 |
|
Tarkvara eestistamine? Tänan ei!
postitas mauri teie-läbisõit-võib-erineda osak. reede juuni 25, @01:42PM
bpl kirjutab: "
Eesti keel võib memmedele ja kulturistidele küll kena keel olla aga IT lahendustel on ta pigem risuks kaelaks kui abiks.
1. Enamasti tulevad kõik kohandatud servicepackid ja released mitu kuud teistest hiljem.
2. "Eestistamise" tulemusena on mitmed sõnad ja laused nii perverssed et neid on raske hea tahtmisegi korral algkujule (inglise keel) tagasi väänata.
3. Eestikeelsete veateadete korral on punkti 2 tulemusena lausa võimatu netist mingit mõistlikku infot veateate kohta otsida. Ja nagu MS-i puhul tavaline, ütleb veateade et "Tekkis viga, palun kontakteeru oma administraatoriga" Kõik! Mitte bittigi rohkem infi. Kurat! aga kui ma olengi administraator kes probleemi üritab lahendada mis ma siis pean selle veateate teksti võtma ja nõia kätte viima või ? No perse.
4. Eri keeltega programmide versioonid kipuvad mõnikord olema ühildamatud.
5. Miks on üldse vaja mingit programmi niiväga eestistada ? Ei ütle vanamemmele Lõika-kleebi rohkem kui Cut-Paste või Sätted Options asemel.
EI eestistamisele! Või üldse keelelisele programmide kohandamisele!"
< Venemaa uus sotsmaks on regressiivne
| Negroponte - endine Honduurase suursaadik nüüd Iraagis >
| |
| | |
|
Tarkvara eestistamine? Tänan ei!
|
Logi sisse/tee kasutajakonto
| Top
| 69 kommentaari
| otsi arutelust
|
|
|
|
peenes kirjas:
Järgmised kommentaarid kuuluvad nende autoritele.
Meie ei vastuta nende eest kuidagi.
|
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
see seisukoht väljendab pigem microsoftiliku tarkvara eestindamisega seonduvat protesti. need väited ei pea paika aga mittemicrosofti tarkvara eestindamisest rääkides.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Täpselt minu mõte.
defineeri aga LANG variable ja loe mis keeles tahad. Olgu see siis eesti, inglise, soome või suaheeli keeles (kui seal hakkajaid arvutipoisse-tüdrukuid on leidunud).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
100%
hiljuti installiti mu masinasse eestikeelne outlook, üle 15 min seda kasutada ei suutnud, kuna ei leidnud menüüdest paari asja üles.
Eestinadamise viga on selles, et erinevate tarkvarade vahel puudub tekstikompatiiblus, s.t erinevad tõlkijad tõlgivad erinevalt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Aga lohutuseks võin öelda et eestikeelsest MS tarkvarast on veelgi hullem soomekeelne MS tarkvara.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mis ma siis nii valesti ütlesin - olen aastaid pidanud töötama mõlemaga mõlemal maal (mdx, klientitoena, irw) ja kui tavaeestlane siiski saab aru eestikeelset tarkvarast siis tavasoomlane soomekeelsest ei saa mitte.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Miks see eestindamine nii halb siis on? Peab sii s kõik nii lihtne olema, et iga loll (loe: bush) sellest aru saaks? Minu esimesed kogemused eestindatud tarkvaraga olid smartftpga. Alguses tõesti midagi aru ei saanud, kuid pärast mõne asja uurimist oli kõik selge, harjumuse asi imo. Kuigi minu inglise keel on vähemalt enda arvates heal tasemel ning microsoft ega linux ning google.com probleemide lahendamiseks pole kunagi raskusi valmistanud, siis ikkagi kasutan praegu eesti keelset tarkvara nii palju kui võimalik. Ausalt öeldes ei tea ise ka miks, meibi patriotism või mõni järjekordne hullushoog.
Ja pealegi peaks internet ning võimalus kasutada arvutit olema inimõigus, täpselt sama moodi, nagu igale eestlasele on riigi poolt tagatud emakeelne asjaajamine ja muu taoline, siis peaks riik ka tarkvara eestindamist toetama. Järjekorne eesti nokia idee btw. Samas on kohekohe (loe: paari aasta pärast) avalikku ilmavalgust nägemas microsoft narratori eestikeelsed lahendused (mitte billiga seotud) ja wordis või open officiga referaate jms asju tehes on ju vägagi tore lasta see üle eesti keelse spell checkiga.
Kaitsgem ja väärtustagem oma emakeelt ning hoidugem globaliseerunud massikultuuri mõjudest!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
No, aga - noodijoontele kirjutatakse ikka 'andante', mitte tasa-tasa. Miks see tarkvara siis teisiti peaks olema?
pax2@viiuldajad - nüüd näppudega!!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Andante ei tähenda muide "tasa-tasa", vaid "rahulikult, keskmises tempos". Nii et eestindamisest on kasu küll ;)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Väljatoodud probleemid on õiged kuid põhjused mitte päris. Probleemi põhjustab lokaliseerimise tehnoloogia. Kui oleks üks ja sama programm mis nupuvahetamisega vahetab ära kasutajaliideses nähtava keele siis poleks ju probleemi - ka juhul kui tädi Maalil tekib viga paluks tal vajutada nuppu mis teeb dialoogi ingliskeelseks ja kõik oleks õnnelikud. Seni kuni mingisse keelde lokaliseeritud programm on erinev ingliskeelsest on ka probleemid - eestikeelse versiooni vigu reeglina ei viitsi keegi parandada. Lisaks suudetakse vahel lokaliseerimisel lisada spetsiifilisi vigu mida ingliskeelses ole olnudki.
Eestikeelse officega oli hoopis tore, ingliskeelset eestikeelseks upgradeda sai kuid vastupidine enam võimalik pole - kui olid nii rumal et valisid eestikeelse siis pead karistatud saama. ;(
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mis veateadetesse puutub, siis oleks küllalt sinisilmne arvata, et sellise näiteks toodud veateate ingliskeelse versioon oluliselt rohkem bitte informatsiooni sisaldaks. Wishful thinking, või siis sundmõtted tõlkide vandenõust, mille eesmärgiks on Microsofti legendaarselt infoküllaseid veateateid vaesestada.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kas äkki infoküllasem veateade kuhugi system log'i kirja pannakse? Muidugi vanamutt telefoni otsas ei oska sealt otsida.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Hmm, tundub, et selle nupu kirjutaja on alati eelistanud kõike lugeda/kogeda ainult keeles, milles miski algselt tehtud on. Kindlasti põlgab ta ära ka näiteks Shakespeare'i lugemise eesti keeles, sest seda on ka väga raske "tagasi väänata" inglise keelde. Jne jne.
Pealegi on kummaline lugeda, et tarkvara keele algkuju on inglise keel. Mina olen küll oma elus pidanud kokku puutuma tarkvaraga, mis oligi algusest peale kirjutatud hispaania või saksa keeles (lihtsalt kirjutajad olid Saksamaalt või Mehhikost konkreetselt pärit). Tänu sellele pidin ka omandama mingil määral hispaania keelt, et aru saada, mida kuradit koodi lisatud kommentaarid tähendavad (saksa keelt õnneks oskasin juba eelnevalt).
Lõppeks ei takista ju miski kasutamast ka tarkvara nähtava külje juures just seda keelt, mida sa eelistad, olgu see inglise, eesti, läti või suahiili (muidugi eeldusel, et antud tarkvara selles keeles ikka olemas on). Vähemalt levinuma tarkvara korral peaks see küll nii olema.
Aga mis puutub näiteks toodud veateatesse, siis see näitab küll pigem koodikirjutaja andetust, et ta ei ole oma tarkvara testinud nii palju, et võimalikud vead ära näha ja neile mõistlikud seletused kirjutada (sest nagunii on ju tegevusi, mis annavad tulemuseks vea, sest selline tegevus ei ole üldse ette nähtud või võimalik või muud sellist).
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui päris aus olla, siis Shakespear'i tasub ikka originaalis lugeda...
Nii see on enamus väärtkirjandusega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
16. sajandi inglise keelt? Tänan, ei, pigem hea tõlge asjatundjatelt.
Enesepettuse õppetunnid võõrkeeleoskuse vallas: loe väärtkirjandust algkeeles. Saad kohe teada, kui kesiselt sa tegelikult keelt valdad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
kusjuures seikspiiri keel on täiesti mõistetav, juhul kui su sõnavara piisvalt suur on. tänapäevasest inglise keelest erinev see vähe.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Samasugust juttu ajasid jeestlased vene ajal ka. Pole vaja eestikeelseid dokumente, sest vene keeles on kõik ju märksa paremini selge, pealegi ei teki niiviisi tõlkimisest tulenevat ajakulu ja võimalikku vääritimõistmist.
