Kirjuta uudis    Vanemad lood    Eelmised küsitlused    KKK    Autorid    Määrangud
    Unustasid salasõna?    Registreeru kasutajaks!      Oma toetus saada: 1KWiynH2vF5wJzqkNxDWUYZfDDXbKuC8W5    saldo
minut :: menüü

minut rubriigid

minut teemad


[ Top 10 | sõbrad ]
bj8rn' - päevik (1222)
Fašismist
18:13 9. oktoober, 2006
holocaust industry "Kriteeriumis" on värskelt ilmunud ylevaade Suurbritannia fašismi ajalugu käsitlevast raamatust "Hurraa mustsärklastele!" mis kõigutab arusaama, nagu oleks fašism sõjaeelsel ajal brittidele võõras olnud. Rohkem ma sellest kirjutada ei viitsi: leian, et säärane sisukokkuvõtte sisukokkuvõte viiks algsest tekstist juba liialt kaugele.


Sulo presidendiks!
20:52 21. september, 2006
aatomik Presidendivalimiste ymber on nyyd juba nädalaid (mõnede tegelaste väitel isegi kuid või koguni aastaid) käinud yks paras tsirkus. Ma pole seda eriti viitsinud jälgida, kuna mul on olnud muudki paremat teha (mõnel inimesel pole; nemad töötavadki seepärast kolumnistide ja kommentaatoritena). Ma pole tundnud erilist kohustust selle jandi vastu huvi tunda, kuna mina niikuinii seal kaasa rääkida ei saa.

Siiski olen ma natukene mõelnud selle peale, kelle siis ikkagi peaks presidendiks panema. Teatavasti on meie riigis ju säärased lood, et presidendiks tahetakse panna sääraseid inimesi, kelle valimisega rahvas sugugi nõus ei ole. Yhele mehele ollakse vastu, kuna ta on vana ja "endine", teisele aga seepärast, et ta on noor ja pole "kohalik". Ise olen ma oma valiku juba teinud, ent ma tean, et minu arvamus ei lange kohe kindlasti yhte rahva enamiku omaga. Ei, ma ei taha sugugi väita, et nad lollid oleksid. Ma ei pyya ka endale tuhka pähe raputada ja arvamust avaldada, et mina rumal olen ja maailma asjadest midagi ei tea. Meie seisukohad on lihtsalt...erinevad.

Oma vaadetest lähtuvalt -- leian nimelt, et elu läheb edasi, sõltumata sellest, kes parasjagu Eesti president on -- olen ma siiski nõus minema kompromissile ning valima presidendiks sellise inimese, kelle vastu ei tohiks kohe kindlasti kellelgi midagi olla. Arvan, et selliseks inimeseks võiks olla kuulus laulja Sulo.

Miks toetan ma Sulo valimist presidendiks?
* Sulo on mees. Sellega võidaks ta kohe kindlasti kõigi meeste poolehoiu.
* Sulol on palju naissoost austajaid. Seega on garanteeritud ka tema populaarsus naisvalijate hulgas.
* Sulo pole "endine"; seega pole tema minevikul punast häbiplekki.
* Sulo on syndinud Eestis; järelikult on ta tuttav kohalike oludega.
* Sulo pole tegelenud poliitikaga. Tänu sellele on ta suutnud ka oma maine puhtana hoida.
* Samas ei ole tema vastu midagi ka yhelgi parteil.
* Sulo laulab ja mängib kitarri. Seega on talle garanteeritud kultuurirahva poolehoid.
* Sulo muusika läheb rahvale hästi peale. Seega on tema poolt ka need, kes ei kuula iga päev Mozartit ja Pärti.
* Sulo sõidab bemariga, mis garanteerib talle kindlasti jõmmide poolehoiu.
* Tibid jooksevad niikuinii tema peale murdu.
* Sulo teeks Eesti välismaailmas tuntuks kui ainsa riigi, millel on laulev president. Hugo Chavez minetaks peagi oma populaarsuse, kuna laul avaldab inimpsyyhikale palju tugevamat mõju kui sõim.

Võib ju väita, et Sulo pole piisavalt tuntud, ent seda viga annab kindlasti parandada. "Sulo presidendiks!" meediakampaania läheks kindlasti vähem maksma kui praegune jant. Osalt rahastaks see ennast ise -- Sulo esinemise eest oldaks kindlasti valmis pealegi maksma. Sulo valimine presidendiks võimaldaks kokku hoida ka riigieelarve kulude pealt: president teeniks raha lauldes ning nõnda jääks rohkem raha pensionide ja päästetööliste palkade tõstmiseks. Sulo presidendiks valimisest võidaksid kõik ja -- mis peamine -- keegi ei jääks kaotajaks.


