbitakse tunduvalt rahastamist, mistõttu õpetajaid õhututatakse õpilastele reklaami tegema. Samuti kasutavad koolid rahapuudusel suurkorporatsioonide toodetud õpikuid, mis sisaldavad erapoolikut ning väärinfot. See, et cafeteriad müüvad kiirtoitu, ei ole vist kellelegi uudis.
Andmed pärit ajakirjaniku Eric Schlosseri raamatust 'Fast Food Nation'.---
preili lollakas
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Areng peitub solidaarsuses. Nii nagu teaduse areng on viimastel aastasadadel arenenud tohutul kiirusel tänu infolevile ning majandus arenenud tänu kapitali liikumisele, saab ka ühiskond areneda ressursside liigutamise teel.
Tundub, et üks suurimatest väärjäreldustest, mis tehakse, on see, et ühiskonna areng võrdsustatakse majanduse arenguga ning mõlema korraldamiseks kasutatakse samu meetodeid, taipamata, et taotletavad väärtused on erinevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