Ma saan aru küll, et suvalisel teemal võib võtta suvalise seisukoha ja seda lõpuni kaitsta, ent minu kolkapatriootlik seisukoht on: igaüks peab saama pruukida tarkvara endale sobivas ja meeldivas keeles.
Tarkvara, muide, pole sugugi mitte ainult see, mida sa oma Windows XP-s käivitad. Tarkvara lippab ka telefonides, pesumasinates, mikrolaineahjudes, autodes ja muudes vahvates seadeldistes. Kõigilt maailma inimestelt nõuda, et nad peavad kõikide vähegi tehniliste asjade kordasaatmiseks üht teatud latiniseerunud germaani keelt oskama, on ilmne liialdus.
Potentsiaalsed "vastuargumendid", mis ei kõlba:
* kõik haritud inimesed räägivad inglise keelt
* arvutite ja rokkmuusika keel on kord juba inglise
* mitte kusagil maailmas ei lokaliseerita tarkvara
* täpitähed on niiiii nõmedad ja tuleks ära kaotada, eriti susisevad, sest need on "nii kaheksakümnendad"
* mina ei saanud eestikeelse ofissiga hakkama, järel't keegi teine ka ei saa
Mul puudub illusioon, et ma suudan kellegi betoneeritud seisukohti pelkade sõnadega muuta, ent ma vähemalt proovin tutvustada härradele kosmopoliitidele, et on olemas ka muid võimalikke lähenemisi peale kogu maakera anglifitseerimise.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui hindad realistlikult oma positsiooni Euroopa Liidus, mis arvad kuidas mõjutab kiiresti arenevas infoühiskonnas meie konkurentsivõimet tugeva hilistumisega tulevate eestistatud programmide kasutamine?
Aga veelkord, kui eestindamine toimuks sel tasemel et kõigil on üks paljukeelne programm millel piisab nupuvahetusest et kasutajaliides näitaks pilti eesti, inglise või suahiili keeles siis ma oleks eesti keele toetuse poolt. Siis me oleks nii uute versioonide kui ka paranduste saamisel samade võimalustega kui teised, iseasi muidugi kui konkurentsivõimeline on vaid eesti keelt valdav töötaja.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Mida Sa täpselt selle "konkurentsivõime" all mõtled? Vaevalt, et tädi Maali emigreerub mõnda ingliskeelsesse ELi liikmesriiki infotehnoloogia alale töötama. Need aga, kes tahavad seda teha, õpivad niikuinii rõõmsalt inglise keele ära ja üsna tõenäoliselt kasutavad ka ingliskeelset tarkvara.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Väide "tarkvara viimase versiooni kasutamine on oluline sinu konkurentsivõime tagamiseks" on pärit nähtavasti tarkvara-firma marketroididele mõeldud õpikust.
Realistlikult võttes on juba pikemat aega iga uue versiooni peamiseks hüveks "nüüd saate olemasolevaid võimalusi ka kasutada, kuna me tegime selle veel lihtsamaks". Selles mõttes on ju lokaliseerimine vaid üks "veel lihtsamaks tegemise" vahendeid.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tädi Maalil pole vaja emigreeruda, mõnedki välisfirmad on juba praegu siia oma kontori teinud ning sealt küll ei maksa eestikeelset tarkvara otsida. Aga noh, ju siis on parem importida ka kontorirotid, meie uhkus ei luba ju kasutada võõrkeelset tarkvara. ;)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Oled proovinud avada uuema tarkvara all tehtud failikesi sama tarkvara vanema versiooniga? Kui lihtsa tekstifailiga tegu siis ehk isegi õnnestub. Kuid mäletamist mööda vist isegi Powerpointi failidega oli probleeme kui omad vanemat versiooni? Rääkimata mingist keerulisemast graafikapaketist vms. Kui väidad et salvestatagu vanemasse formaati siis infoks et alati pole võimalik seda dikteerida, vahel aga pole ka tehniliselt võimalik.
Peale selle ära unusta probleemi et kui keegi üldse võtab vaevaks lokaliseeritud versiooni paigata siis see toimub hilinemisega (eestikeelse versiooni puhul vaevalt üldse, on sinna mutiauku isegi vigu raporteeritud). Turvaauke kasutatakse aga üsna aktiivselt kurjasti ära ning see on juba tõsine asi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Peale selle ära unusta probleemi et kui keegi üldse võtab vaevaks lokaliseeritud versiooni paigata siis see toimub hilinemisega (eestikeelse versiooni puhul vaevalt üldse, on sinna mutiauku isegi vigu raporteeritud). Turvaauke kasutatakse aga üsna aktiivselt kurjasti ära ning see on juba tõsine asi.
Räägi siis konkreetselt, millise tarkvaraga probleeme on? Ega seda Eesti jaoks lokaliseeritud tarkvara eriti palju ole, jõuad ehk mõne konkreetse näite tuua?
Eestikeelsele Windows XP-le lähevad küll turvaparandused kenasti peale ja ei pea ootama lokaliseeritud lappe.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mida tähendab "mõnedki välisfirmad on juba praegu siia oma kontori teinud"??
Aasta ei ole enam 1990. Kas väga paljud "kohalikud" firmad siis ei olegi juba välismaised? Elion, TELE2, Hansapank, ...? Kas nad väldivad paaniliselt kohalikus keeles tarkvara?
Kontorisse installeeritakse sellises keeles tarkvara, millega töötajad paremini töötavad (=rohkem raha sisse toovad), nii lihtne see ongi!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Need toodud näited on kodumaised firmad mis on lihtsalt ära ostetud koos naha ja karvadega, antud juhul siis ka toimivate tarkvaralahendustega. Mina pidasin silmas firmasid mis loovad siia uue kontori, mitte ei osta olemasolevaid - igasugu hulgimüügifirmad jms. Kasvõi McDonalds võiks ehk sobida näiteks. Seal on taga lihtne kalkulatsioon - tarkvaralitsentsid soetatakse tsentraalselt ning mingi eestikeelse Officega ei hakka keegi vaeva nägema, seda enam et ka support asub ntx Saksamaal. Tädi Maalil pole paraku oma eesti keelega seal muhvigi peale hakata, temaga räägitakse saksa keelt ja ka inglise keelt, kuid see on ka kõik. Muide, see jutt on tegeliku kogemuse alusel, mitte pastakast imetud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ja jutu mõte on siis mis? Firmadesse võetakse tööle inimesi nende ERIALASTE oskuste järgi, mitte mingi tarkvara keeleeelistuse "konkurentsivõime" järgi. IT on vahend, mitte eesmärk.
Kassasüsteemid, raamatupidamistarkvara jms on eesti keeles, miks peaks kirja kirjutamise programmid mingi eriline Püha Lehm olema, mida tõlkida ei või.
Igasugused "konkurentsivõime" ja "äkki nad enam ei armasta mind, kui ma kohalikus keeles tarkvara kasutan" põhjendused tunduvad väga laest võetutena.
Ma ei saa üldse aru, miks peaks keegi eesti keelse tarkvara VASTU võitlema, saaks aru kui kirjutatakse midagi positiivset muukeelse tarkvara poolt... aga eks see väljamaise ülistamine üks hiljuti vabanenud riigi lastehaigus ole, alguses oli tähtis et kommikarbil oleksid tingimata välismaised kirjad, nüüd juba telefonid jms ammu emakeeles, küll ka arvutid üle lähevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Veelkord - ma pole tarkvara eestistamise vastu, vaid selle eestistamise hurraakampaania raames tehtava nõmeduse vastu. Ärge sundige peale valikut eestikeelne vs. ingliskeelne tarkvara, tehke mitmekeelne tarkvara kus eesti keel on üheks toetatud keeleks paljudest - kaoksid ära enamus vastuväidetest lokaalse versiooni vigade, arusaamatute teadete jpm. kohta.
Ntx KDE puhul ma saan ise valida endale meelepärase keele, samas kui mingil põhjusel olen sattunud eestikeelse M$ Office kasutajaks siis ainus võimalus selle ingliskeelseks vahetamiseks on minu teada osta (mitte isegi teha versiooniuuendus) ingliskeelne versioon.