Günther Grass ja Waffen-SS
21:48 4. september, 2006
eesti värk Nyydseks on vist juba kõik, kes vähegi lehti loevad, saanud teada, et kuulus saksa kirjanik, Nobeli preemia laureaat jne Günther Grass teenis sõja ajal Waffen-SS-is. Eesti meedias võtsid sellel puhul sõna mitmed tuntumad kultuuritegelased, kellest nii mõnedki avaldasid arvamust, et see ei tähendavat midagi. Linnar Priimägi kirjutas näiteks "Postimehes": "Sellest, kas ta kuulus Waffen-SSi või mitte, ei lähe tema teosed paremaks ega halvemaks, mitte karvavõrdki." "Päevalehe" ajakirjanik Krister Paris aga leiab kogunisti, et "Ammu pole ükski sakslane kogu Euroopas niisugust tähelepanu pälvinud, kui nüüd Grass oma ootamatu ülestunnistusega, et temagi kuulus SS-i ridadesse. Mis sest, et lühikest aega. Mis sest, et kõigest SS-i võitlusüksusse Waffen-SS, millel polnud inimsusvastaste kuritegudega midagi pistmist. Nagu ka eestlastest moodustatud 20. SS-diviisil."

Need tegelased jätavad kahjuks mainimata nii mõnegi "ebameeldiva" tõsiasja. Näiteks selle, et Waffen-SS kuulutati Nürnbergi protsessil kuritegelikuks organisatsiooniks. Ning selle, et mida tahes mõningad kohalikud propagandistid ka ei väidaks, sooritasid ka Waffen SS-i liikmed sõjakuritegusid. Katsed Waffen-SS-i "mainet parandada" tähendavad paratamatult selle poolt toime pandud kuritööde mahavaikimist, liikumise ajaloo ilustamist jne. Ja Grassi kasutatakse kahjuks ka selleks otstarbeks ära. Ent sellega Grassi case'i poliitilises võitluses ära kasutamise võimalused veel ei ammendu. Nii on näiteks "Sight & Sighti" teateil Poolast kuulda, et kohalikud poliitikud Grassi valju häälega hukka mõistes tema ylestunnistuse pealt profiiti pyyavad lõigata, rynnates omakorda Grassi kaitseks välja astunud Gdanski linnapead.

Säärases Grassi ylestunnistusega manipuleerimises võib samas näha teatavat "ajaloolist paratamatust": kõik need mainit tegelased sõdivad ju oma sõdu, mille algus ega lõpp pole kuidagi Grassiga seotud ning Grassi isiklik tragöödia on nende jaoks vaid yks terake nende poliitilise köieveo liivast köide. Olgu, tegelikult siiski enamat kui terake -- sest ta pole sugugi enam nii tähtsusetu inimene kui ta oli II Maailmasõja lõpukuudel Waffen-SS-i liikmeks olles. Ent... selles võib siiski näha teatavat saatuse irooniat: nii nagu kasutati ära Väikest Inimest, kasutatakse ära ka Suurt inimest.


"Tervitus teile, me võidukad väed!"
23:01 18. august, 2006
sõda Teatavatel põhjustel, mida ma siin ei pea vajalikuks mainida, olen ma viimasel ajal ysna palju mõelnud Teise maailmasõja peale; eriti aga selle peale, kuidas võiks õpetada selle ajalugu. Õpetada mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele, keda kindlasti harjutati omal ajal sellest mõtlema kui Suurest Isamaasõjast.

Minu meelest tekitab praeguse ajalookäsitluse juures põhiliselt probleeme see, et nõukogude aja lõppedes kogu ajalugu "pahupidi" pöörati: senistest headest said äkitselt pahad ning senistest pahadest head. Nõnda pöörati loomulikult pea peale ka käsitlus Teisest maailmasõjast: nõukogude vabastajatest (Punaarmee Eesti yksustest) said äkitselt okupandid ning "tõelisteks" vabastajateks tehti Eesti leegioni võitlejad. Esmapilgul võib see ju tunduda tõenagi: pidevalt on räägitud sellest, kuidas need mehed "võitlesid Eesti vabastamise eest punaste käest", kuid seejuures kiputakse alati ära unustama, et Eesti leegion allus siiski Saksa väejuhatusele ja võitles seega Natsi-Saksamaa eest. Ajalugu seda kahjuks ei unusta.

