IE 7 ainult Windows XP kasutajatele

Jah, IE-l on rohkem teada olevaid auke. Aga perioodil, mil Firefoxi aukude arvu on jälgima hakatud, on Firefoxist leitud enam kui 3 korda rohkem auke kui IE-st.

See tähendab, et kui asjad samas tempos arenevad, on varsti Firefoxis teada rohkem auke kui IE-s, kuigi IE on olnud vaatluse all aastaid rohkem. Täpsemaid andmeid võite uurida Secuniast [secunia.com] või mistahes teisest turvalisusega seotud statistikat tegevalt leheküljelt (kui vastav info olemas).

Lause "Firefox oli turvaline, enam ei ole!" peab paika, sest Firefoxi turvalisus oli saavutatud suures osas tänu tema vähesele tuntusele. Kui tahad midagi turvalist, vaata Operat [opera.com].

Ja väidet, et Firefoxi lähtekood on soliidne ja korralik vundament, ei soovita ma sul enne selle koodi reaalset lugemist öelda. See, et rakendus on avatud lähtekoodiga, ei too seda soliidsust ega stabiilsust automaatselt kaasa. Selleks on vaja ka inimesi, kes loevad ja saavad aru sellest koodist. Isiklikult olen küll kokku puutunud Thunderbirdi koodiga, kuid sellest aru saamiseks ja sinna muudauste viimiseks tuleb küll tükk aega (loe kuid) seda koodi analüüsida ja lugeda. Minu jaoks on hämmastav see, et ühe (konstantse) stringi kujul olev väärtuse (täpsemalt "Thunderbird") saamiseks kasutatakse enam kui kümmet (üksteise sees olevat) funktsiooni väljakutset. Kahjuks ei suuda ma leida selle jaoks mõistlikku põhjust leida ja seega väita, et see kood oleks soliidne. Samuti võib olla ka Firefox kood avatud, kuid kui see on kirjutatud raskesti arusaadavalt (nagu tihti OSS puhul juhtub olema - koodikirjutajad on sel juhul ju igasuguse erineva tasema, kultuuri ja keelega), siis ei anna see meile eriti mingisugust garantiid koodi korralikkuse, stabiilsuse, tagauste puudumise ja vigade vähesuse suhtes (kõigi selliste puuduste leidmiseks tuleks koodist hästi aru saada, kuid arusaamiseni jõudmine võtab raskesti arusaadava koodi puhul tunduvalt kauem aega kui kulub Mozilla Foundationil uue Fx versiooni väljastamiseks). Siit ka nüanss, et enamik praeguseks leitud Fx vigadest (aukudest) on leitud musta kasti meetodil (nagu ka IE omad).

Saab kindlasti olema huvitav, mida pakub meile uus IE7. Praegu tunnen puudust mitmetest kasulikest featuuridest nagu näiteks leheküljemenüü (htmlis link elemendiga määratud navigatsioonid W3C HTML standardisoovituses - vaadake näiteks Mozillat) ja style DOM. Samas on Fx-l hoopis rohkem puuduvaid featuure (style DOM paistab isegi olemas olevat, kuid html DOM eeldab millegipärast, et html-is on kõik elemendid vaikimisi mitte kokkuvajuvad (collapse), mis on veidi häiriv kuna tuleb arvestada tühjade elementidega ka seal, kus niikuinii ei tohiks midagi olla). Näiteks ei plaani Fx hakata toetama XSLT standardisoovitust, mis minu arvates muudaks veebikasutamise oluliselt kiiremaks ja sisurikkamaks. Aga kuna XSLT tugi pidi vist juba Longhorni põhikomponentidesse kuuluma, siis Longhorni kasutajad hakkavad õige pea veebisisu hoopis oma töölaualt vaatama ja juhtima.

Sooviti viidet: VabaVaraVeeb [xmb.pri.ee] pakub praegu võimalust oma kasutajatel kasutada XSL stiililehti, sealjuures on võimalik ka testida brauseripoolset XSL stiililehtede rakendamist (mind ei üllataks üldse mitte, kui vastav featuur õige pea ka kasutajatele täielikult kasutatavaks muudetakse). Samuti pakuvad selliseid võimalusi mitmed MS-ga seotud lehed, mille kaugem eesmärk on ilmaselt üldse töölauale kolida (XAML). Veidi veebis surfates võib selliseid kohti veelgi leida, kuid ega kliendipoolne XSL rakendamine ei ole veel levinud, sest paljud brauserid seda ei toeta.

Ja ei Mozilla ega Firefox toeta XSLT-d täielikult - olemas on vaid osaline implementatsioon, mida väidetavalt ei soovitagi lõpetada [mozilla.org].