Tõesti, kui te olete nii suured patrioodid siis tehke parem korralik sõnastik eestikeelse arvutiterminoloogia kohta - hoiaks palju aega kokku inimestel kes tegelevad tarkvarale eestikeelse toe loomisega.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
täpselt nii, kohalike pankade tavakasutaja tarkvara on täiesti eestikeelne. oleks ka suht haiglane 1) anda telleritele inglisekeelne soft ja 2) panna nad samal ajal kliendiga eesti keeles suhtlema. "kas te ei signeeriks see international payment order, pliiz?"
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
see on harjumuse asi. kui minna suur-riikidesse, siis ei leia sealt mingit inglise-keelset tarkvara. proovige berliinis, pariisis, barcelonas või istanbulis leida kohta, kus on inglise keelsed programmid. nad on teistmoodi harjunud. meil ei ole seni olnud riiklikku poliitikat sellel teemal ja nüüd on terve põlvkond kodanikke, kes on pidanud õppima arvutiga suhtlemist inglise keeles. probleem tädi maaliga tekib siis, kui ta kasutab eesti keelset programmi ja tahab "spetsialisti" käest küsida midagi. need ju ei mõika midagi vastata, sest ei tea sõnu...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
On tõesti tuttav tunne, kuigi selleks pole sugugi vaja vene ajal elada, et iva tabada.
Sinu poolt mainitud potentsiaalsed vastuargumendid pärinevad samadest allikatest nagu terve originaalartikkel.
1. Enamasti tulevad kõik kohandatud servicepackid ja released mitu kuud teistest hiljem.
See on puhtalt tehnoloogiline aspekt - kui tootesse tuua sisse täiendavad muutujad (keel), muutub olukord keerukamaks ja asjad võtavad rohkem aega.
Asjaolusid kaalutakse, kui hilinemise tagajärjed ületavad mingi läve, siis ei kasutata toda eestikeelset versiooni.
Kuni tegemist pole ajakriitilise töövahendi ega turvalappide hilinemisega, kannatame välja.
Kui on, siis võtame kasutusele meetmed, st muudame keskkonda, mitte ei virise.
Punkt üks on puhas jonnimine :) Tahaks mugavust, tahaks kõike ja kohe... Tahaks tarkvara eestindamise vastu midagi köhida, see (eestindamine, loomulikult) on tänapäeval popp ja noortepärane tegevus ja see käib mulle pinda.
2. "Eestistamise" tulemusena on mitmed sõnad ja laused nii perverssed et neid on raske hea tahtmisegi korral algkujule (inglise keel) tagasi väänata.
Miks peaks üks eesti keelt kõnelev inimene midagi tagasi väänama? Sina tunned vajadust vana tuttava koduväljaku (ingl. keel) järgi, ei viitsi eesti keelt ära õppida. Ära tegele väänamisega, tee midagi kasulikumat.
Tädi Maali õpib hoopis paar uut eestikeelset terminit juurde, tema on juba koduväljakul.
Perverssed väljendid... Ilu on vaataja silmades. Inimestel võiks piisavalt oidu olla, et seda argumenti mitte välja tuua.
Punkt kaks oli kah jonnimine. Vaatame edasi...
3. Eestikeelsete veateadete korral on punkti 2 tulemusena lausa võimatu netist mingit mõistlikku infot veateate kohta otsida. Ja nagu MS-i puhul tavaline, ütleb veateade et "Tekkis viga, palun kontakteeru oma administraatoriga" Kõik! Mitte bittigi rohkem infi. Kurat! aga kui ma olengi administraator kes probleemi üritab lahendada mis ma siis pean selle veateate teksti võtma ja nõia kätte viima või ? No perse.
Probleemi olemus seisneb selles, et eestikeelset oskusteavet on vajaka. Google pole Tädi Maali jaoks mingi lahendus, kui ta ei leia sealt eestikeelset infot (muust ei saa ta aru). Seda infot lihtsalt pole, sest eestikeelset tarkvara kasutatakse väga vähe.
Keelebarjäär on universaalne, kui sa kasutad kord eesti keelt, siis pead sa ka eestlaste abi ja toega leppima. St küsida tuleb kohalike käest. Või eestikeelset abiinfot lugeda.
Üldotsarbelised veateated, nagu sinu poolt mainitu, ei anna üheski keeles adekvaatset infot. Eesti keel ei mängi rolli, oluline on programmi võime kasutajaga suhelda (muuseas läbi selgete veateadete ja loodetavasti ka veakoodide).
Kui veateade on vilets, siis pole vahet, mis keeles ta esitatakse.
Kui veateade on sisukas ja arusaadav, siis saab Tädi Maali aru eestikeelsest, mitte ingliskeelsest jutust.
See punkt läks mul tegelikult veidi käest ära, aga tegelikult tahaksin ma öelda, et ülalmainitud oskusteave (abiinfo, õpetused, seletused jmt) peab kusagilt tulema, et eestikeelset tarkvara saaks edukalt pruukida. Meie endi, eestlaste käest, kusjuures. Tädi Maali seda ei kirjuta, ainult tarbib. Kirjutama peavad ikka eksperdid.
Ära virise, parem alusta näiteks "Maakeelne Opera KKK" projekt, vms. Kui aega leidub. Kui aega ei leidu, siis lihtsalt ära virise :)
4. Eri keeltega programmide versioonid kipuvad mõnikord olema ühildamatud.
Jällegi on tegemist tehnoloogilise paratamatusega, kui tootesse sisse tuua lisamuutuja (keel), tekivad probleemid. Probleemid on võimalik lahendada.
Järgmine kord tee puugiraport, kui miskit taolist silma jääb.
5. Miks on üldse vaja mingit programmi niiväga eestistada ? Ei ütle vanamemmele Lõika-kleebi rohkem kui Cut-Paste või Sätted Options asemel. EI eestistamisele! Või üldse keelelisele programmide Loe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Asjaolusid kaalutakse, kui hilinemise tagajärjed ületavad mingi läve, siis ei kasutata toda eestikeelset versiooni.
Kuni tegemist pole ajakriitilise töövahendi ega
turvalappide hilinemisega, kannatame välja.
Et nii lihtsalt käibki? :) Kui tegu pole AS-iga Mees & koer siis on lisaks tarkvara soetamiskuludele läinud aega ja vaeva inimeste koolitamisele, hulk andmeid on salvestatud spetsifilistesse formaatidesse jne.
Kui on, siis võtame kasutusele meetmed, st muudame keskkonda, mitte ei virise.
Et asutakse eestikeelset Officet tükkideks lammutama ja Outlooki ise parandama?
Keelebarjäär on universaalne, kui sa kasutad kord eesti keelt, siis pead sa ka eestlaste abi ja toega leppima. St küsida tuleb kohalike käest. Või eestikeelset abiinfot lugeda.
Kui kasutad Officet siis pead siiski kasutama Microsofti tuge, eestikeelse Office spetsiifiliste probleemide korral oled plindris ja aidata ei saa ükski kohalik superman sest pole ei lähtetekste ega ka õigusi vigade parandamiseks.
Miks peaks üks eesti keelt kõnelev inimene midagi tagasi väänama? Sina tunned vajadust vana tuttava koduväljaku (ingl. keel) järgi, ei viitsi eesti keelt ära õppida. Ära tegele väänamisega, tee midagi kasulikumat. Just sama võiks öelda tarkvara eestikeelseks väänajatele - tegelge millegi kasulikuga, selle asemel et mingeid keelevärdjaid sünnitada eesti keeles puuduva terminoloogia asemele. Need vähesed terminid mis on vajalikud tarkvaraga tööks suudab vast igaüks ära õppida, kui ei suuda siis vaevalt ta seda tarkvara ka eestikeelsena kasutada oskab. Meil vast siiski pole suurrahvuste kiiksu et mõne võõrkeelse sõna omandamine on ületamatu raskus.
Kui veateade on sisukas ja arusaadav, siis saab Tädi Maali aru eestikeelsest, mitte ingliskeelsest jutust. Tädi Maali veateadete korral enamasti helistab hoopis spetsialistile.
See punkt läks mul tegelikult veidi käest ära, aga tegelikult tahaksin ma öelda, et ülalmainitud oskusteave (abiinfo, õpetused, seletused jmt) peab kusagilt tulema, et eestikeelset tarkvara saaks edukalt pruukida. .... Kirjutama peavad ikka eksperdid. Muide, oluliselt lihtsam on kirjutada ingliskeelse tarkvara kasutusjuhendit, siis ei pea harrastama ajugümnastikat eesti keeles puuduvate terminite asemele millegi leidmiseks mis ei kõlaks jubedalt ja oleks arusaadav.