Näen Saksa armees võidelnute (võtkem kasvõi kolonel Alfons Rebane) heroiseerimise põhjust teatavas alaväärsuskompleksis: miskipärast on eestlastel tingimata vaja endale kinnitada, et nad võtsid ise Teisest maailmasõjast osa; et "me" võitlesime selles sõjas oma maa eest. Väga raske näib olevat tunnistada, et väikerahvad tihtilugu maailma ajaloos sugugi nii suurt rolli ei mängi, kui nad tahaks. Raske näib olevat tunnistada seda, et Eesti riik oli selles sõjas lihtsalt suuremate vallutada-jagada.

Just sellisena, kõrvaltvaataja pilgu läbi, võikski minu meelest Teist maailmasõda ajalootundides õpetada: rääkida nimelt sellest, kuidas (ja miks!) suured jõud omavahel kokku põrkasid ning selle kokkupõrke tekitatud tormist, kuhu Eestigi paratamatult kaasa kisti. Yhes või teises armees sõdinute kangelastegude asemel võiks rohkem rääkida näiteks eestlaste vastupanust ja oma riigi taastamise katsetest, mis nii sakslaste kui venelaste poolt maha suruti.

[toim] Tegelikult, kui nyyd järele mõelda, siis oli/on olemas veel kolmaski võitlemise ja selle meenutamise tee: võib-olla peaks heroiseerima hoopiski soomepoisse ja teisi, kes otsustasid võidelda "kolmandate" riikide eest? Soome osas on ju propagandaga algus juba ammu tehtud -- Erna retke korraldatakse ju igal suvel. Oleks see vast vahva, kui lapsed koolis soomepoiste kangelastegusid õpiksid ja kuuleks põnevaid lugusid luureryhmade võitlustest (umbes nagu vanasti käis partisanidega kohtumine).

Nyyd võib keegi mult kindlasti kysida, mida peaks sel juhul tegema mälestusmärkidega. On ju needki osa haridusest. Mälestusmärk peab aitama mäletada kedagi või midagi ja väga raske on midagi unustada või ymber õppida, kui mälestusmärk sulle iga päev keset linna vastu vahib. Kahjuks olen sunnitud tõdema, et ma ei oska sellele (hetkel ääretult tundlikule) kysimusele yheselt vastada. Ei, ma ei tea, mida Aljošaga peaks peale hakkama. Ma ei ole lihtsalt nii tark. Tean aga, et lihtsalt "selgitustööst" -- lisatahvlite paigaldamisest jne -- ei piisaks, sest sõdur ise tuletaks juba inimestele meelde, mille mälestuseks ta sinna pystitati. Arvatavasti tuleks ta (nagu keegi möödundnädalases "Sirbis" välja pakkus) kuhugi vähem tundlikku paika ymber kolida ning tema asemele midagi muud rajada. Mina isiklikult arvan, et selleks võiks olla mälestusmärk nii punases kui pruunis terroris hukkunutele -- meeldetuletuseks sellest, milline oli võidu (või kaotuse) hind.


Soovituslikku kirjandust KaptenTrummile
17:54 13. august, 2006
euro Eile tabas mind vist mingi hullusehoog: mus tekkis nimelt huvi lugeda akadeemik Fomenko raamatuid uuest kronoloogiast (mitte ajada segi Igor Smirnovi psyhhodiakronoloogikaga, mis on samuti täitsa põnev). Teadsin juba varasemast ajast, et lib.ru-s leidub päris palju Fomenko teoseid ning viited selleteemalistele võrgulehtedele. Ent Fomenko enese lugemiseni ma ei jõudnudki: silma ette jäi hoopiski fomenkoloogiline raamatukogu.

Yhte Fomenko vastu suunatud raamatut võtsin ma isegi lugeda. Tegemist oli ääretult huvitava kogumikuga, kus sõna võtsid erinevate teadusvaldade esindajad, alates lingvistidest ja lõpetades matemaatikutega. Igayks neist on Fomenkot lugenud omal moel ja igalyhel on oma seisukoht, millega KaptenTrummil (ent ka teistel) tasuks tutvuda. Minagi sain natuke targemaks -- paar autorit juhtisid nimelt mu tähelepanu suhteliselt iseenesestmõistetavatele asjadele, millele ma varem lihtsalt polnud mõelnud.


Zidane
10:09 11. juuli, 2006
sport Lugedes kusagilt järjekordset kommentaari, mille autor leidis, et Zidane'il oli täieline õigus Materazzit peaga lyya, kuna too teda väidetavalt "räpaseks terroristiks" oli nimetanud, sain ma äkki aru, et selle kommentaari autor usub ju arvatavasti ise ka, et kõik moslemid on terroristid. Avalikult ta seda arvatavasti ei kuuluta, kuid see uskumus on talle nii sygavale pealuu sisse tambitud, et sõna "moslem" kuuldes haakub tal sellega kohe "terrorist". Piinlikkustundest on ta siis valmis tegema väikesi järeleandmisi.

