Trust D.E. - V
postitas mauri femme-fatale osakonnast neljapäev oktoober 23, @10:04PM
Mitmete edukate referendumitega tuult tiibadesse saanud Euroopa tegi vahepeal paar sammu nagu korraks noore neiu siredat säärt näinud vanaätt, kuid tervemine oli näilik ja seltsimeeste Rumsfeld'i, Wolfowitz'i jt. rõõmuks vaibus see peagi surmale võlgu oleva vanamehe komberdamiseks. On sobiv aeg jätkata meie järjejuttu.
...
“MERCI, MA EI TANTSI”
(Isiku tähtsusest ajaloos)
14. jaanuar 1914. Kohtamine “Tea-Star’is” .
Paljude ameeriklaste ja aafriklaste vulgaarses kujutelus Euroopa hävingu peasüüdlaseks on südametu ja salakaval m-lle Lucy Flamingo. Kas maksab vaielda sääraste eksimuste vastu? Millised polekski olnud nimetatud isiku vaimsed ja hingelised omadused, siiski mitte need poleks muutnud suurt mandrit kõrveks. Juba enne temaga kohtumist oma elu 21 aasta kestes Jens Boot oli kogenud palju ja jõudnud hakata vihkama Euroopa tsivilisatsiooni. Veel enam, ka ilma Jens Boot’ita Euroopa oleks hukkunud siiski. 1914.-1918. aastate sõda koos järgneva aastakümne majandusliku ja vaimse lagunemisega näitavad selgesti ta seisukorda enne kuulsa trusti loomist. Jens Boot’i tegevus muidugi kiirendas sündmusi mõne sajandi võrra ja m-lle Lucy Flamingo kohtamine omakorda tõi suure avantüristi tähtsaile otsusile.
See mainitud kohtamine sündis 14. jaanuaril 1914. aastal kell 5.30 Pariisis Tea-Star nimelises asutises. Jens Boot tantsis nagu alati sündikaadi üheteistkümne daamiga. Nimetatud tunnil aga ta märkas haruldaselt kauni noore naise punaka tukaga üle kahvatu näo. Hoolimata lahtilaskmisest ja traditsioonist Jens Boot ligines tantsu noore diplomaadiga lõpetanud ja teed joovale iludusele ja kummardus tseremoniaalselt.
-- Merci, ma ei tantsi, vastas põlglikult võõras ja vaevalt raputades punast tukka hammustas teravate hambakestega mandelkooki.
Jens Boot kordas oma viisaka kummarduse ja lahkus. Iludus aga, kes osutus kolmekümne austrikasvatise ja kuue siidivabriku omaniku 17-aastaseks tütreks, tantsis juba teisega. Sündikaadi daamid tormasid üheteistkümne kõhuga Jensi kallale ja heitsid ette lepingu murdmist. Jens läks välja. Ta tundis, et on armunud. Ta teadis ka, et m-lle Lucy Flamingo ei tahtnud tantsida temaga, palgalise tantsijaga.
Cunard-Line’i laevaühingu vitriini ees seisatudes ta heitis pilgu Euroopa kaardile. Paljude merede ümbritsetuna Föniikia kuningatar ikka veel õrnutses.
-- Suurepärane kontinent! Mõtles Jens Boot, - aga kõik siin on seatud nõnda, et on võimatu elada... Vahest ehk sõita Aafrikasse?... Seal on liiv ja taevas...
Juba ta oli valmis avama laevakontori ust, kui pöördudes ostis masinlikult ajalehe ja rahulikult hakkas seda lugema.
Suured ideed vajavad küpsemiseks aega.
< Guntars Godins räägib läti kirjandusest
| 