4. Eri keeltega programmide versioonid kipuvad mõnikord olema ühildamatud.
Jällegi on tegemist tehnoloogilise paratamatusega, kui tootesse sisse tuua lisamuutuja (keel), tekivad probleemid. Probleemid on võimalik lahendada. Just, peame mõtlema kas oleme nii rikkad et võtta ette esmalt lisatöö tarkvara tõlkimiseks ning hiljem taas lisatöö probleemide lahendamiseks.
Tegelikult pole mul midagi tarkvara eestistamise vastu - kui seda tehakse mõistlikult. KDE eestistamine on hea näide mõistliku lahenduse kohta, M$ Office aga halva lahenduse kohta.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Et nii lihtsalt käibki? :) Kui tegu pole AS-iga Mees & koer siis on lisaks tarkvara soetamiskuludele läinud aega ja vaeva inimeste koolitamisele, hulk andmeid on salvestatud spetsifilistesse formaatidesse jne.
Ei käi lihtsalt, just sinu toodud põhjustel.
Ma rõhutan veelkord - asjaolusid kaalutakse. Selle juures pole midagi lihtsat.
Mis ei tähenda seda, et kogu tarkvara eestindamisele tuleks vesi peale tõmmata. Ehh, liiga keeruline algus, ei viitsi. Liiga palju raha kulub, ei raatsi.
Et asutakse eestikeelset Officet tükkideks lammutama ja Outlooki ise parandama?
Ma rääkisin keskkonna muutmisest, mitte toote muutmisest.
Kui on ette teada, et eestikeelne tarkvara hilineb umbes N ajaühikut (ja sul on tahtmine seda pruukida), siis saab oma plaanid vastavalt sellele koostada.
Kas kasutada senikaua ingliskeelset tarkvara, kasutada alternatiivset tarkvara, lüüa käega, misiganes lahendus antud olukorras kõige õigem on.
Kui kasutad Officet siis pead siiski kasutama Microsofti tuge, eestikeelse Office spetsiifiliste probleemide korral oled plindris ja aidata ei saa ükski kohalik superman sest pole ei lähtetekste ega ka õigusi vigade parandamiseks.
Ahah. Aga kui me räägime suurtest kommertspakettidest nagu MS tooted, kas nende kohalik tugi ei peaks mitte aborigeenide keeles tugiteenust osutama? Sa oled ju maksnud ropu raha eestikeelse versiooni eest, vastavalt sellele peaks kogu tugiteenus tulema samas keeles programmidele.
Eestikeelse Office-i spetsiifilistesse probleemidesse ja puukidesse ma ei usu. Probleemid on 99.9% ulatuses samad, mis ingliskeelse puhul.
Kohates tõsist tarkvaraprobleemi, oled sa tavaliselt igatpidi plindris, keel ei mängi rolli.
Just sama võiks öelda tarkvara eestikeelseks väänajatele - tegelge millegi kasulikuga, selle asemel et mingeid keelevärdjaid sünnitada eesti keeles puuduva terminoloogia asemele. Need vähesed terminid mis on vajalikud tarkvaraga tööks suudab vast igaüks ära õppida, kui ei suuda siis vaevalt ta seda tarkvara ka eestikeelsena kasutada oskab. Meil vast siiski pole suurrahvuste kiiksu et mõne võõrkeelse sõna omandamine on ületamatu raskus.
Tarkvaraga töötamiseks on vaja palju rohkemat, kui "neid väheseid termineid". Suhtlus tarkvaraga ei koosne "copy-paste-save" käskudest.
Tarkvaraga töötamiseks on vaja aru saada, mis toimub. On vaja anda käske, mõista programmi väljundit ning eeskätt on vaja emakeelset abiinfot, kasutusjuhendit, KKK-d ja muud taolist.
Kiiksud ei mängi mingit rolli. Arvutiga suhtlemiseks on vaja olulistest asjadest aru saada, niigi on tegemist kuramuse keerulise riistapuuga. "copy-paste-save" pähetuupimine pole lahendus, vaid väärastunud ja pikas perspektiivis kahjulik keeleõpe.
Muide, oluliselt lihtsam on kirjutada ingliskeelse tarkvara kasutusjuhendit, siis ei pea harrastama ajugümnastikat eesti keeles puuduvate terminite asemele millegi leidmiseks mis ei kõlaks jubedalt ja oleks arusaadav.
On küll lihtsam. Lühikeses perspektiivis.
Seda ajugümnastikat peaks rohkem harrastama. Seni, kuni olemasolevad terminid ei tundu kummalistena ja puuduvad terminid on välja otsitud. Ja kokku omavahel kokku lepitud, mis mida tähistab...
Eestikeelne arvutiterminoloogia ja kogu eestindamine on momendil lihtsalt toores. On raske, on keeruline, kulub raha ja aega. Alguse asi. Sellepärast ei tasu lusikat nurka visata.
Veekord, igasugused argumendid teemal "jubedad, koledad" terminid on pseudoprobleem, jonnimine.
Arusaadavuse probleem tuleneb sinu harjumustest, kuna sa oled harjunud ingliskeelse terminoloogiaga. Tädi Maali jaoks ei ole sõna "driver" või "settings" mitte mingil juhul arusaadavam kui "tüürel" või "suvandid".
Mõtle sellele, et tarkvara eestindamine ei ole vajalik ekspertidele. See on vajalik tavakasutajatele. Sinul on eksperdi vaatepunkt ja mLoe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ma rõhutan veelkord - asjaolusid kaalutakse. Selle juures pole midagi lihtsat.
Loodetavasti kaalutakse ka seda kas tarkvara eestistamisele kuluva raha eest poleks kasulikum kirjutada eestikeelsed kasutusjuhendid või korraldada lisakoolitust. Mitte et see ilmtingimata parem valik oleks - ehkki ka see pole võimatu.
Ma rääkisin keskkonna muutmisest, mitte toote muutmisest.
Kui on ette teada, et eestikeelne tarkvara hilineb umbes N ajaühikut (ja sul on tahtmine seda pruukida), siis saab oma plaanid vastavalt sellele koostada.
Kui valid eestistatud tarkvara siis mille alusel sead plaane selle kohta millal (kui üldse) antakse välja kriitilised turvaparandused? Kui kulutused tehtud on aga plaane muuta juba keeruline ja kulukas.
Ahah. Aga kui me räägime suurtest kommertspakettidest nagu MS tooted, kas nende kohalik tugi ei peaks mitte aborigeenide keeles tugiteenust osutama? Sa oled ju maksnud ropu raha eestikeelse versiooni eest, vastavalt sellele peaks kogu tugiteenus tulema samas keeles programmidele.
Kohalik tugi aitab paraku leida üles mõne linnukese SUVANDITE alt, kuid ei paranda vigu programmis.
Eestikeelse Office-i spetsiifilistesse probleemidesse ja puukidesse ma ei usu. Probleemid on 99.9% ulatuses samad, mis ingliskeelse puhul.
Vead on tõesti enamasti samad, kuid kahjuks mitte lahendused. Kui üritad eestikeelsele Officele peale tõmmata ingliskeelse SP-d siis saadetakse puu taha. Kuidas sellega nüüd oligi, kas ikka tehti lõpuks eestikeelsele Officele SP? ;)
Kohates tõsist tarkvaraprobleemi, oled sa tavaliselt igatpidi plindris, keel ei mängi rolli.
Keel mängib vägagi rolli - kui leitakse mingi kriitiline viga siis lokaliseeritud tarkvara mille kasutajate arv ei küüni miljonini paigatakse viimases järjekorras - kui üldse.
Tarkvaraga töötamiseks on vaja aru saada, mis toimub. On vaja anda käske, mõista programmi väljundit ning eeskätt on vaja emakeelset abiinfot, kasutusjuhendit, KKK-d ja muud taolist.
Just, ja tihti veel lisaks koolitust. Kui on kasutusjuhend siis pole oluline kas on kirjutatud Cut, Lõika või on hoopis kääride pildike.
Seda ajugümnastikat peaks rohkem harrastama. Seni, kuni olemasolevad terminid ei tundu kummalistena ja puuduvad terminid on välja otsitud. Ja kokku omavahel kokku lepitud, mis mida tähistab...
See on nüüd asi millele võiks esmalt panustada, mitte kõigepealt rõhuda tarkvara eestistamisele. Kui sama asja on tõlgitud kümnel erineval moel siis on lõppkasutajal selles pudrus orienteerumine keerulisem kui ühe ingliskeelse termini korral. Aga hetkel me nagu üritaks maja hakata katusest ehitama.