Aga tegelikult ei tea ju hetkel vist peale nende kahe mehe keegi, milliseid sõnu seal vahetati. Praegu "teab" igayks seda vaid vastavalt oma rikutuse tasemele. Mina näiteks olen nii rikutud, et olen täiesti valmis uskuma, et Materazzi Zidane'i ema/õde/päritolu mõnitas -- ega ma yhelt itaallasest pätilt midagi paremat ei ootakski. Zidane olevat varemgi sääraste asjade peale rööpast välja läinud; miks siis mitte ka seekord? Oma ikoonistaatusele vaatamata pole ta mingi paipoiss; sellest annavad tunnistust kasvõi punased kaardid, mida ta oma karjääri jooksul päris paraja portsu on kogunud. Ärge palun temast ka seekord (Beckhami moodi siledaks lakutud peaga) pailast tehke. Seda pole ju sugugi tarvis; ka pätina jääb ta samasuguseks legendiks.


"Valgus Koordis"
19:41 8. juuli, 2006
raamatud Kuigi ma põhimõtteliselt ei vaidle vastu Jaak Urmeti artiklis esitatud seisukohtadele (kuna leian, et see pole minu asi nendega vaielda; eelistan esialgu olla pigem vaatleja kui vaidleja. Lisaks leian, et halltoonid lisavad pildile sygavust), ei või ma siiski nõustuda tema hinnanguga Hans Leberechti (kolmanda järgu Stalini preemiaga autasustatud) jutustusele "Valgus Koordis".

Urmet (kes muuseas pole lihtsalt keegi noorsand, vaid uuema põlve eesti sotsrealist Wimberg) kirjutab: "Hans Leberechti “Valgus Koordis” ei ole minu jaoks veider stalinistlik kurioosum, vaid hästi kirjutatud ja põnev raamat. Loomulikult ei otsi ma sealt realistlikku ajastukujutust, vaid käsitan seda sotsialistliku muinasjutu žanrinäitena." Olgu, žanrinäide žanrinäiteks, aga seda ma nyyd kyll ei ytleks, et tegu on hästi kirjutatud raamatuga. Samuti pole ta kaugeltki põnev. Selle jaoks jääb ta liialt pinnapealseks kõiges, mida ta yritab kujutada. Pinnapealselt on kujutatud nii tegelasi (kes on ääretult šabloonsed) kui sedagi, mida Urmet nimetab sotsialistlikuks muinasjutuks -- kollektiivi jõudu. Koordi kolhoosi suurimaks teoks raamatus jääb vaid kuivenduskraavi kaevamine kuhugi sohu. Nõrk, kas pole? Kokkuvõttes võib öelda, et raamat on Mihhail Šolohhovi "Ülesküntud uudismaa" (mis samuti pole mingi meistriteos) hale koopia.


Tänan!
19:21 8. juuli, 2006
aatomik n/t


Mälu
13:48 4. juuli, 2006
eesti värk Eurozine on avaldanud kolm käesoleva aasta 4.-5. "Vikerkaare" numbris ilmunud artiklit, mis kõik käsitlevad kultuurimälu teemat. Franēois Dosse "Mälujälgede historiseerimine" on mõtisklus ajaloo ja mälu vahekorrast. Patrick Garcia "Prantsusmaa mälupoliitikad" räägib sellest, mida on Prantsusmaa "ametlik" ajalugu eri aegadel mäletanud. Jean-Pierre Minaudier aga kirjutab eestlaste ja prantlaste yhildamatutest mälestustest Teise Maailmasõja kohta.

Soovitan teil neid lugeda (kõik kolm artiklit on, muideks, eestikeelsed) ning mõtiskleda selle yle, mida te tahate mäletada.


Internetist ja ekspertarvamustest
21:20 28. juuni, 2006
biohazard Põhjuse, miks internetis oma "ekspertarvamust" avaldavat inimest ei tasu tõsiselt võtta, võib leida siit.


< Eelmist 10 kannet
Näita kõiki päevikukandeid
He was so narrow-minded he could see through a keyhole with both eyes.
tyng@minut.ee
Kõik info siin lehel on seespidiseks kasutamiseks, igasugune kopeerimine ja kasutamine kommertseesmärkidel ainult viitega. © minut.ee 2001-2012 ISSN 1406-8796
Avalehele    Kirjuta uudis    Vanemad lood    Eelmised küsitlused    KKK    Autorid    Määrangud