Veekord, igasugused argumendid teemal "jubedad, koledad" terminid on pseudoprobleem, jonnimine.
Pole see mingi pseudoprobleem - olen ise kirjutanud pisut tarkvara ning kasutajaliidese tegemine ning kasutusjuhendite kirjutamine eestikeelsele tarkvarale on piin mida ma vabatahtlikult ette ei võta. Kui oleks olemas korralik terminoloogia ja tõsiseltvõetav sõnastik siis oleks asjal teine mekk.
Asjal on ka teine külg - ingliskeelne terminoloogia on paljudel juhtudel lühem, selgem, mõistetavam, kusjuures mitte ainult eesti keelega võrreldes. Võimalik et inglaste keelemehed katkuvad karvu ja kurdavad et arvutiterminoloogia rikub inglise keelt kuna just tarkvara kasutajaliidestes pruugitav inglise keel on loonud nende silmis väär- ja võõrsõnu. Kui aga eesti keeles puudub mingile terminile korrektne vaste siis laen inglise keelest oleks mõnelgi juhul mõistlikum lahend kui järgmise sõnavärdja sünnitamine.
Arusaadavuse probleem tuleneb sinu harjumustest, kuna sa oled harjunud ingliskeelse terminoloogiaga. Tädi Maali jaoks ei ole sõna "driver" või "settings" mitte mingil juhul arusaadavam kui "tüürel" või "suvandid".
Kui tädi Maali jaoks pole vahet siis miks me lõime selle õnnetu tüüreli?
Tavakasutajat taolised argumendid ei huvita, neile on vaja lihtsalt eestikeelset keskkonda ja infot.
Enne just rääkisime kui keeruline oLoe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui tädi Maali jaoks pole vahet siis miks me lõime selle õnnetu tüüreli?
On küll vahet, ja mitte vähe. Keelevaist, kui teda natukenegi on, aitab kaasa oluliste assotsiatsioonide loomisele.
tüürel tuleb tegusõnast tüürima, nii nagu täitur tuleb tegusõnast täitma. Igaüks teab, mida tähendab tüürima, seega on oluliselt lihtsam luua assotsiatsioon mingit jublakat tüüriva tarkvara ning sõna tüürel vahele.
ajur on samasugune sõna, väga levinud tegusõnast tuletatud. Mulle isiklikult meeldib too tüürel rohkem, ta on konkreetsem ning merendusterminid on üleüldse sümpaatsed tegelased ;).
Ei midagi õnnetut IMNSHO.
Samas driver on lihtsalt üks võõrkeelne sõna, mille kirjapilt ei jää inimesele meelde, sisu on mõistmatu ning hääldusest pole õrna aimugi.
Enne just rääkisime kui keeruline on tavakasutaja jaoks tarkvara kasutamine ja mis kõik on veel vajalik. Minu viieaastane laps saab ingliskeelse tarkvaraga hakkama neis piires mis talle tarvis, miks me siis tädi Maalit sedaviisi alahindame?
Tagasi nullpunkti...
Uhh, higi hakkab otsaette tulema :)
Sõnastame sellise nadivõitu ja ümmarguse teoreemi:
Valdavas enamikus olukordadest, valdava enamiku Eesti tavakasutajate jaoks on lihtsam, mugavam ja arusaadavam kasutada eestikeelset tarkvara koos eestikeelse abiinfoga. Sealjuures jätame välja tehnilised aspektid.
Tõestame selle veidi kohmakalt:
Kui keskmine inimene oskab hästi eesti keelt ja halvasti või keskmiselt inglise keelt, siis saab deduktsioonimeetodil järeldada, et ta suudab hästi suhelda eestikeelse tarkvaraga ning halvemini või päris halvasti suhelda ingliskeelse tarkvaraga.
See on väga tore, et su viieaastane laps hakkama saab neis piires mis tal tarvis.
Sealjuures tuleb silmas pidada asjaolu, et tal on alati võimalik sinu käest järele pärida, kui millesti aru ei saa. Ja sa ise õpetad aeg-ajalt.
Paraku "hakkama saamine" ei ole sama, mis aru saamine. Kui arvuti ütleb sulle näiteks, et "This site is trying to close the browser window, do you want this?" ja sa ei mõista viletsa keeleoskuse tõttu mis nüüd õieti toimub, siis on asi veidi kurb, eksju. Ja kui sarnaseid olukordi (st mittemõistmine) tekib üle paari korra tunnis, siis pole mu meelest tegemist asjade normaalse seisuga, vaid just nimelt "hakkama saamisega". Uhh, tegelikult on lood sitad, aga saame hakkama.
Mul tekib tunne, et sa pole kunagi näinud, kuidas üks umbkeelne inimene kasutab ingliskeelset tarkvara. Või tõenäoliselt sa lihtsalt ei suuda mõista, milline probleem keelebarjäär tema jaoks on.
Ta ei saa aru mitte millestki muust, kui väga kitsalt piiritletud käsukogum, graafilised kujundid ning mõned väljundteated. Tal ei ole võimalik leida arusaadavat abiinfot. Ta ei saa aru, mis teateid arvuti talle väljastab. Ta ei suuda iseseisvalt juurde õppida ega normaalselt arvutioskust arendada. Ta on tihtipeale masendatud, sest ta ei saa asjadest aru.
See oli veidike mustavõitu, aga mitte ülepingutatud pilt keskmise, kehva inglise keele oskusega tavakasutaja arvutikogemusest.
Kust me nii täpselt teame et tavakasutaja vajab eestikeelset keskkonda, mitte hoopis näiteks koolitust ja kasutusjuhendit?
Tegelikult oleks vaja kõiki kolme - eestikeelne keskkond, eestikeelsed juhendid/abiinfo ning koolitus.
Kvaliteetset koolitust on paraku üpris kulukas korraldada, kui me räägime massidest (sada või kakssada tuhat inimest).
Eestikeelne juhend ei kompenseeri võõrkeelset keskkonda. Normaalne on see olukord, kus kasutaja saab (peale algteadmiste omandamist) tarkvaraga suhelda ilma juhendita. Ma ei mõtle selle all mingite komponentide kasutamist või keeruliste veaolukordade lahendamist, vaid tavapärast suhtlemist - näiteks lihtsamate väljundteadete ja veateadete mõistmist, ilma et peaks täiendavat abi kasutama.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
> Arusaadavuse probleem tuleneb sinu harjumustest,
> kuna sa oled harjunud ingliskeelse
> terminoloogiaga. Tädi Maali jaoks ei ole sõna
> "driver" või "settings" mitte mingil juhul
> arusaadavam kui "tüürel" või "suvandid".
"Driver" eesti keeles on "draiver" ning selle sõna puhul tuleb tavakasutajale nagunii lahti seletada, et mida see tähendab. Sest sõna "draiver" all mõeldakse faili/programmijuppi, mis juhib suhtlemist arvuti tarkvara ja riistvara vahel.
"Tüürel" on oma kõlalt ja olemuselt eesti keele puhul samasugune sõna, nagu enamik läinudsajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel tutvustatud ja õige varsti ärapõlatud sõnu. Kui ingliskeelsele väljendile "car driver" vastab eestikeelne "autojuht", siis sõna "autotüürel" keelekasutusse lihtsalt ei sobi.
Arvestatav näide on väike pehmete kaantega raamat, mida minu mälu järgi nimetati "Väikeseks uudissõnastikuks" -- kunagi põhikooli keeleõpetuse tundides selgus, et enamik uudissõnu igapäevasesse keelekäibesse ei võetudki -- ilmselt just seetõttu, et nad kõlasid ja tundusid keelekasutuses kui ebaloomulikud; nagu tänapäeval Microsofti eestikeelses Office's leiduvaid sõnu ja väljendeid tõega värdjalikeks sõimatakse.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Inglisekeelne sõna "settings" on väga lihtsalt tõlgitav kui "seaded". "Suvandid" on lihtlabane keeleperverssus.
Sõnale "properties" vastab sõna "omadused" ning tavaliselt eesti keelt emakeelena kõnelev ja inglise keele hea tundja kui ka tädi Maali saavad sõnadest üheselt aru.
Samas kui sõna "suvandid" ei pea mina tänapäeval käibel olevas eesti keeles värdjakeele propageerijate kõigist ponnistustest hoolimata levinuks ning vaid vähesed teavad, mida sõna tähendab ja mis on selle sõna olemus.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
samas just tarkvaraliselt l2hev asi v2ga keerukaks kui avastad oma algses eestitatud programmis mida oled harjunud kasutama mingi tyytu puuduse v lausa bugi. oled sunnitud programmi vahetama m6ne teise vastu ning tollel eestindatud versioon puudub, mis nyyd saab siis ? ikkagi hakkad inglise keelt 6ppima, pole ju midagi parata.
yldiselt ei pea 6igeks seda et k6ik programmid peaksid ingliskeeles olema, mammid ja taadid vaevalt enam keeli suudavad noortega v6rdselt 6ppida ning kui see tyytu helendav ekraan v2lja arvata ega seda inglise keelt suurt vaja olegi.
samas asjalikule inimesele kes tihtipeale peab oma murede lahendamiseks p88rduma rahvusvaheliste foorumite jms. poole, rahvale kes otseselt suhtleb oma t88 alal v2lismaalastega , rahvale kes ise toodab tarkvara mis ei ole ette n2htud ainult eestlastele, neile on eesti keel arvutis ainult yks paras tyytus.
igayhele on oma, taadile-memmele andke eestikeelne brauser, ning lapsele siiski ingliskeelne quake3, siis saab foorumist igast abi otsides ilma s6naraamatuga vehkimist hakkama.
mina isiklikult ei leia eestikeelsetest menyydest midagi yles ega suuda ka nendega t88tada, samas kontoris minust j2rgmine inimene aint eestikeelseid menyysid jms. kasutabki... vaba valik peab v6imalik olema ... ning ei maksa eesti keelest siiski p2ris loobuda.
It always seems a bit better with my comment :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tüübid siin ei suuda eristada sisu keelt ning käskluste keelt.
Kui sisu käib ühes ja käsklused teises keeles, siis probleemi ju tegelikult pole.
1. Olen eesti peredes näinud koeri, millistele antakse korraldusi vene keeles. Pole häda kedagi. Värk töötab.
2. Olen näppinud Kurzweili ja IBM kõneanalüsaatorit. Kui sisuks ja juhtsõnadeks (COMMAND! - delete! ALL!) kasutada eri keeli, siis on väiksem oht, et miskit segi läheb.
3. Käskluste andmiseks vajalik keel on vaid imepisike alamhulk sisuga töötamisel vajalikust keelest. Paarsada ingliskeelset võtmefraasi suudab omandada isegi tädi Maali.
4. Veneaegne dokumentide jutt on demagoogia, see käsitleb sisu, mitte käsukeelt.
5. eestikeelne tarkvara on haip, mille (pideva modifitseerimise ja uuendamise) hind suurusjärkudes ületab vastavat numbrit originaalkeele (inglise) puhul. Tuleneb see kui mitte muust, siis sihtrühma laiusest.
6. Korraliku tõlkimise võimaldamiseks tuleks kõik maailma keeled mutriteks lahti võtta, tüpologiseerida ning kirjeldada. Alles siis oleks võimalik luua metakonstruktsiooni, mille raames tõlkimine õnnestuks. Hetkeseis on selline, et heaks peetav programmiloogika võimaldab enam-vähem tõlget ehk vaid indo-euroopa keeltele. Ja eesti keel nende hulka teatavasti ei kuulu.
7. Keelte tüpologiseerimise alased eksperimendid on alles algjärgus. Kui maailma kõik paar tuhat keelt saavad kenasti läbi analüüsitud, siis tõepoolest saab kirjutada suhtlusmooduli, milles on võimalik (enam-vähem) kadudeta tõlkimine. Seni aga kirjutatakse suhtlusvoog indo-euroopa keeleloogika kohaselt otse programmi teksti sisse.
8. oodake kui filoloogid jaaniuimast üles ärkavad .. siis te alles saate ;) ... ja mina ka!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Möga, kui tarkvara jaoks sobivat keelt vaadata kasutajate hulga järgi, siis inglise keel jääb alles 3-4 kohale maailmas. Ehk siis vaatame, miskeelsena peale Eesti Taara Tarkvara need koodiread tulevad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kui tädi Maali jaoks pole vahet siis miks me lõime selle õnnetu tüüreli?
On küll vahet, ja mitte vähe. Keelevaist, kui teda natukenegi on, aitab kaasa oluliste assotsiatsioonide loomisele.
tüürel tuleb tegusõnast tüürima, nii nagu täitur tuleb tegusõnast täitma. Igaüks teab, mida tähendab tüürima, seega on oluliselt lihtsam luua assotsiatsioon mingit jublakat tüüriva tarkvara ning sõna tüürel vahele.
Ilmselt on mu nõutav merendusalane eelkvalifikatsioon ebapiisav, pole kunagi mõelnud sellele et tüürel ka midagi tähendada võiks. Loodetavasti olen ainus selline, merendus tõesti minust kauge. ;)
Samas driver on lihtsalt üks võõrkeelne sõna, mille kirjapilt ei jää inimesele meelde, sisu on mõistmatu ning hääldusest pole õrna aimugi.
Usun siiski et valdav osa kodanikest on koolis piisavalt inglise keelt õppinud mõistmaks mida driver tähendab ja 'tüürima' seoste tuletamine on isegi keerulisem. See nende sõnavärdjate häda kipub olemagi - inimene omandab uusi mõisteid enamasti tõlkides neid endale varasema kogemuse ja olemasolevate teadmiste abil, täiesti uute teadmiste sissetoomine sel pinnal ei kipu õnnestuma. Sel juhul ingliskeelse laenu kasutamine lihtsustaks hiljem ka muust maailmast arusaamist.
Tõestame selle veidi kohmakalt:
Kui keskmine inimene oskab hästi eesti keelt ja halvasti või keskmiselt inglise keelt, siis saab deduktsioonimeetodil järeldada, et ta suudab hästi suhelda eestikeelse tarkvaraga ning halvemini või päris halvasti suhelda ingliskeelse tarkvaraga.
Kasutajaliideses pruugitav inglise keel on ka lihtsustatud mitte tavaline inglise kõnekeel. Kui tegu mingi väga spetiifise ja keerulise asjaga siis ka eesti keel ei aitaks, samamoodi oleks inglane segaduses.
See on väga tore, et su viieaastane laps hakkama saab neis piires mis tal tarvis. Sealjuures tuleb silmas pidada asjaolu, et tal on alati võimalik sinu käest järele pärida, kui millesti aru ei saa. Ja sa ise õpetad aeg-ajalt.
See on lausa uskumatu kui palju laps suudab täiesti omal käel keelt tundmata kogemuslikult õppida. Aga OK, see on pisut teine teema.
Paraku "hakkama saamine" ei ole sama, mis aru saamine. Kui arvuti ütleb sulle näiteks, et "This site is trying to close the browser window, do you want this?" ja sa ei mõista viletsa keeleoskuse tõttu mis nüüd õieti toimub, siis on asi veidi kurb, eksju.
Mis ta nii kurb - kui mõnel korral jah öelda saab üsna ruttu selgeks mis juhtub. Eestikeelse teate korral saaks seose küll pisut kiiremini selgeks kuid "miks nii?" jääks mõlemal juhul vastuseta.
Ja kui sarnaseid olukordi (st mittemõistmine) tekib üle paari korra tunnis, siis pole mu meelest tegemist asjade normaalse seisuga, vaid just nimelt "hakkama saamisega". Uhh, tegelikult on lood sitad, aga saame hakkama.
Inimene on õppimisvõimeline - neid situatsioone jääb kiiresti vähemaks ükskõik kas ta omandab seosed kogemuse, juhendi või kolleegi abil. Et neid kunagi ei tekiks seda pole ka eestikeelse tarkvaraga.
Mul tekib tunne, et sa pole kunagi näinud, kuidas üks umbkeelne inimene kasutab ingliskeelset tarkvara. Või tõenäoliselt sa lihtsalt ei suuda mõista, milline probleem keelebarjäär tema jaoks on.
Olen kasutanud tarkvara mis on lokaliseeritud keelde millest ma mitte midagi ei tea. Sõnastiku otsimisest märksa efektiivsem oli muide meenutamine kus mis oli ingliskeelses versioonis (mõni teises kohas asuv menüüpunkt oli tüütu aga ületatav probleem). Ehk siis mul olid seosed tegevuse ja menüüpunkti asukoha vahel, keel ei omanud erilist tähtsust. Üsna kiiresti kulusid pähe ka täiesti võõrkeelsed terminid mis mingi tegevuse kohta käisid.
Usun et suurem probleem on enda jaoks nende tegevuste selgekstegemine - kui tead et oma töö säilitamiseks pead kasutama vastavat toimingut siis pole suur vahe kas selle nupu peale on kirjutatud Save või salvesta või hoopis disketi märk. Ja see kui kõik on eesti keeles ei aita selle teadmise tekkel kuigivõrd.
-kustutatud- Ta ei suuda iseseisvalt juurde õppida ega normaalselt arvutioskust arendada. Ta onLoe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Eestindatud tarkvara on tulnud selleks, et jääda.
Andrei
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kopi-paast ja need teised kõlavad niisama "hästi" kui omaaegsed fizruk-id ja glavbumsnabsbõt-id.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Loomulikult ntx tüürel kõlab paremini, eks? Mis siis et sellest vähesed aru saavad....
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"Tüürel" kuulutati selle aasta informaatikavõistluse riiklikus voorus Reaalkooli tegelaste juhtimisel sõimusõnaks :P
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Eesti keelne tarkvara peaks loomulik asi olema.
Kindlasti jääb eesti keelne tarkvara ja vägagi palju eelistavad seda inglise keelsele. Ma olen seda isegi näinud, mis mind isegi natuke imestas, kuid samas oli mul selle üle ka hea meel.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Vabandan trollimise pärast, aga sõna "eestikeelne" kirjutatakse kokku, nagu kõik ne-lõpulised sõnad, kui nende eest just täiendit pole. :)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
| |
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Tänud viida eest, palun kõigil lugeda! Saate aru, et tegu pole tehnilise küsimuse, rahvusliku konkurentsivõime ega Maali-vs-arvuti teemaga, vaid lihtsalt eesti keele säilitamiseks hädavajaliku tegevusega. Allkeelte kaotamine hävitab kõigepealt ära keele prestiizhi ja siis keele enda, seega on kaotamise vastu vaja aktiivselt võidelda.
Kodanik BPL on A.T. artikli kohaselt siis üks neist, kes "on valdkonnakaotuse aktsepteerinud". Noh, pole see valdkond nii kaotatud midagi, läinud on vaid sekretärisoft (dokumenditöötlus ja ärikommunikatsioon), meie masstarkvara - ettevõtte laoprogrammist rate.ee ja hanza.netini - on jätkuvalt läbinisti eestikeelne.
(Tänud Arvile kirjutamise ja TS-ile viitamise eest!)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
..Eestikeelset tarkvara. Need mõnikümmed (mõnisada) termint, mis on juba ammu saavutanud ikooni staatuse. Ja kõige tähtsam on alati tõlkimata - help. Ja kui seda on natu tõlgitud siis neid samu ikooni väärtuses olevate tegevuste kirjeldamist.
Inimene kes kasutaks hea meelega eestikeelset tarkvara.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Tegelt ei saa keegi öelda, mis keeles peab olema tarkvara, lõpuks peab see ikkagi olema kasutaja valik, kui tädi Maali valib eesti keelse, siis eesti keelne see ka on, point on selles, et tarkvara veateated peaksid olema vabalt valitud keeles ja ka võimalus inglise keelne veateade välja lugeda .
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Minumeelest on eestikeelne tarkvara vajalik ja müts maha nende ees, kes on oma vabast ajast ja tahtest päris kena koguse tarkvara maakeelde pannud. Mul ei ole mingit probleemi ingliskeelsest tarkvarast arusaamisega, aga võimalusel eelistan ikka eestikeelset tarkvara.
Need, kes väidavad, et eestikeelsed arvutiterminid kõlavad kohmakalt või arusaamatult, peaksid pisut mõtlema ingliskeelsete algupärade üle. Näiteks Windows, driver, wizard -- nad on ka inglise keeles mitmetähenduslikud ja kui inglise keel oleks minu emakeel, siis arvatavasti tunduksid samuti esmalt jaburatena.
Ja kui mõni arvutitüüp hakkab jälle kildu viskama teemal, et pole võimalik aru saada terminitest suvandid, tegumihaldur või paoklahv, siis tegelikult kurvastab, et selliste tüüpide keeletaju nii vähene on. Kasvõi need suvandid -- minumeelest on täiesti arvestatav tähendusvälja erinevus sõnadel settings ja options /sätted ja suvandid/. Ma ei taha öelda, et suvandid oleks mingi eriti ideaalne tõlketermin, aga vast tasuks enne virisema hakkamist mõelda ning olla pisut avatum uuele ja harjumatule.
Loomulikult on häid termineid ja halbu termineid, häid tõlkeid ja halbu tõlkeid. Aga kui tarkvara ei eestindataks, siis ei toimuks ka mingit arengut selles vallas ja eestikeelne tarkvaraterminoloogia tunduks veelgi võõram.
Ja veel on tänapäevase globaalse tarkvaraturu mõttes igati hea, kui on nõudlus omakeelse tarkvara järele. Sest tarkvara kohaldamine on kindlasti tegevus, mis võiks tuua kohalikule inimesele tööd ja leiba; olukorras, kus enamus tarkvara tuleb ühest-kahest firmast ja kaugelt maalt.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
ilmselt aitaks probleemi kohmakate tõlgete osas ja inimeste suhtes, kes on harjunud inglise (või saksa või hispaania) keelseid programme kasutama, korralik avalik andmebaas, kus on olemas eestikeelsed terminid ja nende vasted. kui ei meeldi, anna parem tõlge. kui ei saa aru - saad vaadata, mida see suvandid või paoklahv siis on. aastate jooksul kasvab peale põlvkond, kes on harjunud selliste terminitega....
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Mingi tilluke valik (Windowsi jaoks) on olemas -
http://www.hot.ee/somberg/uff.html
Kasutage rõõmuks.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Microsofti toodetes eestikeelsete värdterminite kasutus on tingitud tõlkijate kas siis tehnilisest ja/või kogemuslikust amatöörlusest.
Õige lihtsad ingliskeelsed sõnad on eesti keelde tõlgitud sõnadega, mis ei ole valdavas keelekasutuses ning mis ei ole eestikeelses kõnes käibel ning mis ei pruugi olla ka üheselt arusaadavad.
Minu variandid:
settings = seaded või seadistused
options = võimalused
properties = omadused
driver = draiver -- seda võib võtta kohandatud laenuna inglise keelest samahästi, nagu konteinter on suur prügikast, kuhu "inimesed viivad ämbrit välja".
Ma ei tea, mis on ...
- tegumihaldur -- mida mina seostaksin fraasiga Task Manager, ning selle tõlgiksin ära programmihalduriks või -haldajaks.
Ingliskeelne sõna task tähendus on J. Silveti 1990. aasta inglise-eesti sõnaraamatu järgi selline: 1. n. => nimisõna (töö)ülesanne; 2. v. t. => sihiverb. (kellelegi) ülesandeks tegema, (kedagi) ülesandega koormama; (töö kohta) pingutust nõudma. Seega task on siis sama, mis töö, kuid kui Windowsis on see mõistetav kui mingisugune programmijubla, mis parasjagu töötab, siis muuks kui programmiks seda nimetada ei saa.
- paoklahv -- see "peensus" on ilmselt mingi -button. Kuid kui see on -klahv, siis peaks see kuskil sõrmistiku peal olema. Ning eesliide pao-st saan aru nii, et see on arvatavasti tuletatud sõnast paotama, mis tähedaks siis avama, kuid millises kontekstis programmi sees või suhtes?
... aga ma suudan (noh, veidi kekutan ja kiidan ennast eelpool toodud väheste näidete varal) nad inglise keelest nii ära tõlkida, et nad oleksid arusaadavamad veel suuremale arvule eesti keelt oskavatele inimestele kui antud ajahetkel.
Sa võiksid loomulikult olla uhke selle üle, et oled teadlik paljudest vähekasutatavatest eestikeelsetest sõnadest, kuid sul tuleks arvestada sellega, et enamiku eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste keeletaju ongi see, mida sina nimetad "väheseks".
Kõige loogilisema eestikeelse vaste asemele on Microsofti toodetes pandud kõige (— vist kerge liialdus) ebaloogilisem ja olemasolevate kasutajate seas ka seosetum. Tundub täiesti võimalik, et Microsofti tooteid eesti keelde tõlkinud inimestel võivad olla järgmised omadused ja muud võib-olla isegi ümberlükatavad (kuna tegemist on kinnitamata väidetega, mida ma pean oma arvamuseks) iseärasused:
- Nad on lugenud vähe raamatuid eesti keeles.
- Nad on lugenud vähe raamatuid inglise keeles.
- Nende inglise keele oskus on kehva, aga kuidagi nad mingi paberi kätte said ja kuidagi nad ehk ikka hakkama saavad...
- Nende eesti keele riigieksam ei suutnud olla keskpärane /~50 punkti.
- Nende inglise keele riigieksam ei olnud ligilähedane 75-le punktile ja ei ületanud seda.
- Nad ei kasvanud üles eestikeelses keskkonnas /ei viita siin venekeelsele.
- Nad ei tea, mida endast kujutab üheselt mõistetavus.
- Kas nad peale endi on oma tarkvara laiema publiku peal eestikeelse beetana eelnevalt ära testinud?
Ajaloost
Sõna selver propageeriti kui eestikeelset vastet sõnaliselt kohmakale iseteeninduskaubamajale /või -kauplusele, kuna selline kapitalistlik isend oli Eestis 20-30 aastat tagasi kaunis uudne. Sõna põlati ära ja igapäevasesse keelekäibesse see ei sattunudki. Kusjuures sellel sõnal peale hülgamist suuresti vedas, kuna seda hakati kasutama tuntud iseteeninduskaupluste keti nimes. Seega tänapäeval minnakse "Selverisse", mis tähendab seda, et minnakse kauplusesse, mille nimi on "[Järve|Rocca] Selver", mis iseenesest on küll iseteeninduskauplus, aga mille all üldiselt iseteeninduskauplust või -kauplusi silmas ei peeta.
Anglitsismidest
On muidugi inimesi, kes hirmsat moodi kardavad, et igasugu anglitsismid t Loe ülejäänud kommentaari...
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Vajutasin kogemata Submit nupule, õnneks oli tekst vähemalt nii väljakirjutatud, et ei tulnud vigane välja.
Nendele, kes on lugenud sõna market kohta...
Ehkki market on anglitsism ja kuulub anglosaksi keelte sõnavarasse, siis eelneva teksti eesmärk oli selgitada, et selle sõna näitele vastavalt ei ole IMHO* tarvis karta, et see hakkaks kunagi eesti keelt tõsiselt risustama, sest ma lihtsalt ei kujuta väga ette, et seda hakataks kasutama sõna turg asemel.
Kes kogu minu eelneva teksti läbi lugenud on...
Omamoodi sarnast marginaliseeritud saatust soovin ma ka kõigile nendele sõnadele, mis tunduvad võõrad ja ebasobivad nii igapäevasesse, kui antud juhul ka arvutispetsiifilisse keelekasutusse -- et nad ei asendaks ka pealesundimisel lihtsaid, mõistuse- ja käepäraseid sõnu, millest kõik ühtemoodi aru saavad.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
Antud artiklis avaldatud tundepuhang tundub millegipärast olevat initsieeritud Microsoft™ poolt toodetud eestindatud tarkvarast. Vabas maailmas on kasutajal oma voli valida, millises keeles kasutajaliides temaga suhtleb, samuti ei pea tõlketöö kinni programmi uue (vigade parandamise) versiooni väljutamist. --
Uudised, mille usaldusväärsuses pole vaja kahelda - NNS online [nonsense.ee]
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
mbr (master boot record) = ülemuse saapa jälg!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Ajastus oli väga hea - artikliga samal ajal algas Tartus "Eesti keel ja kultuur maailmas" konverents, mis kestis tänaseni. Sealhulgas oli ka diskussioon eesti keele tulevikust omal maal ...
Vaata lähemalt:
http://www.einst.ee/est/activities.html?op=future& cat=40&id=406
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Toetan samuti eestikeelse tarkvara usinat loomist. Olen kokku puutunud mitmete peredega, kus ükski pereliige ei oma administraatori tasemel oskusi ning ka kõige vastuvõetavam keel on eesti keel, sest copy-paste on võõramad terminid kui lõika ja kleebi.
Samas on administraatoritele tõeline probleem see, kui tarkvara ei võimalda inglisekeelsete veateadete lugemist ning vastavalt sellele abi otsimist netist.
Hea näitena võiks tuua uue Skype'i, kus saab valida kasutaja keelt ning on lausa võimalik ise tõlkida/välja mõelda menüüde ja kõige muu tekstid. vot see on hea algatus!
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kellele on vaja selliseid sõnu nagu seilur, värat, viisard, tüürel, lüüs jne.
Kui mul telefon ütleb: "lüüs ei vasta" siis ei saa keegi sellest veateatest midagi aru ja ega eriti kuskilt uurima ka ei viitsi hakata ja mingit Õigekeelsus sõnaraamatu uut versiooni ostma ei hakka. Isegi IT-mehest sõbrast pole enam abi, sest teda ei koti eestikeelsed terminid. Nii jääbki tädi Maalil teadmata mis ta telefonil viga on.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Kuidad need asjad inglise keeles kõlavad.
Seilur - silur? (debugger - putukaeemaldaja). Asi, millega vigu otsitakse. Tavainimesse ei puutu. Eestikeelne termin on parem kuna tegu on asjaga, millega antakse progele "viimane lihv".
värat - port ehk sadam. Tegelikult ühenduspesa (pistikupesa) taoline asi. Mõlemas keeles segane termin.
viisard - sitt sõna kuna on otsene anglitsism aga wizard tähendab tarka inimest. Tegelikult tõlgitud ka kui "abimees".
tüürel, ajur - driver ehk mootorsõiduki juht. Proge, mis võimaldab kasutajal mingit riistvara kasutada. Igasugu juht on täiesti adekvaatne termin.
lüüs - gateway ehk värav. Kahe teineteisest eraldatud asja vaheline auk liikumiseks.
Minu point on selles, et tõlked ei ole värdjalikud. "Värdjalikud" on juba algvormid. Eesti keeles on terminid isegi paremad. Kui arvate, et viili päästmine inglise keeles normaalne väljend on, siis olete natu eksinud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
"Eesti keel võib memmedele ja kulturistidele.." no paistab, et ikka on vaja küll...
ja ma endiselt ei jäta kordamata - inimene, kes ei suuda võõrkeelelt emakeelele liikuda, on kas õpitud abitusega, idioot, laisk või kadaka(pane-võõrkeele-nimi-siia)ne. loetelu ei ole lõplik, ent peaks enamuse tahke ära katma...
kahju, et MS pole nt. Brasiiliast, siis oleks ilmselt seda hala vähem :P"I used to think that *I* was stupid, and then I met philosophers." - (Terry Pratchett, Small Gods)
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Arvestades, et eesti keeles tähendab "kulturist" kedagi, kes tegeleb kulturismiga, siis mian küll aru ei saa, milleks *neile* seda eesti keelt nii jubedalt vaja võib olla, et nad kohe eraldi välja toodi?
Nad ju ei räägigi eriti, mõmisevad ainult oma lihasehunniku sees ja rebivad kangi.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Windowsi tõlkijad on jah kahtlaste sõnade ja väljenditega lagedale tulnud ning seetõttu eelistan ingliskeelset M$-i softi. Linuxi all aga seevastu eelistan iga kell eesti keelt ja seega kõik mis vähegi võimalik saab eesti keelt rääkima pandud.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kohe aimasin, et nende eestikeelsete programmidega on midagi valesti. Ikka ei saada aru.
Et hoopis kõigepealt tuleb abitekstid eestistada. Inimene saab programmi kasutada ja õpib ühtlasi ka võõrkeeli.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
Kui tunned puudust eestikeelsetest abitekstidest, siis tasub vaadata KDE abi ja leiad, et suurem osa KDE abitekstidest ON JUBA t6lgitud ja kasutusk6lblikud. Eesti on KDE uue, sygiselilmuva versiooni 3.3 t6lgituselt hetkel lausa esikohal nii kasutajaliidese kui dokumentatsiooni poolest.
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
Jah, heal ja korralikul tasemel küll, aga väike liialdus on paraku öelda, et esikohal ka dokumentatsiooni tõlgituse poolest. Rootslaste ja taanlasteni on veel natuke minna - kuigi samas, puudu on peamiselt asjad, mida ilmselt äärmiselt vähesed kasutavad (arendajatele mõeldud KDevelop ennekõike).
Ja muidugi on ka KDE abi väga suures osas kõikvõimalike menüükäskude ja toimingute kirjeldus (keegi eespool pani sellist asja pahaks). Aga mida siis kasutaja veel rohkem vajab, kui mitte selgitust, mis juhtub siis, kui ta seda või teist teeb?
|
|
|
[ vasta sellele | artikkel
]
|
|
|
|
|
|
